02/03/2021

Ideaal ja tegelikkus

Ideaalis on ajakirjandus arvamuse kujundaja ja mõjutaja. Tegelikkuses ka.

Ideaalis austab ajakirjanik inimesi ja lähtub nende tegevuse kajastamisel mõnest ajakirjanduseetika koodeksist, näiteks Tartu Ülikooli ajakirjandustudengitele ja vilistlastele südamelähedasest Academia Journalistica aukoodeksist. Selle 9. punkt ütleb:
„Ma suhtun oma loo kangelasse kui inimesse, mitte kui materjali.“
Ja 10. punkt lisab:
„Ma austan mitte ainult enda, vaid ka teiste õigust isiklikele arusaamadele.“

Tegelikkuses nimetab Eesti üks tuntumaid ajakirjanikke, kes ka kõrgkoolis ajakirjanikuhakatisi õpetab, ühte ministrit täielikuks plönniks.
Justkui minister polekski inimene. Kuid isegi oma töös eksinud minister (ja ükskõik milline eksinud inimene) on inimene.

Tegelikkuses ütlevad ühe tuntud ajalehe peatoimetaja ja teise tuntud ajalehe toimetaja (ma ei tea, kumb just täpselt, sest ei tunne neid hääle järgi ära) oma raadiosaates (umbes 37. minutil), et lauljanna loobumine teenetemärgist on „eriti piinlik“, ja vähe sellest: „see on ühtpidi alatu ja teistpidi ka nii edev – keda huvitab“.
Justkui lauljannal poleks õigust isiklikule arusaamale. Ja mida alatut on autasust loobumises, kui see loobuja jaoks põhjendatud on?

Eh, poisid, pidage hoogu, ärge muutuge lahmivateks lajatajateks ja sildistajateks.

Nii ma arvan, olles ise üle neljakümne aasta ajakirjanikuna töötanud.

Lisa: sõna „alatu“ tähendus „Eesti keele seletavas sõnaraamatus“ (EKSSis):
1. jämedalt ebaaus ning kedagi sihilikult kahjustav v. kellegi usaldust kurjasti kasutav, nurjatu.
2. van vilets, armetu.
3. van alamast seisusest.

01/03/2021

Vaatamisi: frankofooniakuu tõotab filmielamusi

Minu jaoks tore uudis on, et märts on ETV2-s frankofooniakuu. Igal kolmapäeval kell 21.30 näidatakse ERRi koostöös Prantsuse Instituudi, Kanada saatkonna ja Valloonia esindusega mõnda viimaste aastate prantsuskeelset linateost, mis seejärel on kuu aega ka järelvaadatavad.

Tõenäoliselt teen selle blogipostitusega nii, nagu mul tavaks on olnud, et vaatamise järel lisan siia oma mulje (kaldkirjas). Võimalik on ka, et mõni film on minu meelest nii hea, et nõuab eraldi blogipostitust. Kõiki ma tõenäoliselt ei vaata.

Kindlasti kavatsen vaadata frankofooniakuu lõpufilmi „Parimad aastad me elus“, mille kaht eelmist osa palju aastaid tagasi vaatasin ja need, eriti esimene, meeldisid mulle siis väga. Laul filmist „Mees ja naine“ heliseb kõrvus senini ja peategelaste mäng on samuti meeles. Nad olid tollal paljude lemmiknäitlejad.

Alustangi oma blogis frankofooniakuu tutvustust sellest lõpufilmist:
31.märts – „Parimad aastad me elus“ („Les plus belles années d’une vie“; Prantsusmaa, 2019, rež Claude Lelouch). Osades: Anouk Aimée, Jean-Louis Trintignant.

See film räägib eakast paarist, kes kohtub üle pikkade aastate ja meenutab oma möödunud armastust ning minevikku. Jean-Louis Trintignant ja Anouk Aimée mängisid koos ka Claude Lelouchi filmides “Mees ja naine” (1966) ja „Mees ja naine 20 aastat hiljem“ (1986). 2019. aasta versioonis näidatakse minevikumälestustena kaadreid vanematest filmidest ning ka nüüd kõlab taustal Francis Lai aegumatu muusika.

Aga läheme nüüd tagasi frankofooniakuu algusesse:
3. märts – „Tõde“ („La vérité“; Prantsusmaa, Jaapan, 2019, rež Hirokazu Kore-eda). Osades: Catherine Deneuve, Juliette Binoche, Ethan Hawke.

Pressiteates öeldakse, et filmi tegevus toimub Pariisis. Lugu räägib populaarset näitlejannast (Catherine Deneuve), kes otsustab vanaduses avaldada oma elust ausad memuaarid. Pärast memuaaride ilmumist lendab New Yorgist paugupealt kohale näitlejanna tütar (Juliette Binoche) oma mehe (Ethan Hawke) ja lapsega. Ema ja tütre suhtes algab uus etapp – päevavalgele tuleb palju uut ja nii mõnedki asjad vajavad selgeks rääkimist.

10. märts – „Matthias ja Maxime“ („Matthias & Maxime“; Kanada, 2019, rež Xavier Dolan). Osades: Xavier Dolan, Gabriel D’Almeida Freitas.

Film kahest eluaegsest sõbrast, Matthiasest ja Maxime’ist, kelle sõprus pannakse proovile, kui nad osalevad lühifilmis, mille võtteil tulevad ilmsiks nende peidetud tunded teineteise vastu ja noormehed hakkavad kahtlema oma senises seksuaalses sättumuses.

17. märts – „Emainstinkt“ („Duelles“; Belgia, 2018, rež Olivier Masset-Depasse). Osades: Veerle Baetens, Anne Coesens.

Eelteade nimetab seda filmi stiilseks psühholoogiliseks trilleriks. Alice ja Céline on ridaelamunaabrid ja parimad sõbrannad, kelle üheealised pojad on lähedased nagu vennad. Céline’i poeg Maxime kukub teise korruse aknast alla ja saab surma. Alice näeb juhtunut pealt, kuid ei jõua õnnetuse ärahoidmiseks midagi ette võtta. Leinav Céline hakkab sisimas sõbrannat süüdistama, leides, et Alice oleks saanud hea tahtmise korral poisi elu päästa. Pinged kasvavad...

24. märts – „Põleva tütarlapse portree“ („Portrait de la jeune fille en feu“; Prantsusmaa, 2019, rež Céline Sciamma). Osades: Noémie Merlant, Adèle Haenel, Luàna Bajrami, Valeria Golino.

1760. aastal peab kunstnik Marianne maalima äsja kloostrist tulnud noore Héloïse’i pulmaportree ilma, et portreteeritav sellest teaks. Kuna noor daam on väga tõrges tulevane pruut, tuleb kunstnikul saabuda saarele justkui seltsidaamina ning jälgida Héloïse’i päevavalguses ja maalida öösiti salaja küünlavalgel. Maalitav portree muutub peagi kahe naise armastuse ühistööks ja testamendiks. „Põleva tütarlapse portree“ on pärjatud enam kui 20 auhinnaga, mille hulgas on 2019. aasta Cannes’i filmifestivali Queer Palm ja parima stsenaariumi auhind, Euroopa Filmiauhindade parima stsenaariumi auhind ning kuus rahvusvahelist auhinda parima operaatoritöö eest.

Blogipostituse tegemisel on kasutatud Prantsuse Instituudi veebilehe materjali.
Filmiplakatid on internetist.

25/02/2021

Vaatamisi: veebruaris on silma jäänud...


 Veebruaris olen põhiliselt vaadanud ... talilinnukaamerat. Kõikvõimalikke linde, oravat, kes söögilauda hommikuti külastab, kassi, kes rähni pekitükki maha rabamas käis, ühesõnaga kogu seda külmetavat lendlevat elu. Siinne ekraanitõmmis Vabariigi aastapäeva peolaua ajakohastes värvides külalisest on ka sealt. >>>

Laskesuusatamise MMi vaatasin samuti. Norralane Sturla Holm Lægreid on hooaja algusest saati minu üheks laskesuusalemmikuks saanud ja mul oli tema kuldade üle hea meel. Meie omadest olid Johanna Talihärm ja Rene Zahkna täitsa tublid, kui viimase prohmakas meeskondliku teatesõidu esimeses tiirus maha arvata. Meil on laskesuusatamise tippudega konkureerivaid sportlasi vähe, haigestunuid või muidu kehvas vormis võistlejaid ei ole kellegagi asendada, sestap pidi ka Tuuli Tomingas vaatamata halvale tervisele tugevasti sõitma, kuigi ta jalgade seisund minu arvates vajaks põhjalikumat uurimist ja ravi.

Eesti Laulu ei vaadanud üle paari minuti. Mulle ei istu see kila-kola, tulevärk ja tramburai, mis selle võistlusega kaasas käib. Laulud kui niisugused ei võistle enam ammu, muusika ei ole esikohal ega pääse mõnede esitajate puhul üldse mõjule.

Filme olen vaadanud vähe, vaid kaht linnaruumikuu dokki, millest üks mulle väga meeldis. Olen neist kirjutanud siin ja siin. Samuti vaatasin Woody Alleni „Ilmaratast“ („Wonder Wheel“; 2017, USA). Osades Kate Winslet, Justin Timberlake ja Jim Belushi. Armastusest ja pereelust Coney Islandi lõbustuspargi kärarikkuses 1950. aastatel. Väga ameerikalik film, mis kohati meenutab rohkem arthurmillerlikku närvilist teatritükki kui filmi, aga lõppkokkuvõttes haaras mind kaasa elama oma tegelaskujude lohutamatule saatusele ja väljapääsmatusele. Woody Allen oli seda kirjutades ja lavastades 81aastane. Varem mulle tema filmid ei meeldinud, aga viimasel ajal olen neid vaadanud päris suure huviga: neis on alati mingi konks, mille otsa vaataja jääb kinni.

Sarjad, mida veebruaris näinud olen, on ilmselt need, mida vaatab suur osa Eesti rahvast. „Anne, lõpus E“  ja „Salateenistuse“ sarjadest olen juba jaanuaris kirjutanud. Nendega jätkasin. Lisandusid „Ääremaa“ ja „Babülon-Berliin“. Mõlema esimesse osasse suhtusin väga ebalevalt, aga olen neid edasi vaadanud ja vist harjumas.

„Ääremaa“ („Hinterland – Y Gwyll“, 2013-2016) puhul on huvitav see, et filmiti korraga nii inglis- kui ka kõmrikeelset varianti: iga kaadrit kaks korda. Ingliskeelses variandis on sees ka kõmrikeelseid stseene, näiteks loeb uurija abiline katkendi kõmrikeelsest raamatust. Sarja enda kohta arvan pärast esimest nelja osa, et „Shetland“ koos sümpaatse Jimmy Pereziga oli parem vaatamine.

„Babülon-Berliin“ on väga detailirohke ja ka tegelasi on selles küllaga. Väidetavalt on see kõige kallim mitte-ingliskeelne teleseriaal – hinnalipikul 40 miljonit eurot. Mul tuleb selle sarjaga veel harjuda. Neli osa vaadanuna ei ole ma kindel, kas jätkan. 1920. aastate Berliin oma kontrastidega nii poliitilises kui ka majanduselus ja noore uurija Gereon Rathi sammud põrandaaluse pornotööstuse jälitamisel ei ole mind seni suutnud veel eriti kaasa haarata.

Muide, märts tõotab filmide poolest huvitav kuu tulla, sest see on ETV2s frankofooniakuu, millest kirjutan vist juba järgmises blogipostituses.

14/02/2021

Vaatamisi: „Maailm jalge ees“

Vaatasin mõni päev tagasi ETV2 linnaruumidokkide kuu raames dokfilmi „Maailm jalge ees“ ja kirjutasin sellest esialgu koondpostituses, mida täiendan sedamööda, kuidas teemakuu jooksul filme vaatan. Et aga paljud blogilugejad neid täiendatavaid postitusi uuesti ei loe, otsustasin sellest dokist teha uue, eraldi postituse. Põhjus on lihtne: see dokk meeldis mulle väga ja ma tahaksin, et kõik need, kellele see võib huvitav olla, seda kindlasti näeksid. Praegu on selleks Jupiteris ja ETV2 järelvaatamises võimalus.

Eelteate kohaselt kulgeb see film koos peategelase Matt Greeniga mööda New Yorki. Matt on otsustanud läbi käia kõik New Yorgi tänavad – ühtekokku kõvasti üle 12 000 km. Ta ei oska seletada, miks ta seda teeb, kuid on selle nimel loobunud tööst, korterist ja varast. Avastused, mida ta linnas kõndides teeb, on talle parim tasu.

Eelteate põhjal tahtsin seda filmi kindlasti näha.  Ja see oli väga hea otsus!

„Maailm jalge ees" („The World Before Your Feet“, 2018, rež Jeremy Workman) on sõna otseses mõttes suurepärane film, lihtne, aga väga mõjuv. Minu jaoks igatahes, seejuures sai sellest mu viimase aja parim filmielamus.

Matt Green on kuue aastaga kõndinud New Yorgis ligi 12 000 km tänavatel, parkides ja randades. Ta on tähelepanelik vaatleja ja hea suhtleja. Tema New York on teistmoodi, kui oleme harjunud nägema.

Soovitan seda dokki kõigile neile, kellele meeldib uidata oma kodulinna või muude linnade tänavatel ja mõtestatult vaadata kõikjal ringi. Matt Green on ühtaegu nii turist oma linnas kui ka filosoof oma aruteludes.

Natuke on tutvustatud peategelase elu (37aastane endine insener, ööbinud oma uitamistel 50 eri paigas, põhiliselt sõprade juures või kassihoidjana, kulutab päevas 15 dollarit, uurib põhjalikult nähtud kohtade, ka pisiasjade ajalugu, kirjutab sellest oma blogis „I'm just Walkin'“, mille samuti üles otsisin ja mis süvenenud lugemist väärib).

Matt käib koolides lastele oma retkedest kõnelemas ja lapsed on väga innustunud kuulajad. Matti kõndimist ja vaatamisi võrreldakse teiste kõndijatega ja nende tähelepanekutega. Tal on kombeks nähtut pildistada ja pilte on tuhandeid. Mõned sajad neist on põnevatel teemadel (Z-täht juuksuriäride siltidel, traagilise 11. septembri mälestusmärgid ja tänavakunst, kalmistud, lilled...)

Niisugune film, mida kavatsen veel vähemasti korra vaadata.

ERRi pressiteatele lisatud foto autorina on nimetatud Michael Bermanit.
1400.

11/02/2021

Caroline Bernard „Frida Kahlo ja elu värvid“


Caroline Bernard
„Frida Kahlo ja elu värvid“

Varraku ajaviiteromaan
Saksa keelest tõlkinud Piret Pääsuke.
Kirjastus Varrak, 2021.

Romaan „Frida Kahlo ja elu värvid“ („Frida Kahlo und die Farben des Lebens“, 2019) on kirjutatud lähtudes Mehhiko kuulsa ja mõneti sensatsioonilise kunstniku Frida Kahlo eluloost, millesse kirjanik on suhtunud üsna omatahtsi. Ajaviiteromaanina võib seda raamatut pidada täitsa heaks.

Millegipärast jäi Frida mulle selles teoses kuidagi kaugvaates kirjeldatuks, domineerima hakkas hoopiski tema armastatud abikaasa, Mehhiko kuulsamaid kunstnikke Diego Rivera. Aga võib-olla on see mõnevõrra taotluslikki, sest Frida jäi elus paljudel juhtudel Diego varju. Oli see ju tuvi ja elevandi kooselu. Esimesena pandi ikka elevanti tähele. Pealegi oli see mees „Minotaurus, kes meelitab naised oma labürinti ja õgib siis ära.

Frida Kahlo elu värvid on erksad. Iseloomult oli ta kange ja sageli ekstsentriline naine, kes ennast niisama lihtsalt ära õgida ei lasknud. Haigustest, õnnetustest ja vigastustest hoolimata suutis ta nii oma elus kui ka loominguga mõjule pääseda ja tihti ka ümbritsejaid ning vaatajaid šokeerida.

Raamatututvustus tagakaanelt
Romaani autor jälgib Frida käekäiku tähelepanelikult, hindab seda, kuidas ta raskustest hoolimata suutis ikka ja jälle taastuda ja tugevneda, kirjeldab seda, kuidas ta armus, armastas, armukadetses ja hingeliseltki armistus. Kirjeldab ka, kuidas sündisid Frida olulisemad maalid, kuidas ta oli kiindunud oma maasse, rahvasse ja rahvakunsti, kuidas ta oli oma vaimulaadi poolest revolutsionäär nii elus kui kunstis.

Kõik see on lugejale paeluv ka siis ja võib-olla eriti siis, kui ta enne selle armastusromaani lugemist Frida Kahlost ja Diego Riverast miskit ei tea. Nii et maailma ja kunsti mõistmise arendajana võib seda teost soovitada ning lugemisele lisaks tasub vähemasti interneti vahendusel selle eripärase kunstnikepaari loominguga ka tutvust teha.

Tõlge on ladus, kuid mitte pisivigadeta, millest märgatavaim oli “kopskorsett“ „kipskorseti“ asemel (lk 25).

Tuleb tunnistada, et Varraku ajaviiteromaani sarjas on aeg-ajalt päris tuumakaid raamatuid ilmunud.

Muide, kui mu tuttav seda raamatut nägi, küsis ta, miks kirjaniku nimi esikaanel nii suurelt on ja raamatu pealkiri nii väiksena. Vastasin, et ajaviiteromaanisarja üldkujundus on selline. Aga ma ise arvan ka, et nii raamatu müügile kui ka selle mõjule tulnuks kasuks pealkirja kirjutamine autori nimest suuremalt. Sest Frida Kahlo nimi peibutab ka meiemaist lugejat, Caroline Bernardi nimi, mis liiatigi on Tania Schlie vähekasutatav varjunimi, on aga veel või peaaegu tundmatu.

Tänan kirjastust Varrak raamatu eest.

PS Mõlema kunstniku pärisnimed on hirmuäratavalt pikad:
Magdalena Carmen Frida Kahlo y Calderón (6. juuli 1907 - 13. juuli 1954);
Diego María de la Concepción Juan Nepomuceno Estanislao de la Rivera y Barrientos Acosta y Rodríguez (8. detsember 1886 - 24. november 1957).