16/05/2022

Mia Kankimäki „Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma“



Mia Kankimäki
„Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma“
Soome keelest tõlkinud Triin Tael.
Kirjastus Varrak, 2022.

Selle raamatu („Asioita jotka saavat sydämen lyömään nopeammin“, Otava, 2013) kohta on niihästi Soome kui ka Eesti raamatublogides palju kiidusõnu ja kõik näivad seda juba hulk aega tagasi lugenud olevat. Mina jõudsin sellele rongile nüüd. Kujutlen, et need, kes on kirjanikuealised või nooremad, suhtuvad sellesse raamatusse teistmoodi kui mina, kes ma olen pigem kirjaniku (Mia) ja tema uurimisobjekti (Sei) eluaastate summaga ühevanune.

Põgusal vaatlusel tundub, et „Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma“ on midagi Elizabeth Gilberti „Söö, palveta, armasta“ taolist. Pagemine enese juurest ennast otsima. Neljakümnendate eluaastate murdumis-, läbipõlemis- ja pettumusvaludest taastumise raamat. Aga siiski on „Asjad...“ midagi rohkemat. Senisest elust tüdinud Mia leiab endale uurimisobjekti, paleuse, kellest ta kõike teada ja kelle jalajälgedes astuda tahab. Minu jaoks tegi selle uurimise kirjeldamine raamatu eriti lummavaks, sest mulle meeldivad süvitsi minevaid otsinguid ja leidmisrõõmu käsitlevad teosed ning rännakud läbi elulugude.

Kolmveerand raamatust oli minu jaoks võluv. Esmajoones muidugi see, mis seostub Sei Shōnagoniga, Murasaki Shikibuga ja teiste Heiani ajastu kirjutavate õuedaamide  eluga, Jaapani kultuuriga. Teises järjekorras tänapäeva Jaapani elu. Kolmandas Mia enesetunde muutused, sõpruskond, tegelikult ju suur eluisu ja janu uue järele.

Siis tuli peatükk, mis minu meelest oleks võinud olla lühem või hoopiski raamatust välja jääda. Maavärina järgne pagemine Taisse, kus Sei otsingud jäävad mõneks ajaks kõrvale ja tegemist on Mia ootusliku vegeteerimisega Tai olustikus, lootuses Jaapanisse tagasi minna. Tai peatükk viis mind lugemise lummast välja.

Lõpuosa – taas Sei otsingud, hanami aeg sakura õite mööduvas ilus, viimased päevad Kyōtos – oli jälle huvitav. Kokkuvõttes kahtlemata igati lugemisväärne raamat. Tsitaate võinuks sellest välja kirjutada lõputult – seda tänu nii Miale kui Seile, Seile eelkõige. Tema „Padjaraamat“ on „Asjade...“ hõrk ja tugev tuum ning painduv selgroog, kenasti põimunud Mia otsingute, leidmiste ja rõõmudega. Kenasti põimunud ka meie kaasajaga, nii uskumatult tänapäevane.

Ja ei saa minagi jätta kiitmata nii Sei kui ka Mia nimekirjades sisalduvat poeetilisust, täpsust, värskust, kõikvõimalike asjade tajumist, selgitamist, olemasolu. Neist nimekirjadest lugedes hakkasin tahtmatult mõtlema omaenese nimekirjadele, alates poe ostunimestikust kuni nendeni, mis kunagi kuskile kirja pole saanud, vaid meeles mõlguvad.

„Asjade...“ eriline voorus on minu meelest just paljutähenduslikkus, mitmekihilisus, detailide, tunnete ja suundumuste täpsus. Aja- ja kirjandusloolised ülevaated vahelduvad hoopis teistsuguste kihtidega, pealiskihtide värv süveneb ja tumeneb alumistes kihtides nagu jaapanlannade paljukihilistest kimonotes. Me hakkame mõistma, missugune on Mia, aga ei saa teada, missugune oli Sei nägu. Kuigi Heiani ajastu kirjutavad naised on palju kirjutanud, jääb nende nägu varju, meieni jõuab sirmide tagant vaid kimonokäise võbelus.

„Kui ma riiete keskelt välja astun, jäävad kimonod tatamile ilusasse hunnikusse, mis on otsekui siidikangast skulptuur. Selles hunnikus on midagi liigutavat: see on tseremoniaalkoorik, millest on väljunud inimene. Ja see inimene on ilma nende liikumatuks, võimsaks ja kaugeks tegevate siidikihtideta täiesti tavaline, täpselt nagu sina ja mina.
Sei, taipan, et pole üldse tähtis, kuidas sa tegelikult välja nägid. Kõige tähtsam on see, et ilma oma raamideta – riiete, meigi ja kunstjuusteta – olid sa täpselt sama mis mina: tavaline poolalasti tumedapäine ja kahvatu naine, ja ilma kaheksateistkümne kilo siidikihtideta kerge kui hing.
Vaba sammuma valgesse uttu.“


„Asjade…“ puhul on lugejatel palju tõlgendusvõimalusi. Kohatised kordused, mille arvel ehk ka võinuks teos lühem olla, sobivad siiski raamatu rütmi ja meeleoluga; rohked pöördumised Sei kui pideva kaasteelise poole on raamatublogide järgi otsustades mõne lugeja jaoks tüütud, teisi aga justkui suunanud, neile meeldinud, kirjaniku isikusse ja tema uurimisobjekti süveneda aidanud.

Tänan kirjastust Varrak raamatu eest.

14/05/2022

Seintelt ja müüridelt – 34.

Nädalavahetuse vaatamiseks taas grafitinäiteid. Põhiliselt käeharjutusi pikarealistest vabaõhukunstisaalidest. Üks kellegi jaoks maailma mugavaim koht ka: vähemasti mullu sügisel oli see nii.

Tondilt:








Lillekülast:




Külalisesineja moblafotod, november 2021.

13/05/2022

Kolmeteistkümnes ja reede


Kirjutasin viimati kuu kokkuvõtte siia blogisse jaanuaris. Veebruarist aprillini on kogunenud pildikesed, mida olin kavatsenud järgmiste kuude kokkuvõtete või märksõnade juurde panna. 

Lumemees veebruaris.
Vaade Lamekalt tasapisi sulava lumega ja paljanduva liivaväljaga märtsi lõpus.
Sinilollikesed ehk -lillekesed aprillis.

Need kokkuvõtted jäid kirjutamata. Tundusid tumenenud maailmas kuidagi ebaolulised. 

13. kuupäevaga reeded mõjuvad mulle alati hästi. Täna mõtlesin, et panen vähemasti pildikesed siia. Möödunut meenutama.


Täna oli tähtis:
Stefani eileõhtune edasipääs Eurovisioni lauluvõistluse finaali lauluga lootusest, mida on praegu maailmas nii väga tarvis;
teadmine, et Soome ja Rootsi on tõenäoliselt NATOsse astumise suhtes lõplikku otsust langetamas ja Läänemere kant sellevõrra tugevamaks saab (kuigi Türgi president juba püüdis oma tõrvatilgakest lisada ja teatas, et nende NATO püüdlust ei toeta);
see, et Ukraina peab vastu ja tema abistajad pole ära väsinud;
kauge blogisõbra õnnitlemine tema 75. sünnipäeva puhul;
väga hea raamat, mis mul pooleli on ja mida peaaegu terve päeva lugesin;
igapäevane rutiin oma meditatsiooni(de) ja joogaharjutustega (need viimased juba 980 päeva järjest);
kevadine päike ja valgus.