24/12/2014
21/12/2014
Talvise pööripäeva eel. 2014 - teistmoodi kokkuvõte
Üks selle blogi traditsioon on olnud teha talvisel pööripäeval kokkuvõte lõppeva aasta kirjatöödest ja raamatutoimetamistest. See aasta oli teistsugune ja kokkuvõtegi seetõttu teistsugune.
Kirjatöid - artiklite mõttes - ei ilmunud rohkem kui üks. Teemasid ja mõtteid on, aga tahtmist kirjutada, õigupoolest iga loo puhul toimetustega asjatada pole olnud.
Selle ühe ja ainumasega olen väga rahul. Omamoodi kujunes see ühe suure sisseelamise tulemusena - lugesin väga põhjalikult Ilja Ehrenburgi mõttepäevikuid "Inimesed, aastad, elu" ja tegin igast loetud osast ka blogiteksti, kokku 8 tükki. Eriti elasin sisse Stalini isikukultuse ajastusse. Vaadates ühte selle aasta põnevamat filmi kandusin mõtetes Arhangelski oblastisse. Seejärel jõudsin keeleteadlase Polivanovi teemani ja taas isikukultuse ajani ja mõjudeni ning Polivanovi eestlannast naise hukkumiseni samuti Arhangelski oblastis asunud surmalaagris. Lisaks veel mõned muud kokkusattumised ja seosed ning teema hakkas elama.
Raamatutoimetamisi ei olnud. Ise ei otsinud võimalusi ja kirjastus, millele viimastel aastatel olen tööd teinud, nähtavasti pahandas selle aasta alguses, et ma ei leppinud töö eest tasumisega mitu kuud lepingutähtajast hiljem.
Eelarvesse on vähene töötegemine muidugi jälje jätnud.
Bloginud olen nagu tavaliselt. Siin selles blogis kõige rohkem loetust, vähem elust-olust, hoopis vähe poliitikast. Teistes blogides muudel teemadel. Aga n-ö blogivargust on eriti paaril viimasel kuul ette tulnud. Ootamatult leidsin ühest fotograafide keskkonnast paar enda kaktusepilti ja poleemika, kas need sinna pannud inimene ikka tohtis nii teha. Nüüd, jõulude eel hakkas kellelegi meeldima mu ammune blogipilt minu vana pabernuku ja tema riietega, mis ilmus välja piparkooginäitusel. Luba selleks ei küsitud. (22. dets: Sain teada selle "kellegi" nimed - Sirje Kadalipp ja Piret Paat, mõlemad professionaalsed kunstnikud.)
Olengi mõneti ebaleva tundega viivitanud sinna näitusele vaatama minekuga.
Mõned raamatukirjutamise mõtted on olnud. Ei, mitte oma elulooraamatu, vaid millegi muu. Olen nendega ka algust teinud, aga n-ö kriitilist massi pole veel saavutanud. Enesekriitika takistab. Ja kõhklus, et kas see võiks kellelgi huvitav olla. Ses mõttes imetlen nooremaid inimesi, kes oma pähe tulnud idee, mis mõnikord on väärtuslik, mõnikord mitte nii väga, kohe teoks teevad ja ilma igasuguste kahtlusteta raamatu ilmutavad.
Lund ootan. Mitte tuisku toatagusel, vaid kena kriuksuvat lund jalajälgedes, niisugust, mis veel libedaks pole muutunud, vaid kõndijat kogunisti omamoodi toetab, talle kaasa laulab. Ja valgemat aega ootan, ikka teadmisega, et pärast pööripäeva, juba homsest, see tasapisi tulebki ning viib kohatise nukruse ja talveune ära.
Minu foto: 1.dets 2014.
Kirjatöid - artiklite mõttes - ei ilmunud rohkem kui üks. Teemasid ja mõtteid on, aga tahtmist kirjutada, õigupoolest iga loo puhul toimetustega asjatada pole olnud.
Selle ühe ja ainumasega olen väga rahul. Omamoodi kujunes see ühe suure sisseelamise tulemusena - lugesin väga põhjalikult Ilja Ehrenburgi mõttepäevikuid "Inimesed, aastad, elu" ja tegin igast loetud osast ka blogiteksti, kokku 8 tükki. Eriti elasin sisse Stalini isikukultuse ajastusse. Vaadates ühte selle aasta põnevamat filmi kandusin mõtetes Arhangelski oblastisse. Seejärel jõudsin keeleteadlase Polivanovi teemani ja taas isikukultuse ajani ja mõjudeni ning Polivanovi eestlannast naise hukkumiseni samuti Arhangelski oblastis asunud surmalaagris. Lisaks veel mõned muud kokkusattumised ja seosed ning teema hakkas elama.
Raamatutoimetamisi ei olnud. Ise ei otsinud võimalusi ja kirjastus, millele viimastel aastatel olen tööd teinud, nähtavasti pahandas selle aasta alguses, et ma ei leppinud töö eest tasumisega mitu kuud lepingutähtajast hiljem.
Eelarvesse on vähene töötegemine muidugi jälje jätnud.
Bloginud olen nagu tavaliselt. Siin selles blogis kõige rohkem loetust, vähem elust-olust, hoopis vähe poliitikast. Teistes blogides muudel teemadel. Aga n-ö blogivargust on eriti paaril viimasel kuul ette tulnud. Ootamatult leidsin ühest fotograafide keskkonnast paar enda kaktusepilti ja poleemika, kas need sinna pannud inimene ikka tohtis nii teha. Nüüd, jõulude eel hakkas kellelegi meeldima mu ammune blogipilt minu vana pabernuku ja tema riietega, mis ilmus välja piparkooginäitusel. Luba selleks ei küsitud. (22. dets: Sain teada selle "kellegi" nimed - Sirje Kadalipp ja Piret Paat, mõlemad professionaalsed kunstnikud.)
Olengi mõneti ebaleva tundega viivitanud sinna näitusele vaatama minekuga.
Mõned raamatukirjutamise mõtted on olnud. Ei, mitte oma elulooraamatu, vaid millegi muu. Olen nendega ka algust teinud, aga n-ö kriitilist massi pole veel saavutanud. Enesekriitika takistab. Ja kõhklus, et kas see võiks kellelgi huvitav olla. Ses mõttes imetlen nooremaid inimesi, kes oma pähe tulnud idee, mis mõnikord on väärtuslik, mõnikord mitte nii väga, kohe teoks teevad ja ilma igasuguste kahtlusteta raamatu ilmutavad.
Lund ootan. Mitte tuisku toatagusel, vaid kena kriuksuvat lund jalajälgedes, niisugust, mis veel libedaks pole muutunud, vaid kõndijat kogunisti omamoodi toetab, talle kaasa laulab. Ja valgemat aega ootan, ikka teadmisega, et pärast pööripäeva, juba homsest, see tasapisi tulebki ning viib kohatise nukruse ja talveune ära.
Minu foto: 1.dets 2014.
18/12/2014
Hommikune ebameeldiv üllatus: minu vana pabernukk on kogu oma garderoobiga piparkookideks saanud ja näitusele jõudnud
Vaatasin hommikul juhuslikult Postimehest PiparkoogiMaania 2014. a näituse "Mänguasjamuuseum" avamisel eile pildistatud galeriid ja selle 31. foto oli mulle kohemaid väga tuttav. Minu pabernukule väga sarnane piparkooginukk vaatas vastu, Maimu oli nimeks pandud. Ja tema 1954. aasta riietus on täpipealt mu blogist pärit, isegi blogipilt all olemas. Üllatus missugune! Aga ebameeldiv...
See siin on 31. foto PM galeriist (fotograaf Toomas Tatar):
See on 1954. a pool sellel fotol olevatest piparkookidest:
Ja see on pilt minu blogist (postitus "Mida ma täna selga panen... 1.", 8. juulil 2011):
Joonistasime neid kleite emaga kahasse tõesti umbkaudu 1954. a: väike nukk, kelle nimi ei olnud Maimu, ja mõned riided on ema joonistatud, enamik riietest minu "looming". Need on mul praegugi alles, kenasti ära pandud vanasse kommikarpi - kodus kapi all, mitte mänguasja- või muus muuseumis.
Piparkoogiglasuuri võis nende järgi küll päris raske teha olla, aga küpsetaja on tubli olnud.
Küll oleks mulle meeldinud, kui ta (ma ei tea veel, kes) ka mulle oleks maininud, et neid piparkoogistada tahab. Ma pole veel surnud ja blogis on mu kontaktandmed ju täitsa olemas. Ka on blogis palve: "Palun minu tekste ja fotosid sellest blogist luba küsimata mitte kasutada või avaldada."
Nägin neid mulle armsaid kleidikesi ja pabernukku nüüd pildil piparkookidena päris juhuslikult, võib-olla polekski näinud, võib-olla oleks parem sellest üldse mitte teada, kuigi iseenesest nagu peaks olema ju vahva, et mu ema ja minu kunagised "kunstitööd" piparkoogimeistri suurde kunsti jõudnud on.
Lähen neid arvatavasti juba lähiajal PiparkoogiMaania näitusele vaatama. Võib-olla on seal viide blogile ja joonistajatele täiesti olemas (ajalehefoto järgi ma seda praegu ei tea).
Võib-olla tuleb sellele postitusele veel ka järg.
EDIT 22. dets 2014: Näitusele pole ma veel tahtnud minna, kuid Postimehe foto alt ja FB-st sain teada, et neid piparkoogikunstnikke on kaks: Sirje Kadalipp ja Piret Paat, mõlemad aastaid töötanud professionaalsed kunstnikud. Viidet blogile, blogipildile või nuku ja nukuriiete (1954) tegelikele joonistajatele ei ole.
Lisan siia ka pildikese Piret Paadi FB-leheküljelt:
EDIT 23. dets 2014: Pärast nimede avalikustamist täiendas Piret Paat oma FB-postitust minu nimega ja järgmiste ridadega:
Ka saatis ta mulle vabanduse. Kingituse saamise "aust ja rõõmust" ma siiski loobun.
Selle postituse kommentaarides on muu hulgas PP vabandus ja Sirje Kadalipu selgitus koos minu vastusega.
Teema lõpetuseks panen siia read ühest mulle tulnud kirjast: "Minu arvates on see väga solvav, kui kelleltki varastatakse tema isiklikke asju või mälestusi. Eriti tundlikeks kohtadeks ongi inimesel tema perekond ja lapsepõlv. Ja luba küsimata seda teha - ei leiagi sõnu, mida selle kohta öelda..."
EDIT 29. dets 2014: Et asi oleks arusaadavam, lisasin postituse pealkirja sõna "ebameeldiv" (eelkõige lugejate jaoks, kes teksti läbi tõlke loevad).
See siin on 31. foto PM galeriist (fotograaf Toomas Tatar):
See on 1954. a pool sellel fotol olevatest piparkookidest:
Ja see on pilt minu blogist (postitus "Mida ma täna selga panen... 1.", 8. juulil 2011):
Joonistasime neid kleite emaga kahasse tõesti umbkaudu 1954. a: väike nukk, kelle nimi ei olnud Maimu, ja mõned riided on ema joonistatud, enamik riietest minu "looming". Need on mul praegugi alles, kenasti ära pandud vanasse kommikarpi - kodus kapi all, mitte mänguasja- või muus muuseumis.
Piparkoogiglasuuri võis nende järgi küll päris raske teha olla, aga küpsetaja on tubli olnud.
Küll oleks mulle meeldinud, kui ta (ma ei tea veel, kes) ka mulle oleks maininud, et neid piparkoogistada tahab. Ma pole veel surnud ja blogis on mu kontaktandmed ju täitsa olemas. Ka on blogis palve: "Palun minu tekste ja fotosid sellest blogist luba küsimata mitte kasutada või avaldada."
Nägin neid mulle armsaid kleidikesi ja pabernukku nüüd pildil piparkookidena päris juhuslikult, võib-olla polekski näinud, võib-olla oleks parem sellest üldse mitte teada, kuigi iseenesest nagu peaks olema ju vahva, et mu ema ja minu kunagised "kunstitööd" piparkoogimeistri suurde kunsti jõudnud on.
Lähen neid arvatavasti juba lähiajal PiparkoogiMaania näitusele vaatama. Võib-olla on seal viide blogile ja joonistajatele täiesti olemas (ajalehefoto järgi ma seda praegu ei tea).
Võib-olla tuleb sellele postitusele veel ka järg.
EDIT 22. dets 2014: Näitusele pole ma veel tahtnud minna, kuid Postimehe foto alt ja FB-st sain teada, et neid piparkoogikunstnikke on kaks: Sirje Kadalipp ja Piret Paat, mõlemad aastaid töötanud professionaalsed kunstnikud. Viidet blogile, blogipildile või nuku ja nukuriiete (1954) tegelikele joonistajatele ei ole.
Lisan siia ka pildikese Piret Paadi FB-leheküljelt:
EDIT 23. dets 2014: Pärast nimede avalikustamist täiendas Piret Paat oma FB-postitust minu nimega ja järgmiste ridadega:
Ka saatis ta mulle vabanduse. Kingituse saamise "aust ja rõõmust" ma siiski loobun.
Selle postituse kommentaarides on muu hulgas PP vabandus ja Sirje Kadalipu selgitus koos minu vastusega.
Teema lõpetuseks panen siia read ühest mulle tulnud kirjast: "Minu arvates on see väga solvav, kui kelleltki varastatakse tema isiklikke asju või mälestusi. Eriti tundlikeks kohtadeks ongi inimesel tema perekond ja lapsepõlv. Ja luba küsimata seda teha - ei leiagi sõnu, mida selle kohta öelda..."
EDIT 29. dets 2014: Et asi oleks arusaadavam, lisasin postituse pealkirja sõna "ebameeldiv" (eelkõige lugejate jaoks, kes teksti läbi tõlke loevad).
Poiste kool
Hästi ammu, 1973. a kirjutasin tollasele ajalehele Noorte Hääl alloleva loo. Täna on selle loo ühel tegelasel sünnipäev. Palju õnne!
Poiste kool
Maailm, kus nad elavad, on praktiliselt mõõtmatu, alates kuskilt tegelikust elust ning lõppedes fantaasiaküllaste tagamaadega.
Olen neid Mustamäel majaesisel tihtipeale vaadanud. Ikka kuidas suuremad väiksemaid utsitavad ja õpetavad ning enamasti paha peale minna ei lase. Endalgi poeg seal hulgas. Tuleb siis see väike liivahunnik (sest tegijal juhtub mõndagi) õhtul tuppa ja ütleb: “Aga mina sain täna Gustaviga (Alariga, Mardiga jne) tuttavaks. Ta õpetas mind palli hästi jalaga lööma (või näitas oma mänguautot või viskas liiva kaela või käis täna isaga Pirital)” kuidas just parajasti…
Mängivad näiteks suured poisid noamängu, kus maapinnale joonistatud ringist enesele “ruumi lõigatakse”. Pisemad tahavad ka. Aga mis parata, nemad pole veel nö taskunoaealiseks saanud. Lapse kätte nuga ei anta. Puupulk kõlbab küll. Antaksegi siis neile puukilluke pihku, kohendatakse nende joonistatud rõngas ümarikumaks ja “noamäng” läheb lahti. See on üks tund poiste koolist.
Või siis jälle niimoodi:
“Kuhu sa lähed?”
“Vanaema andis mahlaraha.”
“Me tuleme ka…”
Käivad vandersellid kaupluses. See ju siin Mustamäel käepärases kauguses. Tulevad tagasi, mahlamärjad suud herilasi meelitamas. Siis meenub suuremale:
“Sa ei öelnudki aitäh!”
Ja väiksem vudib poe poole tagasi…
Või jalgpallitreening. Kuidas lüüa põlvega, peaga…
“Sina oled veel liiga väike, sina peaga veel ei saa.”
“Nii suur poiss peaks ikka jalgpalli oskama.”
“Aga sina kõlbad juba väravavahiks.” See on kõige väärtuslikum tunnustus.
Nii see poiste kool tegutseb. Asjalikult, omaenese tarkusest, mida ikka suuremalt väiksemale jagatakse. Mõnikord, kui riiuks läheb, antakse võmme ka. Aga viimastega on nii, et kui need riburada pidi kasvult eelviimaselt kõige väiksema pihta jõuavad, tuleb kõige vanem appi:
“Ära löö vähemaid!”
Jälle kord positiivne kogemus.
Kui kiiresti levib sõimusõna? Tuleb näiteks pesamuna tuppa ja kasutab peres seni ütlemata väljendit.
“Kuskohast sa seda kuulsid?”
“Arvo ütles.”
“See on rumal sõna. Niimoodi ei räägita.”
“Aga Arvo isa vist räägib nii, kust ta muidu kuulis?”
Pole parata. Tuleb vaid vaikselt selgitada, milles viga, või jutt kogunisti mujale viia, ehk unustab. Unustabki. Järgmise korrani.
See on negatiivne kogemus. Lapsed on nagu peeglid, millest ümberkaudsete elu paistab. Iseäranis terased on poiste silmad ja kõrvad. Ega asjata ütle inglise lastelaul, mis “Kirju-mirju” vahendusel meiegi mudilastel suus, nõnda:
“Millest küll tehtud on väikesed poisid?
Millest küll tehtud on väikesed poisid?
Tiigrist ja konnast ja kutsika hännast,
Vaat millest tehtud on väikesed poisid.”
Uus ja huvitav pannakse kohe tallele.
“Ema, mis auto see on?”
“Žiguli.”
Aga see? Oi-oi, vaata kui punane ja laiade ratastega!”
“Ma ei tea…”
“Kuidas sa ei tea? Nii suur, ja ei tea? Sina kohe ei jaga seda asja.”
Ja see “kõikejagaja” on alles, noh, ütleme, et nelja- ja pooleaastane. Kraanad olid tema jaoks kaelkirjakud juba siis, kui vanust vaid kaheks aastaks sättis, kolme ja pooleselt arvas ta heaks joonistada “laevat” ja “elikopter” ja veel palju muid asju, sest tehnikameel on ühel poisil vist küll kaasa sündinud.
Toapõrandal ujutas ta laevu ning liivakastis tegi liivalumesadu. Sest miks ei võiks suvel lund sadada?
Üleüldse elavad väikesed poisid ühel suurel Miksi- ja Mismaal.
Mis on ülehomse järel, kas eile või?
Millal päike magab?
Miks roosil on okkad?
Mis aeg on? Miks aega üles kirjutatakse? Kas Ajakirjandusmajas on ajakirjandajad?
Kas supelpääste päästab siis, kui ujud, ja vetelpääste siis, kui juba vee all oled?
Miksi- ja Mismaa poiste koolis kõigile küsimustele vastust ei saa. Siis peavad vastama täiskasvanud. Nii, et kõik selge ja arusaadav on. Siis sünnivad autoriteedid. Algul nõnda:
“Minu isa on kõige pikem” ja “Minu ema on kõige ilusam”, siis aga juba ka nii:
“Küll see poiss jookseb kiiresti” või “Tema on hästi tark”.
Maailm laieneb. Laieneb alates sellest ajast, mil need väiksed poisid mehesammuga ning liivaämbriga oma silmaga maailma “avastama” lähevad.
© Linda Järve. “Noorte Hääl” 14. juulil 1973.
Miski ei muutu, poiste koolid tegutsevad ikka - selle postituse avapildil on inglise kunstniku William E. Rochforti maal "Poisid" (2007).
Poiste kool
Maailm, kus nad elavad, on praktiliselt mõõtmatu, alates kuskilt tegelikust elust ning lõppedes fantaasiaküllaste tagamaadega.
Olen neid Mustamäel majaesisel tihtipeale vaadanud. Ikka kuidas suuremad väiksemaid utsitavad ja õpetavad ning enamasti paha peale minna ei lase. Endalgi poeg seal hulgas. Tuleb siis see väike liivahunnik (sest tegijal juhtub mõndagi) õhtul tuppa ja ütleb: “Aga mina sain täna Gustaviga (Alariga, Mardiga jne) tuttavaks. Ta õpetas mind palli hästi jalaga lööma (või näitas oma mänguautot või viskas liiva kaela või käis täna isaga Pirital)” kuidas just parajasti…
Mängivad näiteks suured poisid noamängu, kus maapinnale joonistatud ringist enesele “ruumi lõigatakse”. Pisemad tahavad ka. Aga mis parata, nemad pole veel nö taskunoaealiseks saanud. Lapse kätte nuga ei anta. Puupulk kõlbab küll. Antaksegi siis neile puukilluke pihku, kohendatakse nende joonistatud rõngas ümarikumaks ja “noamäng” läheb lahti. See on üks tund poiste koolist.
Või siis jälle niimoodi:
“Kuhu sa lähed?”
“Vanaema andis mahlaraha.”
“Me tuleme ka…”
Käivad vandersellid kaupluses. See ju siin Mustamäel käepärases kauguses. Tulevad tagasi, mahlamärjad suud herilasi meelitamas. Siis meenub suuremale:
“Sa ei öelnudki aitäh!”
Ja väiksem vudib poe poole tagasi…
Või jalgpallitreening. Kuidas lüüa põlvega, peaga…
“Sina oled veel liiga väike, sina peaga veel ei saa.”
“Nii suur poiss peaks ikka jalgpalli oskama.”
“Aga sina kõlbad juba väravavahiks.” See on kõige väärtuslikum tunnustus.
Nii see poiste kool tegutseb. Asjalikult, omaenese tarkusest, mida ikka suuremalt väiksemale jagatakse. Mõnikord, kui riiuks läheb, antakse võmme ka. Aga viimastega on nii, et kui need riburada pidi kasvult eelviimaselt kõige väiksema pihta jõuavad, tuleb kõige vanem appi:
“Ära löö vähemaid!”
Jälle kord positiivne kogemus.
Kui kiiresti levib sõimusõna? Tuleb näiteks pesamuna tuppa ja kasutab peres seni ütlemata väljendit.
“Kuskohast sa seda kuulsid?”
“Arvo ütles.”
“See on rumal sõna. Niimoodi ei räägita.”
“Aga Arvo isa vist räägib nii, kust ta muidu kuulis?”
Pole parata. Tuleb vaid vaikselt selgitada, milles viga, või jutt kogunisti mujale viia, ehk unustab. Unustabki. Järgmise korrani.
See on negatiivne kogemus. Lapsed on nagu peeglid, millest ümberkaudsete elu paistab. Iseäranis terased on poiste silmad ja kõrvad. Ega asjata ütle inglise lastelaul, mis “Kirju-mirju” vahendusel meiegi mudilastel suus, nõnda:
“Millest küll tehtud on väikesed poisid?
Millest küll tehtud on väikesed poisid?
Tiigrist ja konnast ja kutsika hännast,
Vaat millest tehtud on väikesed poisid.”
Uus ja huvitav pannakse kohe tallele.
“Ema, mis auto see on?”
“Žiguli.”
Aga see? Oi-oi, vaata kui punane ja laiade ratastega!”
“Ma ei tea…”
“Kuidas sa ei tea? Nii suur, ja ei tea? Sina kohe ei jaga seda asja.”
Ja see “kõikejagaja” on alles, noh, ütleme, et nelja- ja pooleaastane. Kraanad olid tema jaoks kaelkirjakud juba siis, kui vanust vaid kaheks aastaks sättis, kolme ja pooleselt arvas ta heaks joonistada “laevat” ja “elikopter” ja veel palju muid asju, sest tehnikameel on ühel poisil vist küll kaasa sündinud.
Toapõrandal ujutas ta laevu ning liivakastis tegi liivalumesadu. Sest miks ei võiks suvel lund sadada?
Üleüldse elavad väikesed poisid ühel suurel Miksi- ja Mismaal.
Mis on ülehomse järel, kas eile või?
Millal päike magab?
Miks roosil on okkad?
Mis aeg on? Miks aega üles kirjutatakse? Kas Ajakirjandusmajas on ajakirjandajad?
Kas supelpääste päästab siis, kui ujud, ja vetelpääste siis, kui juba vee all oled?
Miksi- ja Mismaa poiste koolis kõigile küsimustele vastust ei saa. Siis peavad vastama täiskasvanud. Nii, et kõik selge ja arusaadav on. Siis sünnivad autoriteedid. Algul nõnda:
“Minu isa on kõige pikem” ja “Minu ema on kõige ilusam”, siis aga juba ka nii:
“Küll see poiss jookseb kiiresti” või “Tema on hästi tark”.
Maailm laieneb. Laieneb alates sellest ajast, mil need väiksed poisid mehesammuga ning liivaämbriga oma silmaga maailma “avastama” lähevad.
© Linda Järve. “Noorte Hääl” 14. juulil 1973.
Miski ei muutu, poiste koolid tegutsevad ikka - selle postituse avapildil on inglise kunstniku William E. Rochforti maal "Poisid" (2007).
15/12/2014
"Jumalik puudutus"
Kui mõnele inimesele on jõulukinki vaja ja ta armastab raamatuid, ei pelga lugeda vanatüdruku näiliselt igavast, kuid tegelikult põnevast elust, on huvitunud botaanikast, sealhulgas orhideedest ja pehmest samblavaibast, tahab teada, missugused on kahe noore neiu kasvuraskused karmivõitu, kuid see-eest tohuturikka isa peres, tahab oivalise aiarahu kõrval teada ka Tahiti eksootikast, on valmis armuma nii inglitesse kui inimestesse, jälgib huviga inimelude keerdkäike ja neis osalejate vastastikkust mõju, tunneb huvi teadusliku lähenemise ja naiseliku tundeelu vastu ja mida kõike veel, siis soovitan talle soojalt Elizabeth Gilberti romaani "Jumalik puudutus".
Lugesin, nautisin, elasin kaasa. Blogis pole sellest seni kirjutanud, sest raamat on nii hea, et sõnu on raske leida. Ka tõlge (Tiina Viil) on väga hea. Tahaksin sellesse juba õige varsti uuesti süveneda, sest minu tänavustest lugemistest on see üks lummavamaid raamatuid.
Varraku raamatututvustuses on muuseas öeldud: "„Jumalik puudutus“ on suur romaan suurest sajandist. Raamatus tegutsevad erakordsed inimesed – misjonärid, orjusevastased, seiklejad, astronoomid, laevakaptenid, geeniused ja hullumeelsed – ning nende kõigi kohale kerkib unustamatu Alma Whittaker, valgustussajandi naine, kes seisab trotslikult uue ajastu künnisel."
Jah, kahtlemata on "Jumalik puudutus" (The Signature of All Things, 2013) Elizabeth Gilberti suur õnnestumine.
12/12/2014
Õhtu vanaisaga
Eile sain e-kirja Tartust. Üks ülikooli teadur paneb kokku Eesti ajakirjanduse biograafilist leksikoni (kuni 1940. aastani) ja palus, et täpsustaksin andmeid oma isapoolse vanaisa kohta. Teen seda muidugi meelsasti. Kirja mõjul aga mõtlesin õhtul kaua vanaisa tähendusest minu elus.
Olen teda näinud ainult piltidelt. Ta suri mitu aastat enne mu sündi. Aga just tema mõjutas suuresti mu lapselikku tahtmist saada ajakirjanikuks. Tollal oli see amet ju au sees, mitte niimoodi paljuski devalveerunud nagu praegu.
Umbes viiendas klassis kirjutasin vanaisast lookese lastelehele "Säde", kus oli mingi kirjandusvõistlus. Looke märgiti ära või sai mingi preemia, aga see polnud tähtis. Hoopis põnevam oli, et mu kirjutis tõlgiti vene keelde ja saadeti üleliidulisele lasteajakirjanduse näitusele, kust selle võtsid avaldamiseks teiste liiduvabariikide lastelehed. Sain tohutu palju kirju, kirjasõbraks jäin küll ainult pikapatsilise Valjaga kuskilt K-tähega algavast kaugest kohast, aga sain ka maitse suhu, kui paljude inimesteni ja kaugetesse maadesse võib ajakirjandus jõuda. Umbes sellest ajast istus mul kindlalt peas soov saada ajakirjanikuks.
Vanaisa loomingut on vähe säilinud. Ta oli ka luuletaja ja teda oli mainitud mitmeköitelises "Eesti kirjanduse ajaloos". Vanu eestiaegseid ajalehti, pilkelehti jm väljaandeid tema kirjatükkidega ma ju nõukogude ajal kätte ei saanud. Üks raamat tema luuletusega ilmus 1950ndatel aastatel. Rohkem teadis tema kohta rääkida mu onu, kes oli samuti ajakirjanik. Lühemat aega oli oma isa kõrval ajakirjanikuametit pidanud ka minu isa. Nii et mina olen oma suguvõsas kolmanda põlvkonna ajakirjanik, mis on olnud hea teadmine.
Tänu Tartust tulnud kirjale täheldasin õigel ajal ka fakti, et tänavusel jõuluajal saaks mu vanaisa 130-aastaseks. Olen juba ammu palju vanem kui olid mu isapoolsed vanavanemad surres.
Panen siia ühe foto umbes 1913. aastast. Sellel on mu vanaisa koos vanaemaga, kellel on käes üks neist ajalehtedest, mille toimetuses vanaisa töötas. Pildistatud on nende kodus Tallinnas, seinal on ühel pildil nende pojad: minu onu ja isa, teisel (vist) mu vanavanaema.
Varem olen siin blogis vanaisa maininud ja ühe tema luuletuse esmaavaldanud postituses "Üksik kalmuküngas Siberis". Selle põhjal ilmus eelmisel aastal ka mu lugu ajakirjas "Tiiu".
Vaata ka: "Tallinna Teataja" algusaastad ehk Käbi ei kuku kännust kaugele.
05/12/2014
"Oli hästi tore ettevõtmine!"
Fotojahi sildi all on mu blogis 98 postitust. Mõnel, kes Fotojahis selle algusest praeguseni on osalenud, on neid kindlasti palju rohkem. Päris alguses ma osaleda ei saanud, sest mul polnud fotokat. Nii kujunes esimeseks postituseks "Männid" 2008. a mais, siis "Unistamine", siis "A" ja riburada palju muid.
Tegelikult algas blogijate rõõmsameelne ühistegevus Fotojaht varem, Kaja Karuema vahvast ideest, kuigi päris lõpuaastatel on ta ka ise selles osalemisest kõrvale jäänud. Ju siis on professoritööd ja muid kohustusi nii palju olnud, et iganädalast kohustuslikku teemat enam jäädvustada ei jõua. Noist algusaastatest meenuvad Tiia, kes fotojahi vedamise Kajalt üle võttis ja seda (vist) kuni seniajani on teinud, veel Kaamos rules!, Kukupai, Killuke jpt, kes pidevalt osalesid.
Vist oli see Tiia, kes algatas Fotojahi blogi - Fotojahi päeviku, mis senini olemas, kuigi nüüd maadleb mõningate tehniliste probleemidega. 2010. a oktoobris sündis ka Fotojahi lehekülg Facebookis.
Alguses oli osalejaid ju ikka pidevalt rohkesti üle paarikümne (Tiia parandab ehk mind, kui eksin. Ja kuna kirjutan mälu järgi, siis on ka muud parandused ning täpsustused oodatud).
Loobusin pidevast osavõtust 2011. a lõpuks, hiljem olen ka mõnel korral oma fotosid Fotojahi teemadel teinud, aga mingist ajast jäi asi soiku ning sestsaadik, kui mu fotoaparaat üles ütles, pole ma enam osalenud - moblafotod pole mu meelest tehniliselt nii head.
Vist sündis Fotojahist vähemasti üks veebipõhine fotonäitus ka, aga selles ma enam ei osalenud, küll aga meenub, et mingil viisil oli Killuke selle ülespanekuga tegev.
Aga ideena oli Fotojaht vahva asi nagu ka osalejate kokkulepe püüda kommenteerida enam-vähem kõiki teiste fotojahiliste pilte, teha seda toetavalt ja sõbrameelselt, jätta halb ja solvav ütlemata, anda nõu, kus vaja. Praegu on selle välja vahetanud mitmesugused challenge'd, milles praktiliselt juba järgmine blogijatepõlvkond osaleb.
Paar teemat on jäänud, enne kui Fotojaht aasta lõppedes otsad kokku tõmbab. Jääb üle ühineda Killukese mõttega Fotojahi blogi mustri-teema kommentaarides: "Oli hästi tore ettevõtmine! Kunagi ootasin põnevusega uut nädalat ja kõigi postitusi."
Minugi aitäh nii Fotojahi väljamõtlejale, elushoidjatele kui ka kõigile neile, kelle huvitavatest foto- ja blogimaailmadest olen Fotojahi käigus osa saanud.
EDIT /7.dets 2014 /: Killuke leidis Fotojahi kunagise virtuaalnäituse üles. Panen selle lingi kommentaaride hulgast siia teksti lõppu ka.
http://fotojaht.edicypages.com/
29/11/2014
Praegused vaatamised
Jubileum: 1. detsembril saab mul täis kuus aastat telerita! Ehkki alguses, kui pildikast lähedalasuva ülikoolilinnaku voolukõikumise tõttu katki läks, mõtlesin, et telekavaatamises tuleb kõigest mõnenädalane paus, on mõnest nädalast mitu aastat saanud. Arvutist saab ju kõike soovitut ja vajalikku näha ning seda, mida pole vaja, pole tarvis ka vaadata.
Mõnest filmisarjast, mis telekavas ja mida viimasel ajal arvuti abil vaadanud olen.
Neljapäevaõhtuti ETV2-st "Kaardimaja" ("House of Cards", USA 2013). Päris kena pinget pakkuv poliitikasari niiditõmbajatest Valges majas ja võimuladvikus üldse. Peategelast, Lõuna-Carolinast pärit demokraati Francis Joseph “Frank” Underwoodi mängib Kevin Spacey, kelle puhul mulle eriti meeldivad filmi käiku osavasti sobitatud sarkastilised monoloogid vaatajale. Tema kaaskondlased, abikaasa, ajakirjanikud jt moodustavad omamoodi sünergia, mis kõik on ühe eesmärgi teenistuses ja selleks eesmärgiks on võim ja intriigide õnnestumine.
Reedeti vaatasin ETV-st Briti draamasarja "Viimane tango Halifaxis" ("Last Tango in Halifax", 2012-2013), aga selle kaks hooaega on otsa saanud, kolmandat kavatseti küll ka teha, aga kas tehti, ei tea. Selle peategelased Celia ja Alan (Anne Reid ja Derek Jacobi) ei ole küll päris minu maitse, aga nende teineteise taasleidmine 60 aastat hiljem on tänu sugulaste ja sõprade huvitavatele sekeldustele nauditav olnud. Peategelaste tütardest meeldib mulle rohkem heitliku meelega Gillian, kelle puhul kunagi ei tea, mis talle jälle pähe võib karata. Caroline'i käitumine on etteaimatavam, aga ka mitte nii palju, et see filmi vaadates häirinud oleks.
Laupäevaõhtuti naudin "Downton Abbey" (Inglise 2010-...) üla- ja alakorruse tegemisi. Sellel sarjal on tohutult palju vaatajaid, aga sellest on ka igaühel midagi leida: ajaloosündmuste mõju nii aristokraatidele kui teenijaskonnale, inimsuhete kõikvõimalikke keerdkäike väga laial tundeskaalal, rõivamoe ja elulaadi peensusi, käitumise nüansse, tõsimeelsust ja huumoritki. Inglastest paremini ei oska vist küll keegi teine teha n-ö teenrifilme, kus ülemteener oma kohustusi peremehelikult täidab ja kogu sumisev tegelaskonna hierarhia nii täpselt paigas on, kuigi ajakulg selles muutusi põhjustab.
Pühapäeviti olen jäänud "Isa Browni" ("Father Brown", BBC, 2013) vaatama, kuigi eeldanuksin sellelt sarjalt rohkem pehmust, mis jumalasulasest peategelasega võinuks kaasneda. Näiteks inimsööjatest sigadega seotud mõrvalugu oli ikka väga räige. Aga isa Brown on üsna nupukas ja tema kaaskond parajalt juhmuse ja nutikuse vahel kõikuv - nõnda pakuvad need lühilood päris head meelelahutust.
"Miss Marple" uue peaosatäitjaga on minu jaoks veel küsimärk - võrreldes varasematega tundub Julia McKenzie kuidagi igavana. Võib-olla on see harjumuse küsimus, paar esimest filmi temaga olen igatahes n-ö järelnoppinud.
Mujalt vaatamiseks endale sobival ajal ootan "Mad meni" viimaste osade tulekut 2015. a aprillis. Praegu olen vaatama jäänud "Outlanderit" (Briti-Ameerika, Starz, 2014-...), mille võiks ehk pigem "Ajarändajaks" tõlkida. Selles rändab meditsiiniõde Claire Randall 1945. aastast tahtmatult 1743. aastasse, kus kaunite Šotimaa vaadete keskel juhtuvad temaga kõikvõimalikud põnevad sündmused, sest see oli ajalooliselt katsumuste aeg.
Et Claire on ilus naine, ähvardab teda kogu aeg meeste soovimatu tähelepanu, mille vastu aitab ainult see, et Claire on ka uskumatult vapper naine. Aga ta on ajarännul kaotanud oma abikaasa ja nüüd tahetakse teda uuesti abielluma panna... Kõlab naistekana ja on mõneti triviaalne, aga ometigi köitev, sest eri ajastud on pandud sümpaatselt ühtekokku, inimeste hakkamasaamine aga sõltub rohkem saatusest kui neist endist. Peaosas Caitriona Balfe (filmikaadril koos Sam Heughaniga).
EDIT 15.dets 2014: Sain teada, et "Outlander" - Diana Gabaldoni "Võõramaalane" - on Varraku väljaandena Lauri Vahtre tõlkes juba septembris ilmunud ka eestikeelse raamatuna.
Mõnest filmisarjast, mis telekavas ja mida viimasel ajal arvuti abil vaadanud olen.
Neljapäevaõhtuti ETV2-st "Kaardimaja" ("House of Cards", USA 2013). Päris kena pinget pakkuv poliitikasari niiditõmbajatest Valges majas ja võimuladvikus üldse. Peategelast, Lõuna-Carolinast pärit demokraati Francis Joseph “Frank” Underwoodi mängib Kevin Spacey, kelle puhul mulle eriti meeldivad filmi käiku osavasti sobitatud sarkastilised monoloogid vaatajale. Tema kaaskondlased, abikaasa, ajakirjanikud jt moodustavad omamoodi sünergia, mis kõik on ühe eesmärgi teenistuses ja selleks eesmärgiks on võim ja intriigide õnnestumine.
Reedeti vaatasin ETV-st Briti draamasarja "Viimane tango Halifaxis" ("Last Tango in Halifax", 2012-2013), aga selle kaks hooaega on otsa saanud, kolmandat kavatseti küll ka teha, aga kas tehti, ei tea. Selle peategelased Celia ja Alan (Anne Reid ja Derek Jacobi) ei ole küll päris minu maitse, aga nende teineteise taasleidmine 60 aastat hiljem on tänu sugulaste ja sõprade huvitavatele sekeldustele nauditav olnud. Peategelaste tütardest meeldib mulle rohkem heitliku meelega Gillian, kelle puhul kunagi ei tea, mis talle jälle pähe võib karata. Caroline'i käitumine on etteaimatavam, aga ka mitte nii palju, et see filmi vaadates häirinud oleks.
Laupäevaõhtuti naudin "Downton Abbey" (Inglise 2010-...) üla- ja alakorruse tegemisi. Sellel sarjal on tohutult palju vaatajaid, aga sellest on ka igaühel midagi leida: ajaloosündmuste mõju nii aristokraatidele kui teenijaskonnale, inimsuhete kõikvõimalikke keerdkäike väga laial tundeskaalal, rõivamoe ja elulaadi peensusi, käitumise nüansse, tõsimeelsust ja huumoritki. Inglastest paremini ei oska vist küll keegi teine teha n-ö teenrifilme, kus ülemteener oma kohustusi peremehelikult täidab ja kogu sumisev tegelaskonna hierarhia nii täpselt paigas on, kuigi ajakulg selles muutusi põhjustab.
Pühapäeviti olen jäänud "Isa Browni" ("Father Brown", BBC, 2013) vaatama, kuigi eeldanuksin sellelt sarjalt rohkem pehmust, mis jumalasulasest peategelasega võinuks kaasneda. Näiteks inimsööjatest sigadega seotud mõrvalugu oli ikka väga räige. Aga isa Brown on üsna nupukas ja tema kaaskond parajalt juhmuse ja nutikuse vahel kõikuv - nõnda pakuvad need lühilood päris head meelelahutust.
"Miss Marple" uue peaosatäitjaga on minu jaoks veel küsimärk - võrreldes varasematega tundub Julia McKenzie kuidagi igavana. Võib-olla on see harjumuse küsimus, paar esimest filmi temaga olen igatahes n-ö järelnoppinud.
Mujalt vaatamiseks endale sobival ajal ootan "Mad meni" viimaste osade tulekut 2015. a aprillis. Praegu olen vaatama jäänud "Outlanderit" (Briti-Ameerika, Starz, 2014-...), mille võiks ehk pigem "Ajarändajaks" tõlkida. Selles rändab meditsiiniõde Claire Randall 1945. aastast tahtmatult 1743. aastasse, kus kaunite Šotimaa vaadete keskel juhtuvad temaga kõikvõimalikud põnevad sündmused, sest see oli ajalooliselt katsumuste aeg.
Et Claire on ilus naine, ähvardab teda kogu aeg meeste soovimatu tähelepanu, mille vastu aitab ainult see, et Claire on ka uskumatult vapper naine. Aga ta on ajarännul kaotanud oma abikaasa ja nüüd tahetakse teda uuesti abielluma panna... Kõlab naistekana ja on mõneti triviaalne, aga ometigi köitev, sest eri ajastud on pandud sümpaatselt ühtekokku, inimeste hakkamasaamine aga sõltub rohkem saatusest kui neist endist. Peaosas Caitriona Balfe (filmikaadril koos Sam Heughaniga).
EDIT 15.dets 2014: Sain teada, et "Outlander" - Diana Gabaldoni "Võõramaalane" - on Varraku väljaandena Lauri Vahtre tõlkes juba septembris ilmunud ka eestikeelse raamatuna.
26/11/2014
"Inimesed, aastad, elu" 7. ja viimane raamat - "Люди, годы, жизнь. 7."
1959. a "Inimesi, aastaid, elu" alustades kavatses Ilja Ehrenburg oma mälestused lõpetada Hruštšovi "sulaajaga" ("Оттепель"), kuid 1965. a 6. raamatut täiendades otsustas kirjutada viimase aastakümne kohta ka 7. raamatu. Selles on tema mõtted seoses noore põlvkonnaga ja minevikuideaalidega, on tema elu ja loometee tolle aja olulisemate sündmuste kirjeldus, on käsitletud tema teoste saatust, on taas juttu reisidest ja huvitavatest inimestest. Enne surma jõudis Ehrenburg kirjutada 20 peatükki.
Järjest kõigi seitsme raamatu lugemine oli üsna väsitav, viimast lugesingi märksa pealiskaudsemalt.
Siia panen Ehrenburgi meenutuse sellest, kuidas üks Molotovi väljaütlemine oleks peaaegu takistanud Hemingway "Vanamehe ja mere" tõlke ilmumist ajakirja "Inostrannaja literatura" esimeses numbris:
"Будучи в Женеве, Молотов за утренним завтраком сказал членам советской делегации, что хорошо будет, если кто-нибудь на досуге прочитает новый роман Хемингуэя - о нем много говорят иностранцы. На следующий день один молодой мидовец, расторопный, но, видимо, не очень-то разбирающийся в литературе, сказал Молотову, что успел прочитать "Старик и море". "Там рыбак поймал хорошую рыбу, а акулы ее съели". - "А дальше что?" - "Дальше ничего, конец". Вячеслав Михайлович сказал: "Но ведь это глупо!..""
"Судьба книги зависела от любого обстоятельства внешней или внутренней политики; но об этом мне придется еще не раз говорить в последующих главах. (Случай с Хемингуэем в 1955 году не был единичным, и я вышел из редакционной коллегии "Иностранной литературы" еще до выхода первого номера."
Fotol on Ernest Hemingway kalaga Kuubal.
Põhjalikult kirjutab Ehrenburg Stalini isikukultuse hukkamõistmisest NLKP 20. kongressil:
"25 февраля 1956 года стало для меня, как для всех моих соотечественников, крупной датой. Я сказал, что был о некоторой степени подготовлен к докладу Хрущева, но я хорошо понимаю, как были поражены многие делегаты съезда..."
Kõne all on Ungari sündmused 1956. a ja tollased kohtumised ungari kirjanikega, samuti noil aastail Indiasse tehtud reis, kus Ehrenburg kohtus peaminister Jawaharlal Nehruga (1889-1964)ja tema tütre Indiraga (1917-1984). Seoses Jaapani-reisiga on palju juttu tõusva päikese maa kommetest. Kreekas kohtus Ehrenburg teiste hulgas ka Manolis Glezosega, Armeenias sealsete loometegelastega. Terve peatüki pühendab ta aga hoopiski meie lähinaabritele, Daugavpilsi linnale, mille arenguga ja eelkõige korteriprobleemide lahendamisega ta 1950. aastast alates rahvasaadikuna tegeles.
Veel on käsitletud suhtumist juutidesse Nõukogude Liidus ja muidugi kõiksuguseid probleeme seoses kirjanduskriitikaga, võimalustega teoseid avaldada, hukkamõistuga, mida paljudel kirjanikel täiesti ootamatult tuli kogeda jne. Nii 6. kui ka 7. raamatus meenutab ta Aleksandr Fadejevit, kes lõpetas elu enesetapuga, kuna tal olid pidevad siseheitlused kirjanikupürgimuste ja võimutruuduse vahel. Isegi "Noore kaardiväe" juba ilmunud ja Stalini preemia pälvinud teksti sunniti teda muutma.
Ka Ehrenburg ise sai oma loomingu eest kirjanduskriitikutelt ja võimuritelt vaheldumisi kord kapatäie külma, siis jälle kuuma vett kaela, noomitusi ja avaldamiskeelde. Ta meenutab, kuidas tema mälestusteraamatut "Inimesed, aastad, elu" süüdistati kord üheaegselt nii "objektivismis" kui ka "subjektivismis"...
Fotol koerakesega on Ilja Ehrenburg oma viimasel eluaastal.
Mälestusteraamatu kõige viimane peatükk aga jutustab Ehrenburgi sõprusest Marc Chagalliga (1887-1985), kelle teoseid ta hästi tundis, kelle lennukus ja värvikus talle meeldis. Ehrenburg ootas pikisilmi, et neid ka nõukogude kunstipublikule tutvustataks:
"Может быть, пришло время показать работы витебчанина М. 3. Шагала не только французам или японцам, но также его землякам? Ведь все созданное им неразрывно связано с любимым им Витебском."
Fotol on Marc Chagall.
Lõpetuseks sobibki siia Marc Chagalli maal "Kala külataevas" (1955-1960) - unenäoline pilt Vitebskist, kus isegi kalad lendavad ja helgivad taevas nagu tähed.
Vaata ka:
Люди, годы, жизнь
Унесенный ветром. Валерия Новодворская – об Илье Эренбурге
/Pildid on vabakasutuses internetis./
Vaata ka:
Sissejuhatav postitus "Inimesed, aastad, elu" - "Люди, годы, жизнь".
"Inimesed, aastad, elu" 1. raamat - "Люди, годы, жизнь. 1"
"Inimesed, aastad, elu" 2. raamat - "Люди, годы, жизнь. 2."
"Inimesed, aastad, elu" 3. raamat - "Люди, годы, жизнь. 3."
"Inimesed, aastad, elu" 4. raamat - "Люди, годы, жизнь. 4."
"Inimesed, aastad, elu" 5. raamat - "Люди, годы, жизнь. 5."
"Inimesed, aastad, elu" 6. raamat - "Люди, годы, жизнь. 6."
910.
25/11/2014
"Inimesed, aastad, elu" 6. raamat - "Люди, годы, жизнь. 6."
Võib-olla polnud kõige parem mõte alustada nende mälestusraamatute lugemisega järjest pimenevas oktoobris ja jätkata novembrihalluses, sest mida edasi, seda raskemasisulised need on - vastavalt ajale, mil need kirjutati.
Aga see on tagantjärele tarkus, sest nüüd on ka eelviimane, kuues, läbi ja siia tuleb viimane väga pikk kakskeelne postitus sellest teosest. Seitsmes raamat jäi Ilja Ehrenburgil pooleli - alatiseks, sestap pole sealt ka blogisse vist kuigi palju kirja panna.
Ilja Ehrenburgi "Inimesed, aastad, elu" kuues raamat (1945 - u 1955) on pärastsõja-aastad, võiduvaimustuse asendumine hirmuga stalinlike repressioonide ees, "külm sõda", mis aeg-ajalt ähvardab kuumaks muutuda, ja järjest rohkem mälestuste autori osalust vajav rahuliikumine. Siis Stalini surm, Beriast vabanemine, "sulaaja" algus ("Оттепель"). Väga palju reise (USA; Hiina, India jt). Ja muidugi taas tohutu hulk inimesi, kellega autor kohtus, suhtles, kes olid ta teekaaslased ja kaasteelised.
Nagu juba eelmiste osade blogikokkuvõtetest näha on olnud, on Eestiga seotut selles teoses üsna vähe, kuigi Ehrenburg on mitu korda siin käinud, Tartus, Tallinnas ja Narvas peatunud, Amandus Adamsoni taieseid imetlenud. Üks tsitaat väärib siiski mainimist. See on sõjast naasnud leitnandist, kes oma kodulinnas Muromis sai teada, et ta naisel on uus mees, oleks mõlemad peaaegu tapnud, aga siis otsustas sõita elama Tallinnasse, kus demobiliseerus:
"Он приехал к себе в Муром и увидел, что у жены новый муж, не писала, чтобы не огорчить, ко всему новый муж - тезка! Лейтенант чуть было не убил обоих, потом сели ужинать, проводили его на вокзал. Он решил ехать в Таллинн - там демобилизовался, а но дороге зашел ко мне "отвести душу".
Olen taas valinud põhiliselt niisugused tsitaadid, milles aega iseloomustatakse kirjanike kaudu või on juttu kirjanike endi elukäigust.
Luuletajaga, Leningradi blokaadi "hääle" Olga Bergholziga (1910-1975) seoses:
"Мы как-то сидели в писательской компании, рассуждали о том, о сем. Берии присвоили маршальское звание. О. Ф. Берггольц вдруг спросила меня: "Как вы думаете: может тридцать седьмой повториться, или теперь это невозможно?" Я ответил: "Нет, по-моему, не может…" Ольга Федоровна рассмеялась: "А голос у вас неуверенный…""
Fotol on Olga Bergholz pärast sõda.
Rumeenia kirjanikust Mihail Sadoveanust (1880-1961):
"Я познакомился с Михаилом Садовяну, мы потом вместе поехали в Болгарию, подолгу беседовали, и я его полюбил. У него была большая голова старого льва, а сердце очень доброе, вот уж кого трудно было ожесточить. Он был на десять лет старше меня, душевно сложился в прошлом столетии."
Fotol on Mihail Sadoveanu viimastel eluaastatel.
Jugoslaavia kirjanikust, Nobeli preemia laureaadist Ivo Andrićist (1892-1975):
"С Иво Андричем я познакомился еще в Болгарии, и мы как-то сразу поняли друг друга. Он был сдержан, молчал, когда начинались нескончаемые споры между Зоговичем и Давичо, молчал или пытался смягчить тон спора, курил сигару, чуть улыбался. Он крепко стоял на земле, может быть, и не на той, на которой что ни день происходили исторические события, а на земле искусства: не на лаве - на горе."
Fotol on Ivo Andrić ja sild Drina jõel.
Prantsuse kirjanikust Louis Aragonist (1897-1982):
"Он человек очень сложный, он часто меняет свои оценки, но справедливо сердится, когда пробуют противопоставить один его период другому, - он всегда оставался Арагоном. В нем есть одержимость, даже когда он пишет классическим стихом или посвящает страницы романа описанию одежды героя. Выбрав линию жизни, с начала тридцатых годов он защищал от врагов и то, что называл "самым существенным", и то, с чем по-человечески не мог примириться, защищал искренне и неистово."
Fotol on Elsa Triolet ja Louis Aragon 1959. a.
Mõned Ehrenburgi meenutused Nürnbergi protsessil kirjanikust vaatlejana (protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20. novembrist 1945 1. oktoobrini 1946 ning seda just Ehrenburg jälgiski).:
"Трибунал заседал в здании окружного суда; на стене была роспись - Адам, Ева, змий. Установили дневной свет, кабины для переводчиков и кинооператоров; но в коридорах отопление не действовало. Шел снег; все кашляли, чихали."
"Геринг улыбался хорошенькой стенографистке; Гесс читал книгу; Штрейхер жевал бутерброды. А в то время читали документы: убиты в застенках триста тысяч, шестьсот тысяч, шесть миллионов…"
"...мы, писатели, хотели понять другое: как эти люди стали такими, способными на все то, о чем шла речь, и как могли другие люди беспрекословно выполнять их приказы? Хотели понять, но не могли."
Fotol on Ilja Ehrenburg Nürnbergi protsessi jälgimas.
Kohtumisest Albert Einsteiniga (1879-1955):
"14 мая 1946 года я пережил изумление подростка, который впервые видит необычайное явление природы, - меня повезли в Принстон, и я оказался перед Альбертом Эйнштейном. Я провел у него всего несколько часов, но эти часы мне запомнились лучше, чем некоторые крупные события моей жизни, можно забыть радости, напасти, а изумление не забываешь, оно врезается в намять."
"Эйнштейну, когда я его увидел, было шестьдесят семь лет; очень длинные седые волосы старили его, придавали ему что-то от музыканта прошлого века или от отшельника. Был он без пиджака, в свитере, и вечная ручка была засунута за высокий воротник, прямо под подбородком. Записную книжку он вынимал из брючного кармана. Черты лица были острыми, резко обрисованными, а глаза изумительно молодыми, то печальными, то внимательными, сосредоточенными, и вдруг они начинали задорно смеяться, скажу, не страшась слова, по-мальчишески. В первую минуту он показался мне глубоким стариком, но стоило ему заговорить, быстро спуститься в сад, стоило его глазам весело поиздеваться, - как это первое впечатление исчезло. Он был молод той молодостью, которую не могут погасить годы, он сам ее выразил брошенной мимоходом фразой: "Живу и недоумеваю, все время хочу понять…""
"Все меня изумляло - и его внешность, и биография, и мудрость, и задор, а больше всего то, что я сижу, пью кофе, а со мной разговаривает Эйнштейн."
Fotol on Albert Einstein 1947. a.
Prantsuse kunstnikust Henri Matisse'ist (1869-1954):
"Матисс хочет, чтобы я ему позировал. Дом, в котором он жил, находился почти напротив гостиницы "Ницца", где прошла моя молодость. На стенах обыкновенной спальни висели картоны с приколотыми кусками цветной бумаги. Я увидел лицо, хорошо мне знакомое но многим фотографиям, но, когда он снял очки, меня удивили светлые голубые глаза."
"В конце последнего сеанса он сказал, что теперь знает мое лицо, знает и меня, но тотчас поправился: "Лучше сказать: вижу и чувствую".
"Из личной беды он создал новую возможность, и, глядя на картины с наклеенными кусками бумаги, забываешь о человеке, прикованном к кровати, видишь крылья творчества."
"Для меня тогда только начинался вечер жизни, встреча с Матиссом была и радостью и уроком."
Henry Cartier-Bressoni fotol on Henri Matisse valgete tuvidega (u 1946).
Henri Matisse'i joonistus Ilja Ehrenburgist (1946), mille kohta kriitikud on öelnud, et Ehrenburgi vasaku silma unistav pilk on tugevas vastuolus parema, jälgiva silmaga.
Itaalia kirjanikust Alberto Moraviast (1907-1990):
"Моравиа - писатель трудный, и не по форме, а по содержанию; вероятно, труднее всего он сам для себя. Он живет в чеховском мире без чеховского снисхождения, без жалости, да еще говорит, что его учитель - Боккаччо. Однако Моравиа мало занимает интрига действия, своих героев он показывает как коллекцию забавных насекомых, не ярких бабочек Возрождения, а озверевших печальных тараканов."
"У Моравиа часто на лице скука, он машинально отвечает: "Знаю… знаю…" Но иногда его лицо светлеет - мне кажется, от подавленной нежности; так и в его книгах вдруг прорываются человеческие чувства, и они ослепляют, как прогалины в темном лесу."
Fotol on Alberto Moravia 1950ndatel aastatel.
Brasiilia kirjanikust Jorge Amadost (1912-2001):
"... он весь день писал, а по вечерам играл в карты с чешским писателем Дрдой. Амаду, худой, подвижный, черноволосый, мог сойти за одесского или марссельского жулика, а грузный, веселый, норой с лукавством Дрда напоминал Швейка. За игрой они ругались по-чешски и по-португальски: "Шулер!", "Мошенник!", "Конокрад!"…"
"Слава пришла к Жоржи после романа "Габриэлла". Флобер говорил о госпоже Бовари: "Эмма - это я". Некоторые удивлялись - уж очень не похож был холостой скептик с его иронией на ветреную, влюбчивую провинциалку. А Габриэлла - это воистину Амаду, все люди, знающие автора, почувствовали родство между доброй, душевно свободной, послушной и вместе с тем мятежной женщиной и автором."
Fotol on Jorge Amado 1948. a.
Tšiili luuletajast Pablo Nerudast (1904-1973), kellega Ehrenburg oli tuttav juba 1936. aastast alates:
"Неруда любит Уитмена не только потому, что многому у него научился, но и по внутреннему родству - это поэты одного континента. О столь распространенной теме, как мир, Неруда писал иначе, чем европейские поэты..."
"Нерула никогда не выбирал легкого пути, но на тяжелой дороге, когда вокруг него люди падали, плакали, проклинали свою судьбу, он видел не низость, а благородство, не лопухи, а розы - так устроены его глаза, такое у него сердце."
Vanal ajalehefotol on Pablo Neruda ja Ilja Ehrenburg.
Prantsuse füüsikust Nobeli preemia laureaadist Frédéric Joliot-Curie'st (1900-1958), kellega Ehrenburgi sidus võitlus rahu eest:
"Я редко думаю о смерти, но когда думаю, то настойчиво, не пытаюсь уйти от ответа", - говорил мне Жолио-Кюри на пражском аэродроме. "Для человека невыносима мысль, что он исчезнет. Это не физический страх, а нечто более серьезное - неприятие исчезновения, пустоты. Мне кажется, что идея загробного мира рождена именно этим, и пока наука была в пеленках, люди тешили себя иллюзорными надеждами. Знание требует от человека мужества… Отсутствие загробной жизни вовсе не означает отказа от продления. Есть физическая связь поколений, она продиктована природой. Но есть и другая работа, творчество, любовь, то, что остается, когда исчезают и человек, и его имя, и даже кости…" Эти слова я записал."
"У Жолио было лицо француза, - с тонкими, хорошо вырисованными чертами, да и в характере его было много национальных черт: он радовался порой с легкой печалью, много говорил, но очень редко проговаривался, рассуждая, всегда был точен, логичен."
Fotol on Frédéric Joliot-Curie 1942. a oma füüsikalaboris Pariisis.
Prantsuse luuletajast Paul Éluard'ist (1895-1952):
"Он, кажется, никогда не думал о том, что он большой поэт. Может быть, потому другие не могли об этом забыть".
"Вернусь к Элюару. Мне хочется передать образ большого поэта, которого я встретил впервые сорок лет назад, но узнал и полюбил много позднее. Смутно помню молодого сюрреалиста, высокого, худого, с привлекательным лицом, с удивительно красивым голосом. Он ругал одного писателя, в те времена весьма почитаемого: "Это не человек, это хорек, который уверяет кур, что он их спасет от куриных хлопот…" Когда он негодовал, он густо краснел."
"В Москве в феврале - марте 1952 года я видел его в последний раз. Если сложить все часы, проведенные с ним, получится мало, очень мало, но, видимо, у сердца свой хронометр; я потерял не только большого поэта - близкого друга, простого и необычайного, мягкого и мужественного, поэта любви, считавшегося малопонятным и ставшего своим для миллионов читателей."
"Больше всего, больше всех Элюар любил Пикассо. Их дружба длилась четверть века, и ничто не могло ее подорвать или хотя бы остудить. Под "Герникой" Пикассо - стихи Элюара. Поль собрал свои стихи о великом художнике и назвал книгу "Пабло Пикассо"."
Fotol on Paul Éluard u 1950. a.
Ehrenburgi mälestuste 6. raamatus on põhjalikult juttu 1946. a suvesündmustest seoses kirjanikutööga - otsusest ajakirjade "Zvezda" ja "Leningrad" kohta, Ahmatova ja Zoštšenko kuulutamisest vaenlasteks, Ždanovi poolt väljakuulutatud võitlusest kõigega, mis tuleb Läänest ("борьба с низкопоклонством перед Западом"), seadusest, mis keelas abielud nõukogude kodanike ja välismaalaste (isegi sotsialismimaade kodanike) vahel, valusatest meenutustest seoses juudiküsimuse ja antisemitismiga, "arstide-kahjurite"areteerimisest ja hilisemast rehabiliteerimisest jne.
"... задумываясь над прожитым, я вижу, до чего мало я знаю, а главное - из того, что знаю, далеко не все понимаю."
"... я не старец Пимен, и эта книга меньше всего бесстрастная летопись. Как бы ни казалась лоскутной история пережитых мною послевоенных лет, как бы ни выглядели картины разрозненными, дни и мысли оборванными, я верю, что читатели почувствуют в сбивчивом рассказе не проповедь, а исповедь."
"...это действительно моя книга, я лишу ее по внутренней необходимости, пишу искрение, без давней желчи, кото-ран не раз меня спасала, да и бея пайкового меда. Я помню, как мне пришло в голову ее написать: вдруг стало страшно, что умру и не расскажу о людях, которых знал, любил. Годы и жизнь пришли потом - оказалось невозможным рассказывать о других, умалчивая о себе."
"Пять лет назад, когда я начал писать мои воспоминания, я сразу решил, что кончу их на том дне, когда сел за "Оттепель". Дойдя до этой главы, я убедился, что был прав: мне было труднее говорить о месяцах, породивших "Оттепель", о судьбе этой повести, чем о различных, куда более драматичных событиях предшествовавших лет. 1953 год — первая страница новой части не только моей жизни, но и жизни нашего народа. За ним последовали годы, богатые событиями, но они настолько близки, даже злободневны, что не вмешаются в историю прожитой жизни. (О некоторых из этих событий, а также о людях живых или умерших после 1953 года я все же написал.)"
Päev, mil Juri Gagarin lendas kosmosesse:
"Это было в тот день, когда Гагарин полетел в космическое пространство. Мы пересекали центральную площадь Колонна. Карло Леви говорил о понятии бесконечности и забыл про правила уличного движения. Полицейский потребовал довольно крупный штраф - нарушение было серьезным. Я попытался вмешаться в драматический диалог: "У нас полицейские снисходительнее к писателям", - рассчитывая, что слава Карло Леви может сыграть свою роль. Полицейский недоверчиво посмотрел на меня: "Где это "у вас»?…" - "В Советском Союзе, в Москве". Полицейский восторженно схватил мою руку: "Ваш человек полетел на Луну!.." Он отпустил нас, не взяв штрафа."
Veel mõned mõtted:
"Неделя - это очень много, особенно когда человеку за семьдесят."
"Я знаю, как трудно растопить лед человеческих отношений."
"Можно заморозить сердца, как ягоды клубники, это вопрос сроков…"
"Многие страницы этой книги продиктованы любовью. Я люблю жизнь, не каюсь, не жалею о прожитом и пережитом, мне только обидно, что я многого не сделал, не написал, не догоревал, не долюбил. Но таковы законы природы: зрители уже торопятся к вешалке, а на сцене герой еще восклицает: "Завтра я…" А что будет завтра?"
Seitsmendast ja viimasest raamatust teen juttu ehk juba homme.
/Pildid on vabakasutuses internetis./
Vaata ka:
Sissejuhatav postitus "Inimesed, aastad, elu" - "Люди, годы, жизнь".
"Inimesed, aastad, elu" 1. raamat - "Люди, годы, жизнь. 1"
"Inimesed, aastad, elu" 2. raamat - "Люди, годы, жизнь. 2."
"Inimesed, aastad, elu" 3. raamat - "Люди, годы, жизнь. 3."
"Inimesed, aastad, elu" 4. raamat - "Люди, годы, жизнь. 4."
"Inimesed, aastad, elu" 5. raamat - "Люди, годы, жизнь. 5."
"Inimesed, aastad, elu" 7. ja viimane raamat - "Люди, годы, жизнь. 7."
21/11/2014
Läheb lume alla...
Mul on meel hea, et esimest lund sajab. Üks meie trepikoja taksikoer oli üsna hämmeldunud moega, kui väljas samme seadis. Juhtusin teda aknast nägema. Aga ta näis ruttu harjuvat, et tema vaateväli valge kihiga on kaetud. Ja tasapisi lisandub juurde.
Mõned asjad jäävad lume alla. Mõne asja kohta tuleb öelda, et see on möödas - ja lume alla jättagi. Need ülejäänud, mille möödasolemist ei tunnista, sulavad ju nagunii kunagi lume alt välja. Võib-olla juba homme, võib-olla nädala pärast või ehk uuel kevadel.
Minu fotod, täna.
19/11/2014
"Inimesed, aastad, elu" 5. raamat - "Люди, годы, жизнь. 5."
Hiljuti oli meie ajalehtedes pealkiri, mis ütles, et Ukraina on sõjaks valmis. Ma ei usu, et ükski maa on kunagi sõjaks valmis, isegi siis mitte, kui riigimehed oma ambitsioonikuses sedasi arvavad. Jah, Ukraina võib olla valmis ennast kaitsma Venemaa vastu, aga sõjaks koos kõigega, mis sellega kaasneb, pole valmis kumbki neist. Inimesed ei saa juba oma elutahte poolest olla sõjaks valmis, liiatigi nüüd, mil juba mitu põlvkonda on sõjakoledustega tuttav mälestuste, kuuldud või loetud juttude, nähtud filmide või piltide kaudu, aga mitte läbi isikliku kogemuse. Ja seda isiklikku kogemust ei soovi ma küll kellelegi.
Seda mu sügavat veendumust, et ükski maa, ükski rahvas pole kunagi sõjaks valmis, toetas ka Ilja Ehrenburgi "Inimesed, aastad, elu" 5. raamat aastatest 1941-1945, Teisest maailmasõjast, kõige rohkem ja otsesemalt aga Suurest Isamaasõjast.
"Из всех человеческих начинаний, порой жестоких и безрассудных, это самое окаянное. Нет для него оправдания, и никакие разговоры о том, что война в природе людей или что она школа мужества, /- - -/ никакая романтика "мужских бесед у костра" не прикроют ужаса убийства оптом, судьбы выкорчеванных поколений."
Ehrenburg töötas ajalehes "Krasnaja Zvezda" (Punatäht) sõja esimestest päevadest kuni 1945. a aprillini: "Я сидел и писал, писал ежедневно в "Красную звезду", писал для "Правды", для ПУРа, в английские и американские газеты."
Tema ütles välja tollase loosungi "Tapa sakslast!", mis tegi temast paljude sakslaste jaoks kohutava eluka - raamatus ütleb ta selle kohta ise: "Геббельсу нужно было пугало, и он распространил легенду о еврее Илье Эренбурге, который жаждет уничтожить немецкий народ." Mälestustes peab Ehrenburg vajalikuks täpsustada, et pidas sakslaste all silmas eelkõige fašiste ja et tema varasemad kokkupuuted fašismiga Hispaanias ja Prantsusmaal olid teda ta tõekspidamistes veennud.
"Никогда не станут красноармейцы убивать немецких детей, жечь дом Гёте в Веймаре или библиотеку Марбурга. Месть - это расплата той же монетой, разговор на том же языке. Но у нас нет общего языка с фашистами. Мы тоскуем о справедливости. Мы хотим уничтожить всех гитлеровцев, чтобы на земле возродилось человеческое начало."
Ja veel: "На войне человеку хочется порой улыбнуться, и я не только обличал солдат Гитлера, я над ними и посмеивался. Кажется, одним из первых я пустил в ход прозвище "фриц"."
Fotol on Aleksei Tolstoi, Konstantin Simonov ja Ilja Ehrenburg 1943. a Harkovis, kus toimus kohtuistung Saksa sõjakurjategijate üle.
Mälestuste 5. raamatus on tohutul hulgal nimesid, nii inimeste kui ka väga paljude asustatud punktide omi. Kõiki neid ei kirjutagi autor pikalt lahti, aga kõigi nende taga on mõni sõjameenutus, enamasti väga raske, aga vahel ka inimlikult lahe. Kirjanikega kohtumistest on juttu peaasjalikult läbi selle, kuidas nad tegutsesid sõjakirjasaatjatena ja rindekorrespondentidena. Kirjandusest rääkimiseks polnud mahti, tunnistab Ehrenburg.
"Название этой книги я понимаю так: люди и годы это жизнь, моя жизнь, одна из очень многих. Годы войны были длинными. Никогда ни до того, ни после я не встречал столько людей. Порой в течение одного дня я беседовал с десятками людей, которых прежде не знал, в блиндаже или на лесной лужайке выслушивал смешные истории, долгие реляции, душевные признания."
"... я дал себе слово в этой книге ничего не придумывать, даже если связный вымысел может показаться правдоподобное разрозненных страниц действительности. Сплошь да рядом о людях, выполнявших роль статистов, я говорю обстоятельнее, чем о героях, и малопримечательные эпизоды занимают в книге больше места, нежели патетические события, - ничего не поделаешь, я ограничен памятью, а у памяти свои законы, человек не знает, почему ему запомнилось одно и почему он запамятовал другое."
Palju on kohtumisi kindralitega: "В этой части книги мне придется не раз говорить о встречах с генералами. Как и писатели, да и как люди любой профессии, генералы были разными — новаторами или рутинерами, умными или ограниченными, скромными или чванливыми." Rokossovski, Govorov, Tšernahhovski, Bagramjan, Žukov jt on need, kelle saatusest ta põhjalikumalt kirjutab.
Rohkesti on tal kohtumisi ka diplomaatidega ning väliskorrespondentidega. Huvipakkuv on Aleksandra Kollontai (1872-1952) kirjeldus: "... мне хочется рассказать об Александре Михайловне. Впервые я ее увидел в Париже в 1909 году, на докладе, или, как тогда говорили, на реферате. Она показалась мне красивой, одета была так, как обычно одевались русские эмигрантки, желавшие подчеркнуть свое пренебрежение к женственности; да и говорила о том, что должно было увлечь восемнадцатилетнего юношу, — личное счастье, для которого создан человек, немыслимо без всеобщего счастья."
"Шестьдесят лет Коллонтай отдала борьбе за торжество социалистического общества, а о ней мало что написано, меньше, чем о многих ничем не примечательных должностных лицах. Обидно это сказать, но у нас плохо помнят хороших людей."
Fotol on Aleksandra Kollontai 1952. a.
Kirjanikest kirjutab Ehrenburg seekord põhjalikumalt ainult Vassili Grossmanist (1905-1964) ja ühest oma lemmikkirjanikust Juri Tõnjanovist (1894-1943), kes unistas kirjutada mitmeosalise romaani Puškinist, aga jõudis valmis ainult esimese, noorusaastate osa (eestikeelses tõlkes ilmus see 1985. a).
"Юрий Николаевич любил шутить, говорить о пустяках, стойко боролся против болезни, но был он человеком очень грустным, и грусть Грибоедова была для него не страницей истории. Он родился в один год с Бабелем и Пильняком, которые умерли в углах наименее удобных. Тынянов ненадолго их пережил, хотя умер он на своей кровати."
"Тынянов прекрасно знал историю, он умнее многих других разгадывал некоторые черты современности, но то, что мы называем "политическими событиями", его мало волновало."
"А "Пушкина" он не написал, закончил только начало - детство, отрочество поэта. Юрий Николаевич умер, не дожив до пятидесяти лет, а в последние годы болезнь мешала ему работать. Свою разгадку Пушкина он унес в могилу."
Fotol on Juri Tõnjanov 1940ndatel aastatel.
Ehrenburg ise pöördus sõja-aastatel väga tugevasti oma juurte poole, leides, et on kirjutanud palju igasugustest rahvustest, nüüd on aeg kirjutada koos Vassili Grossmaniga "Must raamat" ("Черная книга") hitlerlaste okupeeritud maa-aladel elanud ja kannatanud juutide saatusest: "Мы решили собрать дневники, частные письма, рассказы случайно уцелевших жертв или свидетелей того поголовного уничтожения евреев, которое гитлеровцы осуществляли на оккупированной территории."
"Мне чужд любой национализм, будь он французский, английский, русский или еврейский. Я испытываю глубокое отвращение к расовой спеси, все равно к какой - к немецкой или к американской."
"Есть нерушимый человеческий закон - солидарность униженных и оскорбленных."
"Musta raamatu" käsikiri valmis 1944. a lõpus, sisaldades palju katkendeid ohvrite päevikutest, kirjadest, meenutustest. Ilmumine aga lükkus edasi, kuni 1948. a puistati trükiladu laiali, võeti autoritelt ja trükkalitelt ära veerud ja käsikiri. Raamatut ei avaldatud, kuid katkendeid ja mälestusi kasutas Ehrenburg oma artiklites ja 5. mälestusteraamatus.
"Войны начинаются почти всегда внезапно, а кончаются медленно: уже ясен исход, но люди еще гибнут и гибнут."
"... человек со всем может расстаться, только не с надеждой...
Lugemata on veel mälestuste 6. ja 7. raamat.
/Pildid on vabakasutuses internetis./
Vaata ka:
Sissejuhatav postitus "Inimesed, aastad, elu" - "Люди, годы, жизнь".
"Inimesed, aastad, elu" 1. raamat - "Люди, годы, жизнь. 1"
"Inimesed, aastad, elu" 2. raamat - "Люди, годы, жизнь. 2."
"Inimesed, aastad, elu" 3. raamat - "Люди, годы, жизнь. 3."
"Inimesed, aastad, elu" 4. raamat - "Люди, годы, жизнь. 4."
"Inimesed, aastad, elu" 6. raamat - "Люди, годы, жизнь. 6."
"Inimesed, aastad, elu" 7. ja viimane raamat - "Люди, годы, жизнь. 7."
15/11/2014
"Inimesed, aastad, elu" 4. raamat - "Люди, годы, жизнь. 4."
"Inimesed, aastad, elu" 4. raamat on eelmisest kolmest pikem (40 peatükki) ja kajastab seda, mis mahtus Ilja Ehrenburgi ellu aastatel 1934-1941.
Neil, keda huvitab (sõja)ajalugu, soovitan seda raamatut küll kindlasti lugeda - nii põhjalikult kirjeldab autor selles Teise maailmasõja hiilivat lähenemist ("мы смутно ощущали приближение войны"), Kodusõda Hispaanias, põhiliselt Kataloonias ja Aragónis ja seda läbi kohtumiste kõigi sõjas osalenud kihtide esindajatega - vabatahtlike, anarhistide jt, ja lõpuks ka Teise maailmasõja algust, kuni Suure Isamaasõja puhkemiseni 22. juunil 1941.
Sõja kõrval mahuvad raamatusse ka rasked stalinlikud aastad, mil paljud kultuuriinimesed, rohkesti mitte milleski süüdi olevaid inimesed üldse, kaovad piinakambritesse ja sunnitöölaagritesse või lastakse maha. Otse imekombel õnnestus Ehrenburgil ellu jääda kõigis eelnimetatud katsumustes, mis paljudele tundusid raske arusaamatusena - ses mõttes võib mälestuste seda raamatut lugeda ka põneva seiklusraamatuna. Mõistagi ei puudu taas ka rohked kohtumised kirjanikega ja kunstnikega, mitme kirjanike kongressi korraldamine nii NLiidus kui välismaal,võitlus rahu eest ja mõtisklused elust selle mitmekesisuses.
Raamatu alguses loodab Ehrenburg, et 1934. a on Hitleri jaoks saatuslik ja fašism ei tule võidule. Läbi raamatu see suhtumine muutub.
Mulle meeldivad neis raamatutes eriti meenutused kirjanikest, kellega Ehrenburg kohtus, sõbrunes, taas lahku läks sõja või surma sunnil. 4. raamatus on põhjalikult juttu Ilja Ilfist (sünd Ilja Fainzilberg; 1897-1937) ja Jevgeni Petrovist (sünd Jevgeni Katajev; 1903-1942), "12 tooli" ja "Kuldvasika" autoritest:
"В воспоминаниях сливаются два имени: был "Ильфпетров". А они не походили друг на друга. Илья Арнольдович, застенчивый, молчаливый, шутил редко, но зло и, как многие писатели, смешившие миллионы людей, от Гоголя до Зощенко, был печальным. В Париже он разыскал своего брата, художника, давно уехавшего из Одессы, тот старался посвятить Ильфа в странности современного искусства, Ильфу нравились душевный беспорядок, разор. А Петров любил уют; он легко сходился с разными людьми; на собраниях выступал и за себя и за Ильфа; мог часами смешить людей и сам при этом смеялся. Это был на редкость добрый человек; он хотел, чтобы людям лучше жилось, подмечал все, что может облегчить или украсить их жизнь. Он был, кажется, самым оптимистическим человеком из всех, кого я в жизни встретил..."
Fotol on Ilf ja Petrov ajalehe "Gudok" toimetuses 1929 a. V. Ivanitski foto.
Tšehhi kirjanikust Karel Čapekist (1890-1938), kes ütles: "Varem räägiti vanainimesest, et ta vajub küüru aastate raskuse all. Me võime öelda, et sajandite raskuse all... Saabumas on võidutseva rumaluse ajastu...":
"Я познакомился с Чапеком. Некоторые левые критики нападали на него: время грозное, а он пишет о собачках. Чапек внешне походил на посетителя лондонского клуба: был вежлив, сдержан; но я сразу почувствовал за этой маской горечь. Час спустя Чапек сказал: "Прежде говорили о старом человеке, что он горбится под тяжестью лет. Мы можем сказать — под тяжестью веков… Надвигается эпоха воинствующей глупости…""
Fotol on Karel Čapek u 1936.a.
Seoses esimese nõukogude kirjanike kongressiga meenutab Ehrenburg, et see kestis 15 päeva ja igal hommikul rutates Ametiühingute maja Sammassaali pidid kirjanikud mööduma rahvahulgast - moskvalased olid tulnud kirjanikke vaatama. Kui aga Ehrenburg vaatas meenutuste kirjutamise ajal esimese kongressi delegaatide nimekirja, siis pidi ta kurvastusega tõdema, et 30 aastat hiljem oli 700-st osalenust elus vaid umbes poolsada. Esimesel kongressil nägi Ehrenburg ka Maksim Gorkit (sünd Aleksei Peškov; 1868-1936):
"Обидно мне другое - что с Горьким я познакомился слишком поздно. Дважды я с ним беседовал, часто на него глядел во время съезда. Меня поражала в нем прирожденная талантливость, она чувствовалась в любом его жесте. Выступая с докладом, он вдруг закашлялся, приступ был долгим, и зал замер: все знали, что Алексей Максимович болен. Его раздражал резкий свет прожекторов. Когда мы ужинали у него на даче, он вдруг встал и с виноватой усмешкой сказал, что просит его простить — устал, должен лечь. Бабель, хорошо знавший Алексея Максимовича, говорил мне: "Ему плохо. После смерти Максима он сдал. Не тот Горький…" Наверно, он был прав, а "того" Горького мне увидеть не удалось."
Fotol on Maksim Gorki 1936. a.
1935. a suundus Ehrenburg taas Prantsusmaale, kus sündis rahvarinne, seejärel Hispaania kodusõtta. Meenutab kohtumist Dolores Ibarruriga (1895-1989), kes oli nonde aastate tuntud poliitik, La Pasionaria:
"В ту весну я познакомился с дочерью астурийского шахтера, с Долорес Ибаррури, которую рабочие прозвали Пасионарией. Она была крупным политическим деятелем и оставалась простой женщиной; были в ней все черты испанского характера — суровость, доброта, гордость, смелость и, что всего милее, человечность."
Fotol on Dolores Ibarruri 1930ndatel aastatel.
Kõike, mis toimus 1934-1936. a, ei tumestanud veel lähedaste ja sõprade kaotus ning rasked katsumused, kuid seejärel:
"Для одних жизнь раскололась надвое 22 июня1941 года, для других - 3 сентября 1939, для третьих - 18 июля 1936. В том, что я писал прежде о моей жизни, имеются, наверно, главы, далекие многим моим сверстникам: когда-то у нас были разные судьбы, разные темы. А с того вечера, о котором я рассказываю, моя жизнь начала чрезвычайно напоминать жизнь миллионов людей: небольшая вариация общей темы."
Sestsaati oli Hispaania Ehrenburgi südames:
"А ведь прошло четверть века, и я пережил потом войну пострашнее. Многое я вспоминаю спокойно, а об Испании думаю с суеверной нежностью, с тоской. Пабло Неруда назвал свою книгу, написанную в первые месяцы гражданской войны, "Испания в сердце"; я люблю эти стихи, многие из них перевел на русский язык, но больше всего люблю название - лучше, кажется, не скажешь."
Hispaania kodusõda tõi paljude uute kohtumiste hulgas ka kokkupuuteid väga tuntud ajakirjaniku Mihhail Koltsoviga (sünd Moissei Friedland; 1898-1940 või 1942):
"Маленький, подвижный, смелый, умный до того, что ум становился для него обузой, Кольцов быстро разбирался в сложной обстановке, видел все прорехи и никогда не тешил себя иллюзиями. Познакомился я с ним еще в 1918 году в киевском "Хламе", потом встречал его в Москве, работал с ним над подготовкой парижского конгресса писателей, но по-настоящему разглядел и понял его позднее - в Испании. Михаил Ефимович остался в моей памяти не только блистательным журналистом, умницей, шутником, но и концентратом различных добродетелей и душевного ущерба тридцатых годов."
"Однако до конца он был не унылым, а веселым скептиком, и после беседы с ним неизменно оставалось двойное чувство: горько, но занятно - стоит жить, может быть, удастся увидеть, чем это все кончится… Перемена, происшедшая с Кольцовым в Испании, объяснялась многим: ответственностью, которая лежала не столько на журналисте "Мих. Кольцове", сколько на "Мигеле Мартинесе", сознанием трудности..."
Fotol on Mihhail Koltsov 11. oktoobril 1936 Oviedos.
Jean-Paul Sartre'ist (1905-1980):
"Однажды Фернандо Херасси привел ко мне молодого застенчивого писателя, с которым дружил. Звали его Жаном Полем Сартром. Он косил, и поэтому казалось, что он хитрит, но говорил он о своем отчаянии простодушно. Он подарил мне книгу "Стена"; рассказы были тоже об отчаянии. Много лет спустя я снова встретился с Сартром, узнал его я понял, что мои первые впечатления были верными: в нем редкое сочетание рассудочности, острого, даже едкого ума с детской наивностью, доверчивостью и чувствительностью."
Fotol on Sartre 1930ndatel aastatel.
1937. a märtsis aga sai Ehrenburg Madridis lähemalt tuttavaks oma lemmikkirjaniku Ernest Hemingwayga (1899-1961), kellega ta küll oli ka varem kohtunud Pariisis, kuid Hispaania kodusõda süvendas nende sõprust:
"У каждого человека бывает свой любимый писатель, и объяснить, почему любишь такого-то писателя, а не другого, столь же трудно, как объяснить, почему любишь такую-то женщину. Из всех моих современников я больше всего любил Хемингуэя."
"Хемингуэй помог мне разобраться - не в бое быков, в жизни."
"Хемингуэй объяснил, почему он рассердился: критики его ругают за "телеграфный стиль" романов. Я рассмеялся: "Меня тоже -"рубленые фразы"…" Он добавил: "Одно плохо, что ты не любишь виски. Вино - для удовольствия, а виски - горючее…""
"А Хемингуэй был работягой; уж на что развалины "Флориды" были неподходящим местом для писательского труда, он каждый день сидел и писал; говорил мне, что нужно работать упорно, не сдаваться: если страница окажется бледной, остановиться, снова ее написать, в пятый раз, в десятый. Я многому научился у Хемингуэя. Мне кажется, что до него писатели рассказывали о людях, рассказывали порой блистательно. А Хемингуэй никогда не рассказывает о своих героях - он их показывает. В этом, может быть, объяснение того влияния, которое он оказал на писателей различных стран; не все, конечно, его любили, но почти все у него учились."
"Хемингуэй сказал, что критики не то дураки, не то прикидываются дураками: "Я прочитал, что все мои герои неврастеники. А что на земле сволочная жизнь - это снимается со счета. В общем, они называют "неврастенией", когда человеку плохо. Бык на арене тоже неврастеник, на лугу он здоровый парень, вот в чем дело…""
Fotol on Ernest Hemingway koos Ilja Ehrenburgi ja saksa kirjaniku Gustav Regleriga 1937. a Hispaania kodusõjas.
Mõttekilde:
"Когда человек умирает, мы лучше видим единство его пестрых, порой противоречивых годов, а пока он жив, сегодняшний день заслоняет вчерашний."
"Ни лирики, ни физики не решают вопросов мира и войны, но по характеру своей работы лирики могут только способствовать обогащению духовной жизни читателей, а физики способны и улучшить условия жизни, и усовершенствовать орудия смерти."
"Теперь я знаю, что война всегда приходит задолго до начала представления, приходит она со служебного входа и терпеливо ждет в темной передней."
Mälestuskild 1937. a Barcelonast: "Ilmus "Barcelona Filatelisti" järjekordne number. Ajalehes kirjutati: töötavad 12 teatrit ja 54 kino. Samas lehenumbris teatati, et eile oli Barcelona sajas, järelikult juubeli, pommitamine."
Mälestusteraamatute sünnist:
"Приподымая занавеску исповедальни, скажу, что книга "Люди, годы, жизнь" родилась только потому, что я сумел в старости осуществить сказанные мною давно слова - победить то, что сделала со мною жизнь, и если не родиться заново, то найти достаточно сил, чтобы идти в ногу с молодостью."
"В четвертой части этой книги почти все главы связаны с политическими событиями, происходившими в Европе в 1934-1938 годы. Это естественно: событии были значительными, и я не чувствовал себя зрителем. Я не могу оторвать свою биографию от приступов озноба, в которые эпоха бросала сотни миллионов людей. Рассказать про свою жизнь иначе - было бы неправдой."
"Время стирает много имен, забываются люди, выцветают годы, казавшиеся яркими, но некоторые картины остаются в памяти, как бы ни хотелось их забыть. Я вижу Париж в июне 1940 года; это был мертвый город, и его красота доводила меня до отчаяния; ни машины, ни суета магазинов, ни прохожие больше не заслоняли зданий - тело, с которого сбросили одежду, или, если угодно, скелет с суставами улиц."
Kui 1940. a suve Pariis sarnanes skeletiga ja oli surnud linn, siis Moskvas oli veel justkui peomeeleolu, kuigi sõda oli juba üsna õue alla jõudmas.
"...и, может быть, сильнее всего я ненавижу фашизм именно за то, что он научил меня ненавидеть не только абсурдную, бесчеловечную идею, но и ее носителей. Я вернулся в Москву 29 июля 1940 года. На свадьбе полагается не плакать, а плясать. Я был убежден, что вскоре немцы нападут на нас; перед моими глазами стояли ужасные картины исхода Барселоны и Парижа. А в Москве настроение было скорее свадебным. Газеты писали, что между Советским Союзом и Германией окрепли дружеские отношения..."
/Pildid on vabakasutuses internetis./
Vaata ka:
Sissejuhatav postitus "Inimesed, aastad, elu" - "Люди, годы, жизнь".
"Inimesed, aastad, elu" 1. raamat - "Люди, годы, жизнь. 1"
"Inimesed, aastad, elu" 2. raamat - "Люди, годы, жизнь. 2."
"Inimesed, aastad, elu" 3. raamat - "Люди, годы, жизнь. 3."
"Inimesed, aastad, elu" 5. raamat - "Люди, годы, жизнь. 5."
"Inimesed, aastad, elu" 6. raamat - "Люди, годы, жизнь. 6."
"Inimesed, aastad, elu" 7. ja viimane raamat - "Люди, годы, жизнь. 7."
Subscribe to:
Posts (Atom)