10/05/2021

Johanna Venho „Esimene naine. Romaan Sylvi Kekkosest“


Johanna Venho
„Esimene naine. Romaan Sylvi Kekkosest“
Soome keelest tõlkinud Kai Aareleid.
Kirjastus Varrak, 2021.

Lummav raamat on. Aitas mind üle saada sellekevadisest lugemiskriisist, mille kestel oli loetusse raske keskenduda. Tõmbas enesesse, pani kaasa mõtlema, tunnetama ja tundma. Andis Sylvi Kekkosest vägagi sümpaatse ettekujutuse. Tõi lähedale Soome augustikuu suvesoojuse ja samblase metsa kohina üksildusse peitunud maja ümber.

See ei ole pelgalt ühe naise raamat. Lisaks Sylvile saab lugeja tuttavaks tema kalli kadunukesega, 17. juunil 1966 toonela teedele läinud kirjanik Marja-Liisa Vartioga (raamatus Marjaliisa) ja Sylvist kuju vooliva skulptor Essi Renvalliga. Nende kolme naise kaudu avaneb kustumatu püüe olla looja, väljendada end kirjanduses või kunstis, jõuda oma hingepürgimustes kaugemale, kui ehk ollakse jõudnud igapäevaelus, milles loobumised mängivad valusat osa sõltumata sellest, millisesse ühiskonnaklassi kuulutakse.

„Kui kirjutataks Urho elulugu, mis sa arvad, kas mind üldse seal mainitaks? Või mainitaks ikka: mind märgitaks vormitäiteks. Urhol ju peab olema naine, sest nõnda on poliitik usaldusväärsem. Pere on võimule toeks. Sellest saab esinduslikke fotosid. Üksinda konutav kuju, eriti mees, on haletsusväärne ja kahtlane.

Ja mina, mina muidugi sobin perepildile. Minus ei ole muud armastamisvõimet kui armastus pere vastu. Ma olen õnnelik neil nappidel hetkedel, kui mu kari on koos.“

Raamatututvustus tagakaanel lubab lugu Sylvist
Urho Kekkose kõrval ja varjus.
Raamatu tegevus kulgeb neil vähestel augustipäevadel 1966. aastal. mil Sylvi saab olla üksinda suvemajas Katermal, kaaslaseks vaid ustav koer Iisa; segamatult mõtelda, lapata vanu päevikuid ja märkmelehti, kavandada ja kirjutada uut raamatut, vestelda lahkunud sõbrannaga, koguda jõudu, et tagasi minna iseka Urho kõrvale, kus talle on jäänud koht küll hinnatud nõuandjana ja presidendi poegade emana, kuid enam mitte armastatud naisena. Armastusest, õigupoolest selle heitlikkusest ja kadumisest mõtiskleb Sylvi palju ning küllap on need leheküljed nii mõnelegi lugejale eriti meelepärased.

Soomes nii luuletajana kui ka prosaistina tuntud Johanna Venho (sünd 1971) romaan on väga poeetiline, kauni keelega, sujuv ja mõjuv. Kirjutatud on see Sylvi monoloogina ja lugedes jääb tunne, et Sylvi võiski niimoodi tunda ja olla, kuigi tegemist on autori väljamõeldisega. Essi Renvalli kujurirahutuse vahepalad on Sylvi mõttelõnga kerimisele ühtaegu nii vaheldus kui ka täiendus. Kujuteldav kaasvestleja Marjaliisa elab kord kummitusena, kord justkui tegelikult noil suvepäevil Sylvi kõrval. Külarahvas, nii vähe kui seda romaanis paista lastud on, on ehtsoomelik, sõnaaher, kuid abivalmis, aeglaselt enesekindel ja usaldustäratav. Loodus kaunilt samblapehme või järvehall.

2019. a nomineeriti Johanna Venho „Ensimmäinen nainen“ (WSOY, 2019) ilukirjanduse Finlandia preemiale, mida see küll ei saanud, kuid Soome raamatublogides on lugu Sylvist rohkelt kiitust ja lugemissoovitusi pälvinud. Võib-olla on lugejate soe vastuvõtt ja tunnustus preemiast olulisemgi.

Tõlkija Kai Aareleid on autoriga hea kooskõla leidnud, tõlge on igati nauditav. Kaanekujundus on sama, mis soomekeelselgi väljaandel ja Venho on selle kohta öelnud, et Satu Kontinen tabas meisterlikult raamatu tuuma.

Tänan kirjastust Varrak raamatu eest.

* * *
Sylvia Salome Kekkonen (neiupõlvenimi Uino; 12. märts 1900 – 2. detsember 1974) oli soome kirjanik ja Soome Vabariigi presidendi Urho Kaleva Kekkose abikaasa. Neil olid kaksikud pojad Matti Kaleva (1928–2013) ja Taneli Kaleva (1928–1985).

05/05/2021

Vaatamisi: keskkonnakuu karmid dokid koroonapandeemiast väljasuremiseni

Keskkonnakuu raames on ETV2s meie ees seisvaid valikuid ja väljakutseid avav filmikava, mida ERRi pressiteade (4. mai 2021) raputavaks nimetab. Dokke on kaheksa. Kavatsen vaadata vähemalt neid kaht, millest on siin filmikaadrid. Lisan siis siia ka oma mulje (kaldkirjas).

„Morsk ja vilepuhuja“.
Filmi keskmes on endine mereloomade dresseerija Phil Demers. Kui ta asub süüdistama Kanada loomaparki MarineLandi oma asukate väärkohtlemises, saab sellest alguse pikk kohtusaaga ja suur mereloomade vangistuse vastane liikumine.

„Koroonapandeemia ja pangoliinid“ („Corona: The Pandemic and the Pangolin“).
See dokk otsib teadlaste, aktivistide ja ekspertidega vastuseid COVID-19 tekkele ja seostele loodushoiuga. Kes on tegelikult praeguse pandeemia taga? Sõna saavad teiste seas etoloogia käilakuju Jane Goodall ja keskkonnakangelane kapten Paul Watson, kelle hinnang on aus ja ilustamata.

Palju räigelt masendavaid kaadreid ebaseaduslikust metsloomakaubandusest (näiteks Hiina metsloomaturud), mis on üks viirusetulvade lõputu jada alus. 60% inimeste nakkushaigustest on zoonootilise päritoluga ja mida enam inimene loodusesse sekkub (kaevandused, raietööd, metsloomakaubandus jne), seda suurem on oht, et loomad nakatavad inimesi ja inimesed loomi, liikidevahelistele nakatumistele lisaks rohkenevad ka liigisisesed nakatumised. Ülevaade maailma viimastel aastakümnetel nakatanud viirustest (Lääne-Niiluse viirus jt) ja nakkushaigustest (mille lihtsaim näide on sügelised) tekitab lootusetust, sest inimesed on „nagu termiidid, kes kugistavad kõik alla“ ja tahavad pidevalt parandada oma elustandardeid ükskõik mille või kelle arvel, kellestki ja millestki hoolimata. Nakkuste levikus ei saa süüdistada ühtki looma, vaid inimtegevust, mis hävitab ökosüsteemi, tungib loodusele peale. Nii näiteks metsa raiudes „tõusevad viirused tolmuna“ ja neil kõigil on võimalus muutuda uuteks haigusetekitajateks. Ohutud pole ka elektroonika ja reisimine, esimese kohta on filmis huvitav näide, mis paneb teistmoodi pilguga vaatama igapäevast mobiiltelefoni. Maailmas on üle 1,6 miljoni viirusetüübi. 2050. aastaks kasvab meie planeedi rahvaarv tõenäoliselt 9,7 miljardini. Miski ei päästa peale selle, et tuleb õppida elama loodusega harmoonias.

„Aafrika viimased sarved“: 11. mail kell 21.30
Viib vaataja Lõuna-Aafrikasse ja tõstatab ninasarvikute kaitsmise ja salaküttimise näitel mitmeid valusaid eetika- ja moraaliküsimusi.

„Nüüd“: 13. mail kell 20.00
Oma ideaale ja põhimõtteid jagavad noored keskkonnaaktivistid ning nende juba kogenud mõttekaaslased.
 
„Kui lammastest saavad lõvid“: 18. mail kell 21.30
Filmis põrkuvad Keenia karmid looduskaitsemeetmed, ühe väikekaupmehe vandliäri ja rahalistesse raskustesse sattunud pargivaht. Režissöör Jon Kasbe jälgis oma filmi tegelasi kolm aastat, tulemus on paeluv pilguheit maailma, kus käib võitlus ellujäämise eest.

„Õhukesel jääl“ („On Thin Ice“, Altayfilm, Saksa, 2020): 20. mail kell 20.00
Kliimamuutuse mõju Siberi loomaliikidele ja põlisasukatele.

Hästi karm film. Meie jaoks seoses eestlaste peatse minekuga Arktika-ekspeditsioonile isegi väga päevakajaline. Venemaa polaaralad on muutunud kogu maailma, aga eriti nendel elavate põhjarahvaste, looma- ja taimeliikide jaoks eluohtlikeks, Muudatused on ehmatavad. Igikelts laguneb, tekivad kraatrid, välja pääsevad nii 30 000 - 100 000 aastased luud ja muud jäänukid kui ka meile tundmatud ammused viirused. Filmis kõneldakse põhjapõdrakarjade raskustest jää sulamisel ja jõgede ületamisel, Siberi katkust, mis mõned aastad tagasi inimesi ja loomi ähvardas, lindude arvukuse langusest arktilistel aladel,  jääkarude toiduotsingutest (2019. a sattus üks jääkaru rannikust 160 km kaugusele Norilskisse). Tohututel aladel möllavad metsatulekahjud (2019. a põles Siberis üle 5 miljoni ha, kokkuvõttes Austraaliast suurem ala). Kõik muutub meile ebasoovitavas suunas ja lohutust pakkuda ei suuda isegi uute saarte väljasulamine polaarjää alt. Ühtlasi on film pilguheit Venemaa polaaralasid uurivate rahvusvaheliste teadlasgruppide tööle.
 
Jozi kuld“. 25. mail kell 21.30
Vanaema ja keskkonnaaktivist Mariette Liefferink on võtnud oma südameasjaks paljastada tõde Johannesburgi ehk Jozi kullakaevanduste kohta, mille jäätmed ohustavad linnaelanike tervist.

„Väljasuremine: faktid“ („Extinction: The Facts“, 2020, Suurbritannia): 27. mail kell 20.00
Sir David Attenborough võtab vaatluse alla väljasuremiskriisi laiemalt ja uurib loomade ja taimede hävingu põhjuseid ja ka võimalikke lahendusi.

Üsna tüüpiline hoiatav keskkonnafilm sellest, et tuleb mõista elurikkuse kao toimet ja inimese vastutust selle eest. Sisaldab muu hulgas südamlikke kaadreid kahest viimasest maailma allesjäänud põhja valge-ninasarvikust Keenias. 1990. a oli neid alles 7. Elurikkuse hävingut põhjustab kõige rohkem liigne tarbimine ja ahnus, millega kaasnevad näiteks salaküttimine, ohjeldamatu kalapüük, metsloomakaubandus, loomade ja taimede asualade hõivamine jpm. Ohjeldamatu inimtegevuse tõttu ootavad meid järjest uued pandeemilised tõvepuhangud. Inimesed peavad mõistuse pähe võtma, keskkonda kaitsvad seadused globaalselt ja üksmeelselt toimima panema. David Attenborough näitab kunagisi filmikaadreid mägigorillade asualast, kus neid 1970. a, mil ta esmakordselt seal käis, oli 250. Kolme riigi kokkupuutekohas asuv kaitseala on nende riikide ühistegevuse mõjul säilinud ja mägigorillade hulk kasvanud tuhandeni. Väike gorillatüdruk Poppy, keda ajakirjanikust uurija tollal kohtas, on surnud vanadussurma, kuid alles on tema tütar Urarabu ja tütretütar, kes end oma liigikaaslaste hulgas hästi tunnevad.

Peaaegu kõik keskkonnakuu dokid on valminud mullu ja teleekraanile jõuavad need siinmail esmakordselt. Kõik filmid on eel- ja järelvaadatavad veebikanalis Jupiter: https://jupiter.err.ee/keskkonnakuu

Postituses on kasutatud ERRi pressiteadet ja sellele lisatud fotosid (saadud EALi listi kaudu).

30/04/2021

Aprillilõpu pildikesi

Käisime Mustamäe linnaosa valitsuses pensionäridele tasuta jagatavate kaitsemaskide järel – sinna ja tagasi umbes 4,5 km – ja teele jäid mõned asjad, millest mobla tahtis pilte teha. Vahel kukkus see tal üsna isemoodi välja, aga sellest juba allpool.

Mustamäe gümnaasiumi ees jäi silma Ilme Kulla „Öökull“ (2007). Paistis päris intelligentsena.


Siin-seal olid mõned üsnagi lahjapoolsed grafitikatsetused. Ja probleemideta pink võib  pingipuhastajale probleemiks osutuda.




Endine kino „Kaja“, mis praegu on uues kuues samanimeline kultuurikeskus ja kannab kukil linnaosavalitsuse ruume. Aeg-ajalt tegutseb vajaduse korral ka koroonavastase massvaktsineerimise keskusena.


Kohati pakkusid disainirütmid vaheldust linnapildile.



Lillerõõmu oli vähe, sest kevad on jahe olnud ja haljastus väga kribal.


Teel nägime ka üht kaelkirjakut, aga nii eksootilist looma pildistades otsustas mobla hakata suurt kunsti tegema. Kena värvikompositsiooni pakkus välja. (Paraku meenub mulle, et mu fotokas hakkas enne rikkiminekut sarnaseid pilte tegema, võib-olla on nüüd saabumas moblakaamera kord otsad anda.)


Tegelik vaade kaelkirjakule oli niisugune.


Ja taevas oli kevadiselt sini-sinine üksikute pilveträhnidega, kuid puud alles raagus.


Aprilli lõpp. Aeg seab sammud maikuusse ja võtab meid sinna kaasa.

Moblafotod, Mustamäe, 28. apr 2021.

27/04/2021

Vaatamisi: aprillis on silma jäänud...

Aprill kujunes põhiliselt dokkide vaatamise kuuks. Alustan siinseid ülestähendusi siiski
sarjadest,
millest minu jaoks on endiselt põnevaim olnud „Salateenistus“,  mis jõudis oma neljanda hooajani. Jätkasin „Ääremaaga“, mis on lõpule jõudmas, ja ootasin pikisilmi „Grantchesteri“ teist hooaega, mille ma muidugi kohe Jupiterist tervikuna ära vaatasin, et nüüd jälle mitu nädalat kolmandat hooaega oodata.

„Ülestunnistus“ („A Confession“; 2019).
Paeluv kuueosaline sari tegelikult aset leidnud mõrvajuhtumitest ja nende lahendamisel oma otsustes liigjulgeks muutunud ja politsei eeskirju rikkunud superintendant Steve Fulcherist, keda veenvalt mängib Martin Freeman (pildil). See osa eeldabki doktorwatsonlikku käitumist. Sarimõrvarit, kibekeerulise vaimueluga Christopher Halliwelli mängib Joe Absolom, keda olen varem näinud üsna lihtsameelse, kuid ettevõtliku külapoisi osas „Doktor Martinis“. Igatahes pakkus „Ülestunnistus“ mulle nii palju huvi, et otsisin internetist andmeid ka tegeliku Fulcheri ja kogu kõmulise krimijuhtumi kohta.

„Juurdluse saladused. XIX sajand“ („Тайны следствия.XIX век“; 2019)  on oma nelja osaga vaid kübeke Venemaa mammutsarjast „Juurdluse saladused“, mida on aastatel 2000-2019 vorbitud valmis üle 300 osa ja mis on seal väga popp. Selles sarjas on kogu aeg peaosas olnud Anna Kovaltšuk, kes meie vaatajale on varem tuttav Margaritana seriaalis „Meister ja Margarita“ (2005). Meil nähtud osades mängib ta veetlevat ja nutikat Maria Perevalovat. Nähtud neli osa jäid siiski küllalt keskpäraseks, venelastel on märksa paremaid sarju. Aga ajastule iseloomulikku  miljööd oskavad nad hästi edasi anda.

Dokid (vaatamise järjekorras)

„Kollektiiv“ („Colectiv“; 2020, Rumeenia). Sellest Euroopa kinopubliku auhinnale LUX ja Oscarile kandideerivast dokist olen kirjutanud siin.

„Mõru armastus“ („Bitter Love“; 2020, Rootsi, Soome, Poola).
Dokumentalistika elav klassik Jerzy Śladkowski tegi kolm nädalat kaasa reisi mööda Volgat ristluslaeval „Maksim Gorki“. Volgat oli filmis kena vaadata – omaaegne laevareis pojaga tuli mulle meelde. Dokk on omamoodi versioon kõikvõimalike lembelaevade filmidest, tehtud üsna südamlikult, filmitavatesse (kes on reisile tulnud lootusega leida partner või kogeda armuseiklust) sõbraliku kaasaelamisega ja üsnagi lugupidava suhtumisega. Kohati venis, aga võib-olla just see lisas mõtlikkust juurde. Huvitavad tüübid. Ilusad vene laulud nii professionaalses kui ka harrastaja esituses. Viimase laulud oli kohe väga kenad, kuigi armastusega tal ei vedanud. Tore oli, et filmist puudus igasugune poliitikamekk.

„Betti Alver. Ilmauks on irvakil“ (2020, Eesti).
Enn Lillemetsa autorifilm oma sõbrast ja vaimsest õpetajast Betti Alverist (1906-1989) isiklike mälestuste ja loomingu kaudu. Olulisel kohal on Betti Alveri elukaaslase Heiti Talviku (1904-1947) käekäik. Hea luule, ilus mälestus- ja armastuslugu, milles kajastuvad sügavaim truudus, samuti ka avar filosoofiline arusaam maailmast laiemalt. Palju ilusaid Tartu Toomemäe vaateid. Filmina mitte küll eriti tugev, kuid väga hea täiendus kirjandusteadmistele ja -tundidele.

„Ameerika värvipildis. Hollywoodi kuldaeg“ („America In Color“; 2018, USA).
Dokk Hollywoodi algusaastatest kuni filmiloomingu suurtööstuseks saamiseni. Hästi on näidatud Hollywoodi võimu ja mõju kasv, samuti seda tabanud süüdistused ebamoraalsuses. Palju huvitavaid ajaloolisi kaadreid nii sündmustest kui ka staaridest. Minu jaoks oli uudne teadasaamine, kust on pärit möirgav lõvipea filmitiitrites, aga niisuguseid teadasaamishetki pakub see dokk teisigi. Mulle sobis.

„Iyengar: mees, jooga ja igikestev õpe“ („Iyengar: The Man, Yoga, and the Student's Journey“; 2018, USA, India).
Legendaarsest India joogaõpetajast. B.K.S Iyengari (1918-2014) on nimetatud jooga Läände toojaks. Iyengari jaoks oli jooga arusaamine oma kehast ja seega oma probleemidest teekonnal, kus vaevused on meie teejuhid. Huvitav dokk, milles saavad sõna guruji lapsed, lapselaps, jüngrid, näidatakse lastekodu Mumbais ja endiste vangide, sõltlaste ja haigete abistamist. Palju on filmitud Iyengari ennast. Tema joogaõpetuse meetodid on vahel lausa ehmatavad, aga isiksusena oli ta huvitav.

„Ikoon“ („Ikona“; 2012, Venemaa).
Päris asjalik dokk õigeusu ikoonidest, eriti neist, mis on populaarsemad: mõjukas Vladimiri Jumalaema ja kaunis Kaasani Jumalaema. Sellest, et kuigi tänapäeval trükitakse ikoone paberkaubana miljonite kaupa, et igaüks neid kaasas kanda saaks, ei ole oma tähtsust kaotanud vanade ikoonimaalijate nõksud ja oskused värvide segamisel, pärnapuust või küpressidest ikoonitahvlite valmistamisel jne, samuti nende eriline vaimne seisund. Ikooni puhul loodetakse imele isegi kosmoselennul või raskel kirurgilisel operatsioonil, aga kõige sagedamini aitab ikoon palvetes keskenduda.

„Minu põlvkond“ („My Generation“; 2017, Suurbritannia, rež David Batty).
1960. aastatel, millest selles dokis juttu on, olin teismeline ja uudised Londonist seoses noorte kultuurirevolutsiooniga, lahtiütlemisega vanadest aadetest ja uue popkultuuri kujunemisega, samuti ka kõiksuguste moeilmingute ja meelemürkidega, jõudsid minuni Nõukogude Liitu ümbritsenud „tara“ vähestest pragudest ja tihtipeale hoopis kummalisi teid pidi. Näiteks Austraalia naisteajakirjadest, mida tädi meile sealt aeg-ajalt saatis. Tollaseid lünki on aeg aidanud täita, ka see dokk tuleb igati kasuks. Sümpaatselt on kokku pandud vanad ja uued filmikaadrid, jutustaja ja peategelase Briti filmitähe Michael Caine kujunemine näitlejaks ja juba vana mehena tagasivaatamine oma ja sõpuskonna eluteele. Tõdemus, et noorus on meeleseisund, ja selle tunnistajad The Beatles, The Rolling Stones, The Who, Twiggy, Roger Daltrey, David Bailey, Mary Quant, Marianne Faithfull, Mick Jagger, Paul McCartney, David Hockney jt. Palju arhiivimaterjale ja selle ajastu väga head muusikat.

„Amandus Adamson. Eluajad“ („Амандус Адамсон. Времена жизни“, Eesti, N-Videopress, Ella Agranovskaja ja Nikolai Šarubini film).
ETV+ on aeg-ajalt näidanud Ella Agranovskaja ja Nikolai Šarubini videofilme eesti ja vene kultuurist. Nad on eesti ajakirjanikud ja dokumentalistid, keda tunnen juba 1970ndatest aastatest, mil nad siinses venekeelses noortelehes töötasid. Neil on olnud väga huvitav loometee. Film Amandus Adamsonist on sellel järjekordne ilus samm, tutvustades aastatel 1859-1929 elanud suurepärast skulptorit, kes vaesest poisist sirgus Venemaa tsaari õukonnakunstnikuks ja kunstide akadeemikuks. Näha saab nii Paldiskis asuvat kaunist suvemaja, millest olude sunnil sai Adamsoni ateljee ja milles nüüd on tema muuseum, kui ka suurejoonelisi töid Peterburis (Troitski silla dekoratiivne osa, Nevski prospektil asuva Singeri maja (praegu Dom Knigi) tiivulised valküürid, Jelissejevite kaubamaja kujud) ja mujal (monument uppunud laevadele Sevastopolis, kujud Koreizis Jussupovite mõisas jt). Nukraks kujunes kunstniku viimase väga suuremahulise töö sünnilugu – Romanovite dünastia 300. aastapäeva tähistav monument Kostromas, mille jaoks kunstnik viis aastat tööd tegi, jäi jalgu 1917. aastal tormitsenud revolutsioonile ja autor ei saanud selle eest mingit tasu, tehtu hävitati ning juba püstitatud 32 meetri kõrgusele monumendi jalamile püstitati Lenini kuju. Meie jaoks on erakordselt kaunid kaadrid Russalkast ja meenutused sellest, et Adamsoni viimasteks töödeks jäid Kreutzwaldi ja Koidula mälestussambad. Vaatasin Ella ja Nikolai tihedat, teaberikast ja tarka filmi huviga.

„Andrei Tarkovski. Film kui palve“ („Andrei Tarkovski. A Cinema Prayer“; 2019, Venemaa, Itaalia, Rootsi).
Mälestusfilm (Andrei Tarkovski eludaatumid on: 4. aprill 1932 – 29. detsember 1986), mille puhul on tunne, et Tarkovski ise on oma mõtisklused, isa luule, filmikaadrid ja fotod kokku pannud. Film jaotub üheksasse ossa ja on omamoodi fragmentaarium, milles kõlavad monoloogina Tarkovski mõtted mälust kui kummalisest emotsionaalsest struktuurist; sellest, et lapsed ühendavad meie maailma transtsendentsiga; et kultuur ja selle looja ei saa ilma religioossuseta midagi suurt saavutada; „kui minu palve saab palveks teistele, siis mõistavad nad minu kunsti“. Tarkovski sõnul on minevikust kirjutamine alati kahetsus ja aega annab kõige paremini edasi kinokunst, mis just selle ülesande täitmiseks tekkis. Kuid suurimaks teoseks nimetab ta hoopiski Johannese ilmutuse raamatut kui fenomeni, milles on kõik seadused, mis inimesele on antud kõrgemalt. Kes elu üle mõtiskleda tahab, selle jaoks on see dokk just õige vaatamine, sest tõmbab oma vahelduva rütmiga vaataja enesesse ja jääb tema mõtetesse kauaks.

Mängufilmid
Kaks neist kandideerivad Euroopa kinopubliku auhinnale LUX:
„Corpus Christi“ („Kristuse ihu“; Poola, 2019, rež Jan Komasa).
„Järgmine ring“ („Druk“; Taani, Rootsi, Hollandi, 2020, rež Thomas Vinterberg). – Sai Ameerika Filmiakadeemia 93. auhinnajagamisel 25. aprillil 2021 parima võõrkeelse filmi Oscari.
Nendest kirjutasin siin.

ETV2-s aprilli jooksul näidatud Iberofesti filmidest olen kirjutanud siin. Neist vaatasin:
„Ema“ („Madre“; Hispaania, 2019, rež Rodrigo Sorogoyen).
„Nähtamatu elu“ („A Vida Invisível“; Brasiilia, Saksa, 2019, rež Karim Ainouz).
Kolmandat Iberofesti filmi „Salaagent“ („El Agente Topo“; Tšiili, 2020, rež Maite Alberdi, Oscarile nomineeritud dokk) vaatan maikuus järelvaatamisest.

Vahva oli Jupiterist näha hea vana multika „Oota sa!“ („Ну, погоди!“, al 1969, Sojuzmultfilm) osasid. Naer on endiselt garanteeritud.

Siinsed filmikaadrid on ERRi pressiteatest (saadud EALi listi kaudu).

19/04/2021

Anto Raukase mälestuseks: „Nagu usud, nõnda on“

2005. aastal kinkis akadeemik Anto Raukas mulle Jaan-Mati Punningu koostatud raamatu „Anto Raukas. Töid ja tegemisi“, mis oli Teaduste Akadeemia kirjastuselt ilmunud 2000. aastal seoses Eesti ühe viljakama teadlase ja mõjukama teadusorganisaatori 65. sünnipäevaga. Selle tiitellehele kirjutas ta mulle pühenduse: „Kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta! Meil on minevikust ka üheskoos mõndagi meenutada! Anto“.

Selleks ajaks olime juba ammused tuttavad ja sõbrad alates kohtumistest noorte teadlaste laagrites Kihnus ja Viitnal 1970ndatel aastatel. Anto oli üks neid teadlasi, kes ise oli juba hästi noorena tuntuks saanud, tema uudishimu, reisikihk ja vestlusoskus muutsid ta temast nooremate jaoks alati huvitavaks, reipaks ja lugupeetud kaaslaseks, seetõttu käis ta neis laagrites meelsasti ja tihti.

Ajakirjanikuna kirjutasin temast ja tema mõtetest paljude aastate jooksul mitu korda nii lühemalt kui pikemalt. Meie 2005. aasta kohtumine oli seotud alloleva veidi isevärki looga, mille kirjutasin siis Kodutohtrile ja mis ilmus ka mu isikulugude kogumikus „Eestimaa ilu“ (2008).
Siinne foto on samast raamatust.

Panen selle loo siia blogisse täna 86aastasena elavate kirjast lahkunud Anto Raukase mälestuseks. Tema rikka  ja mitmekülgse elu võtavad nüüd kokku kuupäevad 17. veebruar 1935 – 19. aprill 2021. Aitäh, hea kaasteeline, et olid olemas!

Nagu usud, nõnda on

Akadeemik Anto Raukas (70) on kogu elu olnud suure töövõimega. Produktsiooni poolest on ta Eesti viljakamaid teadlasi; üle 40 aasta juhtinud Geoloogia Instituudi kvaternaarigeoloogia osakonda. Rohketest praegustest ametitest on vastutusrikkamaid Eesti Entsüklopeedia peatoimetaja töö. Ta õpetab tudengeid nii Mereakadeemias kui teistes kõrgkoolides. Lisaks veel tegelemine kultuuri, spordielu, õigusloome, keskkonnakaitse ja palju muuga. Juttu tegime vaid mõnest asjast, mis seotud tervise ja töövõimega.

Kõike võib juhtuda
Küsimusele, kuidas tervis on, vastas Anto Raukas ootamatult: „Tervis on ikka päris hea, aga see ei tähenda, et inimesega ei võiks midagi juhtuda, sest ma olen juba kord olnud surnud. Läksin kümmekond aastat tagasi vabatahtlikult 4. haiglasse sapipõiekivide operatsioonile. Mulle öeldi, et see on väga lihtne: tehakse kolm kriipsukest kõhu peale, viiendal päeval lähed välja. Aga minuga tegid arstid mitu viga. Kõigepealt tõmmati mul laparoskoopi välja võttes maks katki ja seda ei märgatud. Olin seejärel omaette palatis, enesetunne oli üsna kehv. Samal päeval toimusid MM-võistlused kergejõustikus ja tahtsin neid väga näha – ajasin ennast vägisi püsti ja läksin teleri juurde. 5000 m jooks just lõppes, aga mina kukkusin kokku. Mul oli sisemine verejooks, ronisin siiski  tahtejõu toel valvearsti juurde. Operatsiooniarste ei olnud sellises väikses haiglas enam kohal, mind oleks pidanud viima mõnda teise haiglasse, aga ükski haigla ei taha oma praaki näidata. Hommikuks aeti siiski brigaad kokku ja mulle tehti teine avatud lõikega operatsioon. Selleks ajaks oli aga mul  juba hakanud arenema peritoniit. Siis anti mulle tohutul hulgal antibiootikume, aga ikkagi hakkas mul kopsupuudulikkus. Võib küll öelda, et ma olin juba praktiliselt surnud. Jäin ellu hoolimata arstide „pingutustest“  tänu oma tugevale tervisele. Mul on perekonnas emapoolsed sugulased elanud üle 90. eluaasta, isa ja vanaisa surid mõlemad 80-aastasena, nii et mul ikka peaks veel kümmekond aastat  reservi olema.“

Hoolimata sellest õnnetust juhtumist suhtub akadeemik Raukas arstidesse suure lugupidamisega. Tema peres on mitu arsti – abikaasa, tütar, õde. Naine on olnud günekoloog, tütar töötab Merimetsa nakkushaiglas.

„Minu ülikooliajal jagunesid tudengid kolme rühma. Ühed olid juristid ja majandusmehed, kes hommikust õhtuni laaberdasid ja midagi ei õppinud. Teised olid normaalsed tudengid, loodusteadlased, kes jõid õlut ja viskasid nalja, aga õppisid ka üsna hoolega. Kolmandad oli arstiteaduse tudengid – need olid ju puhta hullud, ainult õppisid ja õppisid, hommikust õhtuni. Nad pididki õppima. Kui näiteks geoloog määrab kivi valesti, ei juhtu suurt midagi. Aga arstiamet on väga püha amet ja arsti vastutus on meeletult suur. Loodan väga, et arstiharidus ei käi Tartus alla, nagu on praeguseks alla käinud väga palju meie kooli- ja ülikooliharidusest. Mulle tulevad tudengid eksamile. Esimene kord nad üldse ei õpi, et äkki saab niisama läbi. Teiseks korraks on juba  natuke õpitud, kuid teadmistest on asi kaugel. Kui arstiteaduskonnas peaks samamoodi minema, siis me ju sureme kõik varsti maha,“ räägib Raukas tõsist juttu naljaga pooleks.

Sport andis jaksu juurde
Akadeemik meenutab, et hakkas sportima Tartu 1. Keskkoolis tugeva võimlemisõpetaja Endel Arandi  käe all. Varem ei olnud ta spordiga kokku puutunud, aga kooli jooksukrossil tundus talle, et kõik jooksevad hirmus aeglaselt. Selle krossi ta võitis ja õpetaja märkas tema spordiannet. Hiljem oli Anto Raukas kooli kehakultuurikollektiivi nõukogu esimees ja Tartu õppiva noorsoo spordisektsiooni esimees; Tartu noortemeister kergejõustikus, võrkpallis, tennises ja suusatamises ja vähemalt teine kõigil neil aladel Eesti ulatuses. Ka ülikoolis geoloogiat õppides oli ta päris hea sportlane, püstitas ülikooli meeskonnaga kaks korda Eesti rekordi 4x1500 m jooksus ja tuli Eesti meistriks. Aga talvisel trennil polnud suurt mõtet, sest suvel tuli praktikal olla ja võistelda ei saanud. Nii loobus ta tippspordist..

Anto Raukast on nimetatud Eesti orienteerumisspordile alusepanijaks. Kuivõrd orienteerumine ja matkamine olid tema erialaga lähedalt seotud, kutsus bioloog Sven Veldre teda Porkunisse orienteerumisrada tegema. Sealt tuli pisik külge:  Raukas tegi palju radasid ja oli üleliidulise kategooria kohtunik.  Temast sai Eesti Orienteerumisföderatsiooni esimene esimees. Ka oli ta 20 aastat turismi-ekskursiooninõukogu ühiskondlik aseesimees.

„Tegime Eestis orienteerumisföderatsiooni esimesena Nõukogude Liidus. Me tahtsime kangesti, et see leviks üle kogu riigi, ja mina kutsusin kokku üleliidulise orienteerumisspordi nõupidamise Tartus. Kust ma võisin teada, et liiduvabariigid ei tohtinud üleliidulist nõupidamist korraldada, sest need pidid olema NLKP Keskkomitee plaanis. Kõik Eesti nõupidamised, mis toimusid, pidid omakorda olema EKP Keskkomitee plaanis. Isetegevus oli selles osas keelatud. Kui nüüd rahvas erinevatest liiduvabariikidest kõik Tartusse Pargi hotelli kokku tuli, olid seal keskkomitee ja julgeoleku esindaja – nad sõimasid mind kaks tundi järjest, aga nõupidamine toimus ikkagi,“ meenutab Raukas.

Samamoodi noorusjulgena kirjutas ta Nõukogude Liidu kindralstaabi ülemale marssal Sergei Birjuzovile, et orienteerumine on väga tähtis nii patriotismi kui riigikaitse seisukohast ja vaja oleks orienteerumiskaarte – „nesekretnõje võkopirovki iz sekretnõh kart“. „Ma oleks pidanud kõigepealt minema oma peatreeneri juurde, kes oleks pidanud tegema spordikomitee eriosakonna kaudu kirja ministrite nõukogu eriosakonda, Klausson oleks pidanud alla kirjutama – selge, et sellist kirja poleks kunagi tulnud. Kõige üllatavam on fakt, et minu kiri jõudis siiski Moskvasse ja me saimegi loa. See kõik õnnestus tänu noore inimese lollusele, aga oleks ma targem olnud, siis poleks toimunud ei üleliidulist nõupidamist ega poleks me ka kaarte saanud. Kõik nõudis ettevõtlikkust ja läbilöögivõimet.“
 
Värske õhk ja rõõmus meel
„Kõige tähtsam elus on rõõmus meel ja optimism. Kui sa virised ja oled stressis – vaat kui raske on,“ ütleb matkamehe hingega akadeemik. Ta sai NSV Liidu meistersportlaseks matkamises ja peab looduses liikumisest senini lugu. Tööreise eri maadesse on tal palju, sekka on ta teinud ka mõne harva bussireisi. Mägedes käis veel mõni aasta tagasi Alpides, aga on nüüd rohkem automatkaja koos perega. Ta arvab, et on kuni viimase ajani Geoloogia Instituudis üks kõige rohkem välitööl käivaid teadlasi. „Nõukogude ajal oli see väga lihtne – meie väikses instituudis oli 13 autot. Bensiin oli ilma rahata käes. Läksime välitööle maikuus ja tulime septembri lõpus tagasi, sest palgad olid sel ajal väikesed ja välitööl sai lisaraha. Seetõttu olime kogu aeg väljas ja tundsime Eestit suurepäraselt. Aga praegu: raha vähe, bensiin kallis, inimesed saavad paar nädalat kogu aasta jooksul välitööl olla – nii ei tunne noored doktorid üldse Eestimaad. Ja mitte ainult nemad. Küsisin tudengitelt Lihula mälestussamba sündmuste ajal, kus asub Lihula – mitte üks ei tea, kus Lihula on. See harimatus on täiesti vapustav.“

Kui usud, siis on
15 aastat oli Anto Raukas Baltimaade pildarite assotsiatsiooni president, mullu pani ameti maha. Kuidas ta selleks sai?

„Meil oli Eesti NSV-s ebatavaliste loodusnähtuste uurimise komisjon, mille esimees oli partei keskkomitee tööstuse sekretär. Miks niisugune komisjon tegutses? Mingisuguseid ebatavalisi loodusnähtusi ju ei ole, kõik on tavalised loodusnähtused või sõjalised katsetused. Aga kui sõjalised katsetused olid, siis oli see vaja ajada ebatavaliste loodusnähtuste kaela. UFO-d on ju kõik enamasti sõjalised katsetused. Kunagi tuli Tallinna Kišinjovi lennuk, milles viibijad nägid, kuidas üks tulekera lendas lennukiga paralleelselt. Sellest kirjutati ajalehes „Trud“, mille peatoimetaja vallandati. Miks? Sellepärast, et Raplamaal oli Pahkla  raketibaas, kust lasti parasjagu rakett õhku. Raketil on tulekera taga, see peegeldab atmosfäärikihtides, siis nägidki kõik tulekera lennuki kõrval.

Üks paremaid lugusid oli, kui inimesed tegid heina ja nägid, kuidas hõbedane ketas maandus, sellest tulid rohelised konnad välja, läksid vette ja seejärel tõusis ketas õhku. See oli kõige tavalisem sõjaline katsetus,  fantoomilennuk. Kui selline hõbedase kattega plastmassist ketas tuleb  teise riigi territooriumile atmosfääri ja hüdrosfääri  puutepinnal, siis ükski radar seda ei võta. Kuna ta oli kettakujuline, siis sinna mahtusid sisse ainult väiksed mehed. Miks nad konnad olid? Sellepärast, et neil oli akvalangistikostüüm seljas ja jalad lestadega – neil oli ülesanne ületada veekogu ja siis võeti nad uuesti peale. Loomulikult keegi ei ütelnud meil siin selliste juhtumite korral, et Nõukogude armee tegi sõjalisi katsetusi. Kõik rääkisid, et olid mingisugused UFO-d.

Kureerisin teaduste akadeemia akadeemiksekretärina keemia, bioloogia, geoloogia, geograafia, meditsiini, põllumajanduse ja keskkonnakaitse valdkonda. Et pildarite tegevus kuulub sellesse ringi, siis öeldi, et seda on vaja kuidagi teaduslikult põhjendada. Väga tark mees, kes sellesse kirglikult uskus, oli Herbert Viiding, minu hea sõber ja õpetaja. Mina  olen rohkem kahtleja. Meil oli soomlastega koostöö ebatavaliste loodusnähtuste uurimiseks ja vastava teadusaparatuuri väljatöötamiseks. Viiding suri ära ja oli vaja kedagi, kes Eesti delegatsiooni juhina Soome läheks. Mina siis läksin, tundmata asja vastu mingit tõsisemat huvi. Käisime vastuvõttudel, kus oli ilmne, et mida kõrgemal kohal on inimesed, seda ebausklikumad nad on.  Väidetavalt on 90% naisi ebausklikud ja üle 50% mehi. Tegime Soomes ka natuke tööd. Läksime ühte tallu, kust üks naine oli seljavaludega haiglas ja öeldi, et see on vale koha peal magamisest. Soomlased hakkasid seal pendlitega vehkima, mõtlesin, et proovin ka, ja täpselt samamoodi töötas minu pendel. Siis võtsin vitsa, töötas ka. Ülikooli spordimeditsiinikateedri juhatajal Toomas Karul ei töötanud, aga kui ma tal käest kinni võtsin, siis hakkas tööle. Nii et asjaosaliste hinnangul on mul pildarivõimed täitsa olemas.

Olen korraldanud selles valdkonnas viis rahvusvahelist nõupidamist. Igasuguste asjadega siin maailmas on nii, nagu Gorki ütles: „Kui usud, siis on, kui ei usu, siis ei ole.“ On olemas täiesti selged faktid, mida eitada pole võimalik, kuid kõike on vaja tõestada. Pendli liikumisel või pildari tegevusel on kindlad füüsikalised alused, aga ebateaduseks läheb ta siis, kui ütleme erinevatele inimestele, et üks koht on tingimusteta hea, teine koht aga halb. Inimesed on ju erineva temperamendi ja tervisega, mõnel on kõrge, teisel madal vererõhk... Veesoonte määramise alal oleme teinud teadusliku eksperimendi väga heade füüsikute ja geoloogidega. Ka selle põhjal usun ma, et kuigi inimene võib vee leida, saab seda täpsemalt teha vastavate aparaatidega.“

Mõistlikult ja targalt
Akadeemik Raukas on olnud vabariikliku karskusühingu esimees ja üleliidulise karskusühingu juhatuse presiidiumi liige. Kui talt Eesti karskusühingu moodustamise ajal küsiti televisioonis, kas vana-aastaõhtul tohib šampust juua, ütles ta, et loomulikult, miks mitte, see on ju traditsioon. Siis kaebasid täiskarsklased, et mida oodata karskusühingult, kui juhatuse esimees propageerib teleris joomist. Väga kuumal suvepäeval võtab akadeemik meelsasti pudeli õlut või klaasi veini. Ühises teadustöös prantslastega teisiti ei olekski saanud – nende jaoks on veinijoomine lahutamatu osa rituaalidest. Aga seda meelt on Raukas küll, et terved eluviisid on mõistlikud. Joomist ja intensiivset tööd ei anna kuidagi seostada. Alkoholivastane propaganda noorte hulgas peab olema efektiivne, üksnes ärakeelamisega ei saavuta midagi, kui ei pakuta asemele mingit tegevust. Autoroolis olev alkoholitarbija on ikka potentsiaalne mõrvar.

See ei kõlba kuhugi, et noored tüdrukud joovad toonikuid, fantat ja kokakoolat, parem joogu piima, mis igale tulevasele emale kasulik on. Nii on akadeemik oma tudengitele loenguteski ütelnud. Toidusedelis peab ta kõige paremaks rahvuslikku toitu, sest see on meile omane esivanemate aegadest.

Geoloogidelt küsitakse alatihti kivide tervistava mõju kohta. Akadeemik Raukase raamatud kalliskividest on populaarsed. Ta ütleb, et ei usu eriti kalliskivi tervistavat mõju, aga usub, et asjade üle, mis on inimesele pühad, naerda ei maksa. Kui keegi on näiteks oma noorpõlvearmastuselt saanud kingiks kiviga sõrmuse ja usub, et kivi talle õnne toob, siis toobki. Täpselt samasugune, inimpsüühikaga seotud toime on ka võõrsile kaasa võetud peotäiel kodumaa mullal. Kui usud, siis on…

Kui oktoobris juttu ajasime, ütles Anto Raukas, et veel aasta lõpuks tuleb tal trükki anda mitu eripalgelist raamatut, mille koostaja ja toimetaja ta on: geograafiaseltsi aastaraamat, raamat Nõukogude okupatsiooni tekitatud keskkonnakahjudest, orienteerumisspordi ajalugu, teos 15 omandireformiaastast Eestis. Oma kõige tähtsamaks tööriistaks peab akadeemik silmi ja loodab, et need peavad vastu veel kaua. Eestis on vist väga vähe inimesi, kes on entsüklopeedia mitu korda läbi lugenud. Selle väärtteose peatoimetaja aga teisiti ei saa, kusjuures tal peab olema nii teadmisi kui tarkust.

Artikli lühiversioon ilmus Kodutohtris, okt 2005. Täispikkuses versioon minu raamatus „Eestimaa ilu“ (kirjastus Kentaur, 2008).
© Linda Järve