29/11/2014

Praegused vaatamised

Jubileum: 1. detsembril saab mul täis kuus aastat telerita! Ehkki alguses, kui pildikast lähedalasuva ülikoolilinnaku voolukõikumise tõttu katki läks, mõtlesin, et telekavaatamises tuleb kõigest mõnenädalane paus, on mõnest nädalast mitu aastat saanud. Arvutist saab ju kõike soovitut ja vajalikku näha ning seda, mida pole vaja, pole tarvis ka vaadata.

Mõnest filmisarjast, mis telekavas ja mida viimasel ajal arvuti abil vaadanud olen.

Neljapäevaõhtuti ETV2-st "Kaardimaja" ("House of Cards", USA 2013). Päris kena pinget pakkuv poliitikasari niiditõmbajatest Valges majas ja võimuladvikus üldse. Peategelast, Lõuna-Carolinast pärit demokraati Francis Joseph “Frank” Underwoodi mängib Kevin Spacey, kelle puhul mulle eriti meeldivad filmi käiku osavasti sobitatud sarkastilised monoloogid vaatajale. Tema kaaskondlased, abikaasa, ajakirjanikud jt moodustavad omamoodi sünergia, mis kõik on ühe eesmärgi teenistuses ja selleks eesmärgiks on võim ja intriigide õnnestumine.

Reedeti vaatasin ETV-st Briti draamasarja "Viimane tango Halifaxis" ("Last Tango in Halifax", 2012-2013), aga selle kaks hooaega on otsa saanud, kolmandat kavatseti küll ka teha, aga kas tehti, ei tea. Selle peategelased Celia ja Alan  (Anne Reid ja Derek Jacobi) ei ole küll päris minu maitse, aga nende teineteise taasleidmine 60 aastat hiljem on tänu sugulaste ja sõprade huvitavatele sekeldustele nauditav olnud. Peategelaste tütardest meeldib mulle rohkem heitliku meelega Gillian, kelle puhul kunagi ei tea, mis talle jälle pähe võib karata. Caroline'i käitumine on etteaimatavam, aga ka mitte nii palju, et see filmi vaadates häirinud oleks.

Laupäevaõhtuti naudin "Downton Abbey" (Inglise 2010-...) üla- ja alakorruse tegemisi. Sellel sarjal on tohutult palju vaatajaid, aga sellest on ka igaühel midagi leida: ajaloosündmuste mõju nii aristokraatidele kui teenijaskonnale, inimsuhete kõikvõimalikke keerdkäike väga laial tundeskaalal, rõivamoe ja elulaadi peensusi, käitumise nüansse, tõsimeelsust ja huumoritki. Inglastest paremini ei oska vist küll keegi teine teha n-ö teenrifilme, kus ülemteener oma kohustusi peremehelikult täidab ja kogu sumisev tegelaskonna hierarhia nii täpselt paigas on, kuigi ajakulg selles muutusi põhjustab.

Pühapäeviti olen jäänud "Isa Browni" ("Father Brown", BBC, 2013) vaatama, kuigi eeldanuksin sellelt sarjalt rohkem pehmust, mis jumalasulasest peategelasega võinuks kaasneda. Näiteks inimsööjatest sigadega seotud mõrvalugu oli ikka väga räige. Aga isa Brown on üsna nupukas ja tema kaaskond parajalt juhmuse ja nutikuse vahel kõikuv - nõnda pakuvad need lühilood päris head meelelahutust.

"Miss Marple" uue peaosatäitjaga on minu jaoks veel küsimärk - võrreldes varasematega tundub Julia McKenzie kuidagi igavana. Võib-olla on see harjumuse küsimus, paar esimest filmi temaga olen igatahes n-ö järelnoppinud.

Mujalt vaatamiseks endale sobival ajal ootan "Mad meni" viimaste osade tulekut 2015. a aprillis. Praegu olen vaatama jäänud "Outlanderit" (Briti-Ameerika, Starz, 2014-...), mille võiks ehk pigem "Ajarändajaks" tõlkida. Selles rändab meditsiiniõde Claire Randall 1945. aastast tahtmatult 1743. aastasse, kus kaunite Šotimaa vaadete keskel juhtuvad temaga kõikvõimalikud põnevad sündmused, sest see oli ajalooliselt katsumuste aeg.

Et Claire on ilus naine, ähvardab teda kogu aeg meeste soovimatu tähelepanu, mille vastu aitab ainult see, et Claire on ka uskumatult vapper naine. Aga ta on ajarännul kaotanud oma abikaasa ja nüüd tahetakse teda uuesti abielluma panna... Kõlab naistekana ja on mõneti triviaalne, aga ometigi köitev, sest eri ajastud on pandud sümpaatselt ühtekokku, inimeste hakkamasaamine aga sõltub rohkem saatusest kui neist endist. Peaosas Caitriona Balfe (filmikaadril koos Sam Heughaniga).

 EDIT 15.dets 2014: Sain teada, et "Outlander" - Diana Gabaldoni "Võõramaalane" - on Varraku väljaandena Lauri Vahtre tõlkes juba septembris ilmunud ka eestikeelse raamatuna.

26/11/2014

"Inimesed, aastad, elu" 7. ja viimane raamat - "Люди, годы, жизнь. 7."


1959. a "Inimesi, aastaid, elu" alustades kavatses Ilja Ehrenburg oma mälestused lõpetada Hruštšovi "sulaajaga" ("Оттепель"), kuid 1965. a 6. raamatut täiendades otsustas kirjutada viimase aastakümne kohta ka 7. raamatu. Selles on tema mõtted seoses noore põlvkonnaga ja minevikuideaalidega, on tema elu ja loometee tolle aja olulisemate sündmuste kirjeldus, on käsitletud tema teoste saatust, on taas juttu reisidest ja huvitavatest inimestest. Enne surma jõudis Ehrenburg kirjutada 20 peatükki.

Järjest kõigi seitsme raamatu lugemine oli üsna väsitav, viimast lugesingi märksa pealiskaudsemalt.

Siia panen Ehrenburgi meenutuse sellest, kuidas üks Molotovi väljaütlemine oleks peaaegu takistanud Hemingway "Vanamehe ja mere" tõlke ilmumist ajakirja "Inostrannaja literatura" esimeses numbris:

"Будучи в Женеве, Молотов за утренним завтраком сказал членам советской делегации, что хорошо будет, если кто-нибудь на досуге прочитает новый роман Хемингуэя - о нем много говорят иностранцы. На следующий день один молодой мидовец, расторопный, но, видимо, не очень-то разбирающийся в литературе, сказал Молотову, что успел прочитать "Старик и море". "Там рыбак поймал хорошую рыбу, а акулы ее съели". - "А дальше что?" - "Дальше ничего, конец". Вячеслав Михайлович сказал: "Но ведь это глупо!..""

"Судьба книги зависела от любого обстоятельства внешней или внутренней политики; но об этом мне придется еще не раз говорить в последующих главах. (Случай с Хемингуэем в 1955 году не был единичным, и я вышел из редакционной коллегии "Иностранной литературы" еще до выхода первого номера."

Fotol on Ernest Hemingway kalaga Kuubal.

Põhjalikult kirjutab Ehrenburg Stalini isikukultuse hukkamõistmisest NLKP 20. kongressil:

"25 февраля 1956 года стало для меня, как для всех моих соотечественников, крупной датой. Я сказал, что был о некоторой степени подготовлен к докладу Хрущева, но я хорошо понимаю, как были поражены многие делегаты съезда..."

Kõne all on Ungari sündmused 1956. a ja tollased kohtumised ungari kirjanikega, samuti noil aastail Indiasse tehtud reis, kus Ehrenburg kohtus peaminister Jawaharlal Nehruga (1889-1964)ja tema tütre Indiraga (1917-1984). Seoses Jaapani-reisiga on palju juttu tõusva päikese maa kommetest. Kreekas kohtus Ehrenburg teiste hulgas ka Manolis Glezosega, Armeenias sealsete loometegelastega. Terve peatüki pühendab ta aga hoopiski meie lähinaabritele, Daugavpilsi linnale, mille arenguga ja eelkõige korteriprobleemide lahendamisega ta 1950. aastast alates rahvasaadikuna tegeles.

Veel on käsitletud suhtumist juutidesse Nõukogude Liidus ja muidugi kõiksuguseid probleeme seoses kirjanduskriitikaga, võimalustega teoseid avaldada, hukkamõistuga, mida paljudel kirjanikel täiesti ootamatult tuli kogeda jne. Nii 6. kui ka 7. raamatus meenutab ta Aleksandr Fadejevit, kes lõpetas elu enesetapuga, kuna tal olid pidevad siseheitlused kirjanikupürgimuste ja võimutruuduse vahel. Isegi "Noore kaardiväe" juba ilmunud ja Stalini preemia pälvinud teksti sunniti teda muutma.

Ka Ehrenburg ise sai oma loomingu eest kirjanduskriitikutelt ja võimuritelt vaheldumisi kord kapatäie külma, siis jälle kuuma vett kaela, noomitusi ja avaldamiskeelde. Ta meenutab, kuidas tema mälestusteraamatut "Inimesed, aastad, elu" süüdistati kord üheaegselt nii "objektivismis" kui ka "subjektivismis"...

Fotol koerakesega on Ilja Ehrenburg oma viimasel eluaastal.

Mälestusteraamatu kõige viimane peatükk aga jutustab Ehrenburgi sõprusest Marc Chagalliga (1887-1985), kelle teoseid ta hästi tundis, kelle lennukus ja värvikus talle meeldis. Ehrenburg ootas pikisilmi, et neid ka nõukogude kunstipublikule tutvustataks:

"Может быть, пришло время показать работы витебчанина М. 3. Шагала не только французам или японцам, но также его землякам? Ведь все созданное им неразрывно связано с любимым им Витебском."

Fotol on Marc Chagall.

Lõpetuseks sobibki siia Marc Chagalli maal "Kala külataevas" (1955-1960) - unenäoline pilt Vitebskist, kus isegi kalad lendavad ja helgivad taevas nagu tähed.


Vaata ka:
Люди, годы, жизнь
Унесенный ветром. Валерия Новодворская – об Илье Эренбурге

/Pildid on vabakasutuses internetis./

Vaata ka:
Sissejuhatav postitus "Inimesed, aastad, elu" - "Люди, годы, жизнь".
"Inimesed, aastad, elu" 1. raamat - "Люди, годы, жизнь. 1"
"Inimesed, aastad, elu" 2. raamat - "Люди, годы, жизнь. 2."
"Inimesed, aastad, elu" 3. raamat - "Люди, годы, жизнь. 3."
"Inimesed, aastad, elu" 4. raamat - "Люди, годы, жизнь. 4."
"Inimesed, aastad, elu" 5. raamat - "Люди, годы, жизнь. 5."
"Inimesed, aastad, elu" 6. raamat - "Люди, годы, жизнь. 6."
910.

25/11/2014

"Inimesed, aastad, elu" 6. raamat - "Люди, годы, жизнь. 6."


Võib-olla polnud kõige parem mõte alustada nende mälestusraamatute lugemisega järjest pimenevas oktoobris ja jätkata novembrihalluses, sest mida edasi, seda raskemasisulised need on - vastavalt ajale, mil need kirjutati.

Aga see on tagantjärele tarkus, sest nüüd on ka eelviimane, kuues, läbi ja siia tuleb viimane väga pikk kakskeelne postitus sellest teosest. Seitsmes raamat jäi Ilja Ehrenburgil pooleli - alatiseks, sestap pole sealt ka blogisse vist kuigi palju kirja panna.

Ilja Ehrenburgi "Inimesed, aastad, elu" kuues raamat (1945 - u 1955) on pärastsõja-aastad, võiduvaimustuse asendumine hirmuga stalinlike repressioonide ees, "külm sõda", mis aeg-ajalt ähvardab kuumaks muutuda, ja järjest rohkem mälestuste autori osalust vajav rahuliikumine. Siis Stalini surm, Beriast vabanemine, "sulaaja" algus ("Оттепель"). Väga palju reise (USA; Hiina, India jt). Ja muidugi taas tohutu hulk inimesi, kellega autor kohtus, suhtles, kes olid ta teekaaslased ja kaasteelised.

Nagu juba eelmiste osade blogikokkuvõtetest näha on olnud, on Eestiga seotut selles teoses üsna vähe, kuigi Ehrenburg on mitu korda siin käinud, Tartus, Tallinnas ja Narvas peatunud, Amandus Adamsoni taieseid imetlenud. Üks tsitaat väärib siiski mainimist. See on sõjast naasnud leitnandist, kes oma kodulinnas Muromis sai teada, et ta naisel on uus mees, oleks mõlemad peaaegu tapnud, aga siis otsustas sõita elama Tallinnasse, kus demobiliseerus:

"Он приехал к себе в Муром и увидел, что у жены новый муж, не писала, чтобы не огорчить, ко всему новый муж - тезка! Лейтенант чуть было не убил обоих, потом сели ужинать, проводили его на вокзал. Он решил ехать в Таллинн - там демобилизовался, а но дороге зашел ко мне "отвести душу".

Olen taas valinud põhiliselt niisugused tsitaadid, milles aega iseloomustatakse kirjanike kaudu või on juttu kirjanike endi elukäigust.

Luuletajaga, Leningradi blokaadi "hääle" Olga Bergholziga (1910-1975) seoses:

"Мы как-то сидели в писательской компании, рассуждали о том, о сем. Берии присвоили маршальское звание. О. Ф. Берггольц вдруг спросила меня: "Как вы думаете: может тридцать седьмой повториться, или теперь это невозможно?" Я ответил: "Нет, по-моему, не может…" Ольга Федоровна рассмеялась: "А голос у вас неуверенный…""

Fotol on Olga Bergholz pärast sõda.

Rumeenia kirjanikust Mihail Sadoveanust (1880-1961):

"Я познакомился с Михаилом Садовяну, мы потом вместе поехали в Болгарию, подолгу беседовали, и я его полюбил. У него была большая голова старого льва, а сердце очень доброе, вот уж кого трудно было ожесточить. Он был на десять лет старше меня, душевно сложился в прошлом столетии."

Fotol on Mihail Sadoveanu viimastel eluaastatel.

Jugoslaavia kirjanikust, Nobeli preemia laureaadist Ivo Andrićist (1892-1975):

"С Иво Андричем я познакомился еще в Болгарии, и мы как-то сразу поняли друг друга. Он был сдержан, молчал, когда начинались нескончаемые споры между Зоговичем и Давичо, молчал или пытался смягчить тон спора, курил сигару, чуть улыбался. Он крепко стоял на земле, может быть, и не на той, на которой что ни день происходили исторические события, а на земле искусства: не на лаве - на горе."

Fotol on Ivo Andrić ja sild Drina jõel.

Prantsuse kirjanikust Louis Aragonist (1897-1982):

"Он человек очень сложный, он часто меняет свои оценки, но справедливо сердится, когда пробуют противопоставить один его период другому, - он всегда оставался Арагоном. В нем есть одержимость, даже когда он пишет классическим стихом или посвящает страницы романа описанию одежды героя. Выбрав линию жизни, с начала тридцатых годов он защищал от врагов и то, что называл "самым существенным", и то, с чем по-человечески не мог примириться, защищал искренне и неистово."

Fotol on Elsa Triolet ja Louis Aragon 1959. a.

Mõned Ehrenburgi meenutused Nürnbergi protsessil kirjanikust vaatlejana (protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20. novembrist 1945 1. oktoobrini 1946 ning seda just Ehrenburg jälgiski).:

"Трибунал заседал в здании окружного суда; на стене была роспись - Адам, Ева, змий. Установили дневной свет, кабины для переводчиков и кинооператоров; но в коридорах отопление не действовало. Шел снег; все кашляли, чихали."

"Геринг улыбался хорошенькой стенографистке; Гесс читал книгу; Штрейхер жевал бутерброды. А в то время читали документы: убиты в застенках триста тысяч, шестьсот тысяч, шесть миллионов…"

"...мы, писатели, хотели понять другое: как эти люди стали такими, способными на все то, о чем шла речь, и как могли другие люди беспрекословно выполнять их приказы? Хотели понять, но не могли."


Fotol on Ilja Ehrenburg Nürnbergi protsessi jälgimas.

Kohtumisest Albert Einsteiniga (1879-1955):

"14 мая 1946 года я пережил изумление подростка, который впервые видит необычайное явление природы, - меня повезли в Принстон, и я оказался перед Альбертом Эйнштейном. Я провел у него всего несколько часов, но эти часы мне запомнились лучше, чем некоторые крупные события моей жизни, можно забыть радости, напасти, а изумление не забываешь, оно врезается в намять."

"Эйнштейну, когда я его увидел, было шестьдесят семь лет; очень длинные седые волосы старили его, придавали ему что-то от музыканта прошлого века или от отшельника. Был он без пиджака, в свитере, и вечная ручка была засунута за высокий воротник, прямо под подбородком. Записную книжку он вынимал из брючного кармана. Черты лица были острыми, резко обрисованными, а глаза изумительно молодыми, то печальными, то внимательными, сосредоточенными, и вдруг они начинали задорно смеяться, скажу, не страшась слова, по-мальчишески. В первую минуту он показался мне глубоким стариком, но стоило ему заговорить, быстро спуститься в сад, стоило его глазам весело поиздеваться, - как это первое впечатление исчезло. Он был молод той молодостью, которую не могут погасить годы, он сам ее выразил брошенной мимоходом фразой: "Живу и недоумеваю, все время хочу понять…""

"Все меня изумляло - и его внешность, и биография, и мудрость, и задор, а больше всего то, что я сижу, пью кофе, а со мной разговаривает Эйнштейн."


Fotol on Albert Einstein 1947. a.

Prantsuse kunstnikust Henri Matisse'ist (1869-1954):

"Матисс хочет, чтобы я ему позировал. Дом, в котором он жил, находился почти напротив гостиницы "Ницца", где прошла моя молодость. На стенах обыкновенной спальни висели картоны с приколотыми кусками цветной бумаги. Я увидел лицо, хорошо мне знакомое но многим фотографиям, но, когда он снял очки, меня удивили светлые голубые глаза."

"В конце последнего сеанса он сказал, что теперь знает мое лицо, знает и меня, но тотчас поправился: "Лучше сказать: вижу и чувствую".

"Из личной беды он создал новую возможность, и, глядя на картины с наклеенными кусками бумаги, забываешь о человеке, прикованном к кровати, видишь крылья творчества."

"Для меня тогда только начинался вечер жизни, встреча с Матиссом была и радостью и уроком."


Henry Cartier-Bressoni fotol on Henri Matisse valgete tuvidega (u 1946).

Henri Matisse'i joonistus Ilja Ehrenburgist (1946), mille kohta kriitikud on öelnud, et Ehrenburgi vasaku silma unistav pilk on tugevas vastuolus parema, jälgiva silmaga.

Itaalia kirjanikust Alberto Moraviast (1907-1990):

"Моравиа - писатель трудный, и не по форме, а по содержанию; вероятно, труднее всего он сам для себя. Он живет в чеховском мире без чеховского снисхождения, без жалости, да еще говорит, что его учитель - Боккаччо. Однако Моравиа мало занимает интрига действия, своих героев он показывает как коллекцию забавных насекомых, не ярких бабочек Возрождения, а озверевших печальных тараканов."

"У Моравиа часто на лице скука, он машинально отвечает: "Знаю… знаю…" Но иногда его лицо светлеет - мне кажется, от подавленной нежности; так и в его книгах вдруг прорываются человеческие чувства, и они ослепляют, как прогалины в темном лесу."


Fotol on Alberto Moravia 1950ndatel aastatel.

Brasiilia kirjanikust Jorge Amadost (1912-2001):

"... он весь день писал, а по вечерам играл в карты с чешским писателем Дрдой. Амаду, худой, подвижный, черноволосый, мог сойти за одесского или марссельского жулика, а грузный, веселый, норой с лукавством Дрда напоминал Швейка. За игрой они ругались по-чешски и по-португальски: "Шулер!", "Мошенник!", "Конокрад!"…"

"Слава пришла к Жоржи после романа "Габриэлла". Флобер говорил о госпоже Бовари: "Эмма - это я". Некоторые удивлялись - уж очень не похож был холостой скептик с его иронией на ветреную, влюбчивую провинциалку. А Габриэлла - это воистину Амаду, все люди, знающие автора, почувствовали родство между доброй, душевно свободной, послушной и вместе с тем мятежной женщиной и автором."


Fotol on Jorge Amado 1948. a.

Tšiili luuletajast Pablo Nerudast (1904-1973), kellega Ehrenburg oli tuttav juba 1936. aastast alates:

"Неруда любит Уитмена не только потому, что многому у него научился, но и по внутреннему родству - это поэты одного континента. О столь распространенной теме, как мир, Неруда писал иначе, чем европейские поэты..."

"Нерула никогда не выбирал легкого пути, но на тяжелой дороге, когда вокруг него люди падали, плакали, проклинали свою судьбу, он видел не низость, а благородство, не лопухи, а розы - так устроены его глаза, такое у него сердце."


Vanal ajalehefotol on Pablo Neruda ja Ilja Ehrenburg.

Prantsuse füüsikust Nobeli preemia laureaadist Frédéric Joliot-Curie'st (1900-1958), kellega Ehrenburgi sidus võitlus rahu eest:

"Я редко думаю о смерти, но когда думаю, то настойчиво, не пытаюсь уйти от ответа", - говорил мне Жолио-Кюри на пражском аэродроме. "Для человека невыносима мысль, что он исчезнет. Это не физический страх, а нечто более серьезное - неприятие исчезновения, пустоты. Мне кажется, что идея загробного мира рождена именно этим, и пока наука была в пеленках, люди тешили себя иллюзорными надеждами. Знание требует от человека мужества… Отсутствие загробной жизни вовсе не означает отказа от продления. Есть физическая связь поколений, она продиктована природой. Но есть и другая работа, творчество, любовь, то, что остается, когда исчезают и человек, и его имя, и даже кости…" Эти слова я записал."

"У Жолио было лицо француза, - с тонкими, хорошо вырисованными чертами, да и в характере его было много национальных черт: он радовался порой с легкой печалью, много говорил, но очень редко проговаривался, рассуждая, всегда был точен, логичен."


Fotol on Frédéric Joliot-Curie 1942. a oma füüsikalaboris Pariisis.

Prantsuse luuletajast Paul Éluard'ist (1895-1952):

"Он, кажется, никогда не думал о том, что он большой поэт. Может быть, потому другие не могли об этом забыть".

"Вернусь к Элюару. Мне хочется передать образ большого поэта, которого я встретил впервые сорок лет назад, но узнал и полюбил много позднее. Смутно помню молодого сюрреалиста, высокого, худого, с привлекательным лицом, с удивительно красивым голосом. Он ругал одного писателя, в те времена весьма почитаемого: "Это не человек, это хорек, который уверяет кур, что он их спасет от куриных хлопот…" Когда он негодовал, он густо краснел."

"В Москве в феврале - марте 1952 года я видел его в последний раз. Если сложить все часы, проведенные с ним, получится мало, очень мало, но, видимо, у сердца свой хронометр; я потерял не только большого поэта - близкого друга, простого и необычайного, мягкого и мужественного, поэта любви, считавшегося малопонятным и ставшего своим для миллионов читателей."

"Больше всего, больше всех Элюар любил Пикассо. Их дружба длилась четверть века, и ничто не могло ее подорвать или хотя бы остудить. Под "Герникой" Пикассо - стихи Элюара. Поль собрал свои стихи о великом художнике и назвал книгу "Пабло Пикассо"."


Fotol on Paul Éluard u 1950. a.

Ehrenburgi mälestuste 6. raamatus on põhjalikult juttu 1946. a suvesündmustest seoses kirjanikutööga - otsusest ajakirjade "Zvezda" ja "Leningrad" kohta, Ahmatova ja Zoštšenko kuulutamisest vaenlasteks, Ždanovi poolt väljakuulutatud võitlusest kõigega, mis tuleb Läänest ("борьба с низкопоклонством перед Западом"), seadusest, mis keelas abielud nõukogude kodanike ja välismaalaste (isegi sotsialismimaade kodanike) vahel, valusatest meenutustest seoses juudiküsimuse ja antisemitismiga, "arstide-kahjurite"areteerimisest ja hilisemast rehabiliteerimisest jne.

"... задумываясь над прожитым, я вижу, до чего мало я знаю, а главное - из того, что знаю, далеко не все понимаю."

"... я не старец Пимен, и эта книга меньше всего бесстрастная летопись. Как бы ни казалась лоскутной история пережитых мною послевоенных лет, как бы ни выглядели картины разрозненными, дни и мысли оборванными, я верю, что читатели почувствуют в сбивчивом рассказе не проповедь, а исповедь."

"...это действительно моя книга, я лишу ее по внутренней необходимости, пишу искрение, без давней желчи, кото-ран не раз меня спасала, да и бея пайкового меда. Я помню, как мне пришло в голову ее написать: вдруг стало страшно, что умру и не расскажу о людях, которых знал, любил. Годы и жизнь пришли потом - оказалось невозможным рассказывать о других, умалчивая о себе."

"Пять лет назад, когда я начал писать мои воспоминания, я сразу решил, что кончу их на том дне, когда сел за "Оттепель". Дойдя до этой главы, я убедился, что был прав: мне было труднее говорить о месяцах, породивших "Оттепель", о судьбе этой повести, чем о различных, куда более драматичных событиях предшествовавших лет. 1953 год — первая страница новой части не только моей жизни, но и жизни нашего народа. За ним последовали годы, богатые событиями, но они настолько близки, даже злободневны, что не вмешаются в историю прожитой жизни. (О некоторых из этих событий, а также о людях живых или умерших после 1953 года я все же написал.)"

Päev, mil Juri Gagarin lendas kosmosesse:

"Это было в тот день, когда Гагарин полетел в космическое пространство. Мы пересекали центральную площадь Колонна. Карло Леви говорил о понятии бесконечности и забыл про правила уличного движения. Полицейский потребовал довольно крупный штраф - нарушение было серьезным. Я попытался вмешаться в драматический диалог: "У нас полицейские снисходительнее к писателям", - рассчитывая, что слава Карло Леви может сыграть свою роль. Полицейский недоверчиво посмотрел на меня: "Где это "у вас»?…" - "В Советском Союзе, в Москве". Полицейский восторженно схватил мою руку: "Ваш человек полетел на Луну!.." Он отпустил нас, не взяв штрафа."

Veel mõned mõtted:

"Неделя - это очень много, особенно когда человеку за семьдесят."

"Я знаю, как трудно растопить лед человеческих отношений."

"Можно заморозить сердца, как ягоды клубники, это вопрос сроков…"

"Многие страницы этой книги продиктованы любовью. Я люблю жизнь, не каюсь, не жалею о прожитом и пережитом, мне только обидно, что я многого не сделал, не написал, не догоревал, не долюбил. Но таковы законы природы: зрители уже торопятся к вешалке, а на сцене герой еще восклицает: "Завтра я…" А что будет завтра?"


Seitsmendast ja viimasest raamatust teen juttu ehk juba homme.

/Pildid on vabakasutuses internetis./

Vaata ka:
Sissejuhatav postitus "Inimesed, aastad, elu" - "Люди, годы, жизнь".
"Inimesed, aastad, elu" 1. raamat - "Люди, годы, жизнь. 1"
"Inimesed, aastad, elu" 2. raamat - "Люди, годы, жизнь. 2."
"Inimesed, aastad, elu" 3. raamat - "Люди, годы, жизнь. 3."
"Inimesed, aastad, elu" 4. raamat - "Люди, годы, жизнь. 4."
"Inimesed, aastad, elu" 5. raamat - "Люди, годы, жизнь. 5."
"Inimesed, aastad, elu" 7. ja viimane raamat - "Люди, годы, жизнь. 7."

21/11/2014

Läheb lume alla...


Mul on meel hea, et esimest lund sajab. Üks meie trepikoja taksikoer oli üsna hämmeldunud moega, kui väljas samme seadis. Juhtusin teda aknast nägema. Aga ta näis ruttu harjuvat, et tema vaateväli valge kihiga on kaetud. Ja tasapisi lisandub juurde.

Mõned asjad jäävad lume alla. Mõne asja kohta tuleb öelda, et see on möödas - ja lume alla jättagi. Need ülejäänud, mille möödasolemist ei tunnista, sulavad ju nagunii kunagi lume alt välja. Võib-olla juba homme, võib-olla nädala pärast või ehk uuel kevadel.

Minu fotod, täna.

19/11/2014

"Inimesed, aastad, elu" 5. raamat - "Люди, годы, жизнь. 5."


Hiljuti oli meie ajalehtedes pealkiri, mis ütles, et Ukraina on sõjaks valmis. Ma ei usu, et ükski maa on kunagi sõjaks valmis, isegi siis mitte,  kui riigimehed oma ambitsioonikuses sedasi arvavad. Jah, Ukraina võib olla valmis ennast kaitsma Venemaa vastu, aga sõjaks koos kõigega, mis sellega kaasneb, pole valmis kumbki neist. Inimesed ei saa juba oma elutahte poolest olla sõjaks valmis, liiatigi nüüd, mil juba mitu põlvkonda on sõjakoledustega tuttav mälestuste, kuuldud või loetud juttude, nähtud filmide või piltide kaudu, aga mitte läbi isikliku kogemuse. Ja seda isiklikku kogemust ei soovi ma küll kellelegi.

Seda mu sügavat veendumust, et ükski maa, ükski rahvas pole kunagi sõjaks valmis, toetas ka Ilja Ehrenburgi "Inimesed, aastad, elu" 5. raamat aastatest 1941-1945, Teisest maailmasõjast, kõige rohkem ja otsesemalt aga Suurest Isamaasõjast.

"Из всех человеческих начинаний, порой жестоких и безрассудных, это самое окаянное. Нет для него оправдания, и никакие разговоры о том, что война в природе людей или что она школа мужества, /- - -/ никакая романтика "мужских бесед у костра" не прикроют ужаса убийства оптом, судьбы выкорчеванных поколений."

Ehrenburg töötas ajalehes "Krasnaja Zvezda" (Punatäht) sõja esimestest päevadest kuni 1945. a aprillini: "Я сидел и писал, писал ежедневно в "Красную звезду", писал для "Правды", для ПУРа, в английские и американские газеты."

Tema ütles välja tollase loosungi "Tapa sakslast!", mis tegi temast paljude sakslaste jaoks kohutava eluka - raamatus ütleb ta selle kohta ise:  "Геббельсу нужно было пугало, и он распространил легенду о еврее Илье Эренбурге, который жаждет уничтожить немецкий народ." Mälestustes peab Ehrenburg vajalikuks täpsustada, et pidas sakslaste all silmas eelkõige fašiste ja et tema varasemad kokkupuuted fašismiga Hispaanias ja Prantsusmaal olid teda ta tõekspidamistes veennud.

"Никогда не станут красноармейцы убивать немецких детей, жечь дом Гёте в Веймаре или библиотеку Марбурга. Месть - это расплата той же монетой, разговор на том же языке. Но у нас нет общего языка с фашистами. Мы тоскуем о справедливости. Мы хотим уничтожить всех гитлеровцев, чтобы на земле возродилось человеческое начало."

Ja veel: "На войне человеку хочется порой улыбнуться, и я не только обличал солдат Гитлера, я над ними и посмеивался. Кажется, одним из первых я пустил в ход прозвище "фриц"."

Fotol on Aleksei Tolstoi, Konstantin Simonov ja Ilja Ehrenburg 1943. a Harkovis, kus toimus kohtuistung Saksa sõjakurjategijate üle.

Mälestuste 5. raamatus on tohutul hulgal nimesid, nii inimeste kui ka väga paljude asustatud punktide omi. Kõiki neid ei kirjutagi autor pikalt lahti, aga kõigi nende taga on mõni sõjameenutus, enamasti väga raske, aga vahel ka inimlikult lahe. Kirjanikega kohtumistest on juttu peaasjalikult läbi selle, kuidas nad tegutsesid sõjakirjasaatjatena ja rindekorrespondentidena. Kirjandusest rääkimiseks polnud mahti, tunnistab Ehrenburg.

"Название этой книги я понимаю так: люди и годы это жизнь, моя жизнь, одна из очень многих. Годы войны были длинными. Никогда ни до того, ни после я не встречал столько людей. Порой в течение одного дня я беседовал с десятками людей, которых прежде не знал, в блиндаже или на лесной лужайке выслушивал смешные истории, долгие реляции, душевные признания."

"... я дал себе слово в этой книге ничего не придумывать, даже если связный вымысел может показаться правдоподобное разрозненных страниц действительности. Сплошь да рядом о людях, выполнявших роль статистов, я говорю обстоятельнее, чем о героях, и малопримечательные эпизоды занимают в книге больше места, нежели патетические события, - ничего не поделаешь, я ограничен памятью, а у памяти свои законы, человек не знает, почему ему запомнилось одно и почему он запамятовал другое."


Palju on kohtumisi kindralitega: "В этой части книги мне придется не раз говорить о встречах с генералами. Как и писатели, да и как люди любой профессии, генералы были разными — новаторами или рутинерами, умными или ограниченными, скромными или чванливыми." Rokossovski, Govorov, Tšernahhovski, Bagramjan, Žukov jt on need, kelle saatusest ta põhjalikumalt kirjutab.

Rohkesti on tal kohtumisi ka diplomaatidega ning väliskorrespondentidega. Huvipakkuv on Aleksandra Kollontai (1872-1952) kirjeldus: "... мне хочется рассказать об Александре Михайловне. Впервые я ее увидел в Париже в 1909 году, на докладе, или, как тогда говорили, на реферате. Она показалась мне красивой, одета была так, как обычно одевались русские эмигрантки, желавшие подчеркнуть свое пренебрежение к женственности; да и говорила о том, что должно было увлечь восемнадцатилетнего юношу, — личное счастье, для которого создан человек, немыслимо без всеобщего счастья."

"Шестьдесят лет Коллонтай отдала борьбе за торжество социалистического общества, а о ней мало что написано, меньше, чем о многих ничем не примечательных должностных лицах. Обидно это сказать, но у нас плохо помнят хороших людей."


Fotol on Aleksandra Kollontai 1952. a.

Kirjanikest kirjutab Ehrenburg seekord põhjalikumalt ainult Vassili Grossmanist (1905-1964) ja ühest oma lemmikkirjanikust Juri Tõnjanovist (1894-1943), kes unistas kirjutada mitmeosalise romaani Puškinist, aga jõudis valmis ainult esimese, noorusaastate osa (eestikeelses tõlkes ilmus see 1985. a).

"Юрий Николаевич любил шутить, говорить о пустяках, стойко боролся против болезни, но был он человеком очень грустным, и грусть Грибоедова была для него не страницей истории. Он родился в один год с Бабелем и Пильняком, которые умерли в углах наименее удобных. Тынянов ненадолго их пережил, хотя умер он на своей кровати."

"Тынянов прекрасно знал историю, он умнее многих других разгадывал некоторые черты современности, но то, что мы называем "политическими событиями", его мало волновало."

"А "Пушкина" он не написал, закончил только начало - детство, отрочество поэта. Юрий Николаевич умер, не дожив до пятидесяти лет, а в последние годы болезнь мешала ему работать. Свою разгадку Пушкина он унес в могилу."


Fotol on Juri Tõnjanov 1940ndatel aastatel.

Ehrenburg ise pöördus sõja-aastatel väga tugevasti oma juurte poole, leides, et on kirjutanud palju igasugustest rahvustest, nüüd on aeg kirjutada koos Vassili Grossmaniga "Must raamat" ("Черная книга") hitlerlaste okupeeritud maa-aladel elanud ja kannatanud juutide saatusest: "Мы решили собрать дневники, частные письма, рассказы случайно уцелевших жертв или свидетелей того поголовного уничтожения евреев, которое гитлеровцы осуществляли на оккупированной территории."

"Мне чужд любой национализм, будь он французский, английский, русский или еврейский. Я испытываю глубокое отвращение к расовой спеси, все равно к какой -  к немецкой или к американской."

"Есть нерушимый человеческий закон - солидарность униженных и оскорбленных."


"Musta raamatu" käsikiri valmis 1944. a lõpus, sisaldades palju katkendeid ohvrite päevikutest, kirjadest, meenutustest. Ilmumine aga lükkus edasi, kuni 1948. a puistati trükiladu laiali, võeti autoritelt ja trükkalitelt ära veerud ja käsikiri. Raamatut ei avaldatud, kuid katkendeid ja mälestusi kasutas Ehrenburg oma artiklites ja 5. mälestusteraamatus.

"Войны начинаются почти всегда внезапно, а кончаются медленно: уже ясен исход, но люди еще гибнут и гибнут."

"... человек со всем может расстаться, только не с надеждой...


Lugemata on veel mälestuste 6. ja 7. raamat.

/Pildid on vabakasutuses internetis./

Vaata ka:
Sissejuhatav postitus "Inimesed, aastad, elu" - "Люди, годы, жизнь".
"Inimesed, aastad, elu" 1. raamat - "Люди, годы, жизнь. 1"
"Inimesed, aastad, elu" 2. raamat - "Люди, годы, жизнь. 2."
"Inimesed, aastad, elu" 3. raamat - "Люди, годы, жизнь. 3."
"Inimesed, aastad, elu" 4. raamat - "Люди, годы, жизнь. 4."
"Inimesed, aastad, elu" 6. raamat - "Люди, годы, жизнь. 6."
"Inimesed, aastad, elu" 7. ja viimane raamat - "Люди, годы, жизнь. 7."

15/11/2014

"Inimesed, aastad, elu" 4. raamat - "Люди, годы, жизнь. 4."


"Inimesed, aastad, elu" 4. raamat on eelmisest kolmest pikem (40 peatükki) ja kajastab seda, mis mahtus Ilja Ehrenburgi ellu aastatel 1934-1941.

Neil, keda huvitab (sõja)ajalugu, soovitan seda raamatut küll kindlasti lugeda - nii põhjalikult kirjeldab autor selles Teise maailmasõja hiilivat lähenemist ("мы смутно ощущали приближение войны"), Kodusõda Hispaanias, põhiliselt Kataloonias ja Aragónis ja seda läbi kohtumiste kõigi sõjas osalenud kihtide esindajatega - vabatahtlike, anarhistide jt, ja lõpuks ka Teise maailmasõja algust, kuni Suure Isamaasõja puhkemiseni 22. juunil 1941.

Sõja kõrval mahuvad raamatusse ka rasked stalinlikud aastad, mil paljud kultuuriinimesed, rohkesti mitte milleski süüdi olevaid inimesed üldse, kaovad piinakambritesse ja sunnitöölaagritesse või lastakse maha. Otse imekombel õnnestus Ehrenburgil ellu jääda  kõigis eelnimetatud katsumustes, mis paljudele tundusid raske arusaamatusena - ses mõttes võib mälestuste seda raamatut lugeda ka põneva seiklusraamatuna. Mõistagi ei puudu taas ka rohked kohtumised kirjanikega ja kunstnikega, mitme kirjanike kongressi korraldamine nii NLiidus kui välismaal,võitlus rahu eest ja mõtisklused elust selle mitmekesisuses.

Raamatu alguses loodab Ehrenburg, et 1934. a on Hitleri jaoks saatuslik ja fašism ei tule võidule. Läbi raamatu see suhtumine muutub.

Mulle meeldivad neis raamatutes eriti meenutused kirjanikest, kellega Ehrenburg kohtus, sõbrunes, taas lahku läks sõja või surma sunnil. 4. raamatus on põhjalikult juttu Ilja Ilfist (sünd Ilja Fainzilberg; 1897-1937) ja Jevgeni Petrovist (sünd Jevgeni Katajev; 1903-1942), "12 tooli" ja "Kuldvasika" autoritest:

"В воспоминаниях сливаются два имени: был "Ильфпетров". А они не походили друг на друга. Илья Арнольдович, застенчивый, молчаливый, шутил редко, но зло и, как многие писатели, смешившие миллионы людей, от Гоголя до Зощенко, был печальным. В Париже он разыскал своего брата, художника, давно уехавшего из Одессы, тот старался посвятить Ильфа в странности современного искусства, Ильфу нравились душевный беспорядок, разор. А Петров любил уют; он легко сходился с разными людьми; на собраниях выступал и за себя и за Ильфа; мог часами смешить людей и сам при этом смеялся. Это был на редкость добрый человек; он хотел, чтобы людям лучше жилось, подмечал все, что может облегчить или украсить их жизнь. Он был, кажется, самым оптимистическим человеком из всех, кого я в жизни встретил..."

Fotol on Ilf ja Petrov ajalehe "Gudok" toimetuses 1929 a. V. Ivanitski foto.

Tšehhi kirjanikust Karel Čapekist (1890-1938), kes ütles: "Varem räägiti vanainimesest, et ta vajub küüru aastate raskuse all. Me võime öelda, et sajandite raskuse all... Saabumas on võidutseva rumaluse ajastu...":

"Я познакомился с Чапеком. Некоторые левые критики нападали на него: время грозное, а он пишет о собачках. Чапек внешне походил на посетителя лондонского клуба: был вежлив, сдержан; но я сразу почувствовал за этой маской горечь. Час спустя Чапек сказал: "Прежде говорили о старом человеке, что он горбится под тяжестью лет. Мы можем сказать — под тяжестью веков… Надвигается эпоха воинствующей глупости…""

Fotol on Karel Čapek u 1936.a.

Seoses esimese nõukogude kirjanike kongressiga meenutab Ehrenburg, et see kestis 15 päeva ja igal hommikul rutates Ametiühingute maja Sammassaali pidid kirjanikud mööduma rahvahulgast - moskvalased olid tulnud kirjanikke vaatama. Kui aga Ehrenburg vaatas meenutuste kirjutamise ajal esimese kongressi delegaatide nimekirja, siis pidi ta kurvastusega tõdema, et 30 aastat hiljem oli 700-st osalenust elus vaid umbes poolsada. Esimesel kongressil nägi Ehrenburg ka Maksim Gorkit (sünd Aleksei Peškov; 1868-1936):

"Обидно мне другое - что с Горьким я познакомился слишком поздно. Дважды я с ним беседовал, часто на него глядел во время съезда. Меня поражала в нем прирожденная талантливость, она чувствовалась в любом его жесте. Выступая с докладом, он вдруг закашлялся, приступ был долгим, и зал замер: все знали, что Алексей Максимович болен. Его раздражал резкий свет прожекторов. Когда мы ужинали у него на даче, он вдруг встал и с виноватой усмешкой сказал, что просит его простить — устал, должен лечь. Бабель, хорошо знавший Алексея Максимовича, говорил мне: "Ему плохо. После смерти Максима он сдал. Не тот Горький…" Наверно, он был прав, а "того" Горького мне увидеть не удалось."

Fotol on Maksim Gorki 1936. a.

1935. a suundus Ehrenburg taas Prantsusmaale, kus sündis rahvarinne, seejärel Hispaania kodusõtta. Meenutab kohtumist Dolores Ibarruriga (1895-1989), kes oli nonde aastate tuntud poliitik, La Pasionaria:

"В ту весну я познакомился с дочерью астурийского шахтера, с Долорес Ибаррури, которую рабочие прозвали Пасионарией. Она была крупным политическим деятелем и оставалась простой женщиной; были в ней все черты испанского характера — суровость, доброта, гордость, смелость и, что всего милее, человечность."

Fotol on Dolores Ibarruri 1930ndatel aastatel.

Kõike, mis toimus 1934-1936. a, ei tumestanud veel lähedaste ja sõprade kaotus ning rasked katsumused, kuid seejärel:

"Для одних жизнь раскололась надвое 22 июня1941 года, для других - 3 сентября 1939, для третьих - 18 июля 1936. В том, что я писал прежде о моей жизни, имеются, наверно, главы, далекие многим моим сверстникам: когда-то у нас были разные судьбы, разные темы. А с того вечера, о котором я рассказываю, моя жизнь начала чрезвычайно напоминать жизнь миллионов людей: небольшая вариация общей темы."

Sestsaati oli Hispaania Ehrenburgi südames:

"А ведь прошло четверть века, и я пережил потом войну пострашнее. Многое я вспоминаю спокойно, а об Испании думаю с суеверной нежностью, с тоской. Пабло Неруда назвал свою книгу, написанную в первые месяцы гражданской войны, "Испания в сердце"; я люблю эти стихи, многие из них перевел на русский язык, но больше всего люблю название - лучше, кажется, не скажешь."

Hispaania kodusõda tõi paljude uute kohtumiste hulgas ka kokkupuuteid väga tuntud ajakirjaniku Mihhail Koltsoviga (sünd Moissei Friedland; 1898-1940 või 1942):

"Маленький, подвижный, смелый, умный до того, что ум становился для него обузой, Кольцов быстро разбирался в сложной обстановке, видел все прорехи и никогда не тешил себя иллюзиями. Познакомился я с ним еще в 1918 году в киевском "Хламе", потом встречал его в Москве, работал с ним над подготовкой парижского конгресса писателей, но по-настоящему разглядел и понял его позднее - в Испании. Михаил Ефимович остался в моей памяти не только блистательным журналистом, умницей, шутником, но и концентратом различных добродетелей и душевного ущерба тридцатых годов."

"Однако до конца он был не унылым, а веселым скептиком, и после беседы с ним неизменно оставалось двойное чувство: горько, но занятно - стоит жить, может быть, удастся увидеть, чем это все кончится… Перемена, происшедшая с Кольцовым в Испании, объяснялась многим: ответственностью, которая лежала не столько на журналисте "Мих. Кольцове", сколько на "Мигеле Мартинесе", сознанием трудности..."

Fotol on Mihhail Koltsov 11. oktoobril 1936 Oviedos.

Jean-Paul Sartre'ist (1905-1980):

"Однажды Фернандо Херасси привел ко мне молодого застенчивого писателя, с которым дружил. Звали его Жаном Полем Сартром. Он косил, и поэтому казалось, что он хитрит, но говорил он о своем отчаянии простодушно. Он подарил мне книгу "Стена"; рассказы были тоже об отчаянии. Много лет спустя я снова встретился с Сартром, узнал его я понял, что мои первые впечатления были верными: в нем редкое сочетание рассудочности, острого, даже едкого ума с детской наивностью, доверчивостью и чувствительностью."

Fotol on Sartre 1930ndatel aastatel.

1937. a märtsis aga sai Ehrenburg Madridis lähemalt tuttavaks oma lemmikkirjaniku Ernest Hemingwayga (1899-1961), kellega ta küll oli ka varem kohtunud Pariisis, kuid Hispaania kodusõda süvendas nende sõprust:

"У каждого человека бывает свой любимый писатель, и объяснить, почему любишь такого-то писателя, а не другого, столь же трудно, как объяснить, почему любишь такую-то женщину. Из всех моих современников я больше всего любил Хемингуэя."

"Хемингуэй помог мне разобраться - не в бое быков, в жизни."

"Хемингуэй объяснил, почему он рассердился: критики его ругают за "телеграфный стиль" романов. Я рассмеялся: "Меня тоже -"рубленые фразы"…" Он добавил: "Одно плохо, что ты не любишь виски. Вино - для удовольствия, а виски - горючее…""


"А Хемингуэй был работягой; уж на что развалины "Флориды" были неподходящим местом для писательского труда, он каждый день сидел и писал; говорил мне, что нужно работать упорно, не сдаваться: если страница окажется бледной, остановиться, снова ее написать, в пятый раз, в десятый. Я многому научился у Хемингуэя. Мне кажется, что до него писатели рассказывали о людях, рассказывали порой блистательно. А Хемингуэй никогда не рассказывает о своих героях - он их показывает. В этом, может быть, объяснение того влияния, которое он оказал на писателей различных стран; не все, конечно, его любили, но почти все у него учились."

"Хемингуэй сказал, что критики не то дураки, не то прикидываются дураками: "Я прочитал, что все мои герои неврастеники. А что на земле сволочная жизнь - это снимается со счета. В общем, они называют "неврастенией", когда человеку плохо. Бык на арене тоже неврастеник, на лугу он здоровый парень, вот в чем дело…""

Fotol on Ernest Hemingway koos Ilja Ehrenburgi ja saksa kirjaniku Gustav Regleriga 1937. a Hispaania kodusõjas.

Mõttekilde:

"Когда человек умирает, мы лучше видим единство его пестрых, порой противоречивых годов, а пока он жив, сегодняшний день заслоняет вчерашний."

"Ни лирики, ни физики не решают вопросов мира и войны, но по характеру своей работы лирики могут только способствовать обогащению духовной жизни читателей, а физики способны и улучшить условия жизни, и усовершенствовать орудия смерти."

"Теперь я знаю, что война всегда приходит задолго до начала представления, приходит она со служебного входа и терпеливо ждет в темной передней."

Mälestuskild 1937. a Barcelonast: "Ilmus "Barcelona Filatelisti" järjekordne number. Ajalehes kirjutati: töötavad 12  teatrit ja 54 kino. Samas lehenumbris teatati, et eile oli Barcelona sajas, järelikult juubeli, pommitamine."

Mälestusteraamatute sünnist:

"Приподымая занавеску исповедальни, скажу, что книга "Люди, годы, жизнь" родилась только потому, что я сумел в старости осуществить сказанные мною давно слова - победить то, что сделала со мною жизнь, и если не родиться заново, то найти достаточно сил, чтобы идти в ногу с молодостью."

"В четвертой части этой книги почти все главы связаны с политическими событиями, происходившими в Европе в 1934-1938 годы. Это естественно: событии были значительными, и я не чувствовал себя зрителем. Я не могу оторвать свою биографию от приступов озноба, в которые эпоха бросала сотни миллионов людей. Рассказать про свою жизнь иначе - было бы неправдой."

"Время стирает много имен, забываются люди, выцветают годы, казавшиеся яркими, но некоторые картины остаются в памяти, как бы ни хотелось их забыть. Я вижу Париж в июне 1940 года; это был мертвый город, и его красота доводила меня до отчаяния; ни машины, ни суета магазинов, ни прохожие больше не заслоняли зданий - тело, с которого сбросили одежду, или, если угодно, скелет с суставами улиц."

Kui 1940. a suve Pariis sarnanes skeletiga ja oli surnud linn, siis Moskvas oli veel justkui peomeeleolu, kuigi sõda oli juba üsna õue alla jõudmas.

"...и, может быть, сильнее всего я ненавижу фашизм именно за то, что он научил меня ненавидеть не только абсурдную, бесчеловечную идею, но и ее носителей. Я вернулся в Москву 29 июля 1940 года. На свадьбе полагается не плакать, а плясать. Я был убежден, что вскоре немцы нападут на нас; перед моими глазами стояли ужасные картины исхода Барселоны и Парижа. А в Москве настроение было скорее свадебным. Газеты писали, что между Советским Союзом и Германией окрепли дружеские отношения..."

/Pildid on vabakasutuses internetis./

Vaata ka:
Sissejuhatav postitus "Inimesed, aastad, elu" - "Люди, годы, жизнь".
"Inimesed, aastad, elu" 1. raamat - "Люди, годы, жизнь. 1"
"Inimesed, aastad, elu" 2. raamat - "Люди, годы, жизнь. 2."
"Inimesed, aastad, elu" 3. raamat - "Люди, годы, жизнь. 3."
"Inimesed, aastad, elu" 5. raamat - "Люди, годы, жизнь. 5."
"Inimesed, aastad, elu" 6. raamat - "Люди, годы, жизнь. 6."
"Inimesed, aastad, elu" 7. ja viimane raamat - "Люди, годы, жизнь. 7."

11/11/2014

Geeniuse naine ehk Ühe eestlanna traagiline saatus


Kirjutasin üle hulga aja ühe leheloo. See ilmus Õpetajate Lehes: "Geeniuse naine ehk Ühe eestlanna traagiline saatus" (Õpl nr 38, 7. nov 2014).

Tänasest alates on see lehenumber ka DIGARis vabalt vaadeldav:

Jutt on kuulsast keeleteadlasest Jevgeni Polivanovist ja tema eestlannast naisest Brigitta Polivanovast, kelle neiupõlvenimi oli Nirk. Olen mõnelt Eestis elavalt Nirgilt küsinud, kas ta ehk teab midagi Brigitta Polivanovast, aga vastused on olnud eitavad.

Lugu avaldati lühendatult, välja jäi põhiliselt see osa, mis iseloomustab Polivanovit kui skandalisti ja narkomaani. Nii oligi ta ühelt poolt väga suure töövõimega tohutult palju jõudev keeleinimene, teisalt aga väga kireva eluga, mis muidugi tegi ta abikaasa elukäigu veel raskemaks.

Panen loo originaalteksti siia üles. Võib-olla aitab see huvilistel Brigitta Polivanova kiindumist oma mehesse paremini mõista.

* * *

GEENIUSE NAINE ehk ÜHE EESTLANNA TRAAGILINE SAATUS

Selle kirjutise ajendiks on üks lõik kirjanik Boriss Akunini blogi "Armastus ajaloo vastu" hiljutisest postitusest pealkirjaga "Polivanov":  "Suure Terrori aastatel muidugi võeti kõik kodumaise japonistika vägilased üksteise järel kinni. Esimesena ekstsentriline Jevgeni Polivanov koos eestlannast naisega. Seejärel Nikolai Nevski koos jaapanlannast naisega. Nende tütre, pooljaapanlanna, võttis kasvatada vaikne Nikolai Konrad, kuid varsti jõuti ka Konradini."

"Harilik geenius"

Mind hakkas huvitama selle "eestlannast naise" saatus. Üht-teist õnnestus tema kohta leida, fotot kahjuks mitte. Aga alustuseks veidi Jevgeni Polivanovist, kelle nime väga uduselt mäletasin oma ülikooliajast professor Paul Ariste loengutest sissejuhatusest keeleteadusse.

Akunin kirjutab, et Jevgeni Polivanov olnud inimene, kes eriti ei hoolinud eetikast või kellel oli omaenese eetika. Kirjandusteadlane Viktor Šklovski on Polivanovit nimetanud "harilikuks geeniuseks". Akunin rõhutab, et Polivanov huvitus keerulisest ja ebaharilikust. Oskas palju haruldasi keeli, oli geniaalne keeleteadlane. Tema elulukku mahtus nii kalapüük mingis Jaapani kolkas, luuretöö Vene tsaari kasuks kui ka põrandaaluseks bolševikuks olemine ja töö Trotski asetäitjana.

Kirjanik Venjamin Kaverin, keda eesti lugejad tunnevad kõige paremini "Kahe kapteni" autorina, on oma romaanis "Skandalist ehk Õhtud Vassili saarel" kirjutanud Polivanovist, andes sellele tegelasele Dragomanovi nime: "Tema lingvistikaalased tööd on oma järelduste peensuste poolest inimajule peaaegu mõistmatud /---/ Kolmandal päeval ilmus ta loengule aluspükstes. Kahtlustatakse – ja mitte alusetult, et ta kaubitseb salaja oopiumiga. Olge temaga ettevaatlikud! /---/ Teda kardeti. Kõik teadsid, et ta on narkomaan, et tal on ebaõnnestuja, ränduri ja mänguri tume minevik".

Kirgas keelemees

Kui aga kirjanduslike seikade juurest ametliku eluloo juurde kulgeda, selgub, et Jevgeni Polivanov sündis 28. veebruaril (12. märtsil) 1891. a Smolenskis aadliperekonnas (kuid on ühes ankeedis kirjutanud, et ta isa oli raudteelane, ema kirjanik).  Lõpetas gümnaasiumi Riias. 1912. aastal lõpetas Peterburi ülikooli ja idaakadeemia. 1914. a tegi magistrieksamid ja kaitses väitekirja teemal "Psühhofoneetilisi tähelepanekuid jaapani keele murrete kohta". Pärast kaitsmist sõitis Polivanov Jaapanisse välitöödele. 1916. a pöördus sealt tagasi, liitus bolševikega, osales kodusõjas. 1917. ja 1918. aasta mõned kuud töötas ta Vene NFSV välisasjade rahvakomissariaadi idaosakonna juhatajana ja oli üks kahest Lev Trotski asetäitjast. 1919–1926 oli ta kommunistliku partei liige. Parteist väljalangemise üks põhjus oli narkootikumidega liialdamine.

Õppejõu tegevust alustas Polivanov dotsendina jaapani keele ja võrdleva keeleteaduse alal, hiljem  tegutses ta  professorina mitmes ülikoolis. Keeleteadlasena oli aktiivne Nikolai Marri kriitik. Teda peetakse nõukogude sotsiolingvistika ja ajaloolise fonoloogia üheks alusepanijaks, keeleevolutsiooni originaalse teooria loojaks. Ta uuris idamaade ja Kesk-Aasia keeli. Huvitus poeesia uurimisest ja luuletas ka ise. Tõlkis vene keelde kirgiisi rahvuseepose "Manass". Väidetavalt oli talle naljamäng tõlkida Goethe luulet saksa keelest usbeki keelde.

Polivanov oskas teda tundnud kirjanike ja teadlaste ning ta enese ankeetide andmetel jaapani, prantsuse, saksa, inglise, ladina, kreeka, hispaania, serbia, poola, hiina, kirgiisi, tadžiki, usbeki jt keeli. Täpselt on teada, et keeleteadlasena uuris ja valdas ta veel abhaasi, aserbaidžaani, albaania, assüüri, araabia, gruusia, dungaani, kalmõki, karakalpaki, korea, ersa-mordva, tiibeti, türgi, uiguuri, tšetšeeni, tšuvaši ja eesti keelt. Tema tuttavad on maininud, et eesti keelt aitas tal uurida eestlannast abikaasa Brigitta. Väidetavalt on Polivanov mees, kes oleks eesti keelde toonud neljanda välte.

Ajakirjas Akadeemia (nr 10/2005, lk 2186–2194) on akadeemik Jaan Rossi artikkel ""Mida siis pidada eesti keelelise mõtlemise seisukohalt vältevahelduses esmaseks . . ."  Eesti keele uurimise jälgedest Jevgeni Polivanovil". Ross kirjutab: "Tundub, et eesti keeleteaduses on nii Polivanovi 1928. aasta õpiku kui ka Trubetskoi "Fonoloogia aluste" lähtematerjali vastu esimesena huvi tundma hakanud Mart Remmel. Tema 1975. aastal ilmunud preprindi lisas on faksiimilena esitatud (koos tiitellehega) kaheksa lehekülge, millel leidub Polivanovi raamatus esitatud eesti keele kvantiteedisüsteemi kirjeldus. Remmel on Polivanovi kirjeldust hinnanud kui avalikkusele vähe tuntut, kirjutades, et see on "seni eesti foneetikute seas praktiliselt tundmatu –
habent sua fata libelli"".

Ross rõhutab ka, et kuivõrd Polivanovi väldete analüüs põhineb kuuldelisel analüüsil ja mitte kõnesignaali mõõtmisel, siis osutab ta põhitooni muutumise iseloomule eri väldetes rohkem tähelepanu kui kvantiteedisuhetele. Ja veel: "Polivanovi kaitseks peab ütlema, et ilmselt on ta esimene lingvist, kes kirjeldab eesti keele teise- ja kolmandavälteliste sõnade vahelist erinevust põhitooni kontuuri harja erineva asukoha abil neis sõnades."

Geeniuse naine

1921. aastast oli Jevgeni Polivanov abielus Brigitta Polivanova-Nirgiga, kelle isanimi oli Alfred ja kes oli sündinud Valgas. Ross mainib aga tähelepanekut, et "Polivanov oma õpikus ei nimeta Brigitta Nirgi sünnikohaks mitte Valgat, vaid Tallinna, ning rõhutab, et tema eesti keele kohta tehtud tähelepanekud puudutavad vaid eesti keele "Reveli murret"." Igatahes elas Brigitta mõnda aega Tallinnas, kuni temast sai Petrogradi ülikooli üliõpilane. Tõenäoliselt kohtus Brigitta tollal professoriks olnud Polivanoviga just õpiaastatel.

Umbes samal ajal oli Kaverin Polivanovite peretuttav, käis neil külas ja on nende kohta oma essees "J. D. Polivanov" raamatus "Kirjutuslaud" kirjutanud, et nad elasid kahekesi üliõpilaste ühiselamu tillukeses toas, kus kõik rääkis Petrogradi ülikooli professori Jevgeni Polivanovi tagasihoidlikkusest ja vähenõudlikkusest.

1921. a on Polivanov Brigitta kohta kirjutanud ühes ankeedis vastuseks küsimusele, kes perekonnas töötab, et naine on üliõpilane ja "artistka". Tollane venekeelne sõna "artistka" võis tähendada mida iganes: tsirkuseartisti, näitlejannat, naiskunstnikku. Millega Brigitta täpselt tegeles, seda ma ei tea.

Brigitta Polivanova elu paljude aastate kohta ei leidnud ma mingisuguseid andmeid. Akunin oma blogipostituses kirjutab, et Polivanov "justkui armastas oma naist, aga samal ajal olnud tal justkui ka teine naine, keda ta samuti väga armastas".

Ilmselt polnud Brigitta elu skandalistist ja paadunud narkomaanist ühekäelise mehe kõrval kerge (kui muidugi kõik teated skandaalidest ja narkomaaniast on õiged). Pole teada, kas nad elasid kogu aeg koos või olid Polivanovi pikkade seiklusrohkete tööreiside ajal lahus. Väidetavalt polnud neil lapsi. On aga teada, et nad elasid koos Moskvas, Taškendis ja Frunzes.

1929. a asus Polivanov alaliselt elama Kesk-Aasiasse, mis võis olla (Jaan Rossi hinnangul) "tingitud tema konfliktist nõukogude režiimi poolt algul kanoniseeritud ning hiljem hukka mõistetud keeleteadlase Nikolai Marriga".

1934. a olevat professor Polivanov töötanud korraga nii Kirgiisias kui ka Usbekistanis. Frunzes elas ta koos naisega esialgu võõrastemajas, hiljem aga ühetoalises korteris Dzeržinski tänava 32. majas. Dzeržinski tänav on nüüd Erkindiki bulvar, kõige uhkem terves Biškeki linnas.

Taškendis ja Frunzes elas koos Polivanovitega ka Brigitta õde Aurelia Odojevskaja-Nirk, kelle saatus pärast 1937. aastat on teadmata.

Kui Jevgeni Polivanov 1. augustil 1937 areteeriti, sõitis Brigitta Frunzest Taškenti. 17. novembril 1937 jõudis Frunzesse aga ametlik kiri Moskvast. Selles sisaldus ettekirjutus areteerida Brigitta kui rahvavaenlase naine. Ta kuulutati tagaotsitavaks. On põhjust arvata, et Brigitta ise ei teadnud sellest midagi. Kui oleks teadnud, oleks ta ehk ennast varjanud, aga ta toimis teisiti...

Kiri Võšinskile

Veebilehelt "Kõrgõzstani ajaloolised isikud" leidsin väga südamliku kirjutise Polivanovi ja tema naise kohta. Kahjuks polnud selle juures teksti autorit. Aga tekstis endas on ära toodud katkendid Brigitta Polivanova kirjast NSV Liidu peaprokurörile Andrei Võšinskile.

Niisiis, Brigitta ei teadnud oma mehe saatusest kaua aega midagi. Frunzes ei saanud ta tema kohta teateid, mistõttu arvas, et mees on saadetud Taškenti, ja sõitis sinna otsinguid jätkama. Kirjutas kirju kõigile, keda lootis Polivanovi kohta midagi teadvat. 1938. a jaanuaris Võšinskile saadetud venekeelse kirja mustandi leidis Kõrgõzstani KGB-arhiivis olevast Polivanova toimikust akadeemik V. Ploskihh. Tal lubati seda kirja pildistada. Veebilehel oleva teksti autor aga oli selle kirja seejärel kirjutusmasinal maha kirjutanud. Kirjaread olevat kohati laiali läinud, arvatavasti nuttis Brigitta seda kirjutades. Ka olevat kirja originaalis palju sõnu puudu.

Eriti kole on teadmine, et kuigi selle kirja kirjutamise ajal oli Polivanov Brigitta jaoks teadmata kadunud, on praegu, palju aastaid hiljem selge, et 1. augustil 1938 Frunzes areteeritud Polivanov viidi kohe tapiga Moskvasse, seal kuulati teda korduvalt üle, süüdistati, et ta on Jaapani spioon, ja mõisteti 25. jaanuaril 1938 surma. Otsus viidi täide samal päeval: Polivanov hukati mahalaskmise teel. Brigitta vist ei saanudki seda kunagi teada.

Brigitta Polivanova-Nirk kirjutas Võšinskile:
"Austatud seltsimees! Kuus kuud olen kannatlikult oodanud mingeid tulemusi ja alles nüüd, olles veendunud, et ma ei saa läbi Teie abita, julgen võtta Teilt osakese Teie ajast ja paluda Teie lahket tähelepanu minu küsimuses.

Olen professor Jevgeni Dmitrijevitši naine, ta on keeleteaduses hästi tuntud oma avastuste poolest lingvistika alal, oma lõputu töövõime ja ustavuse poolest teadusele...

Areteerimine oli ootamatu ja tugev löök (---) mehele, sest kõik tema ümber (---) teadsid, et mu mees oli täiesti (---). Lisaks sellele on ta juba 27 aastat järjest (---)"

Siinkohal on kirja ümberkirjutaja arvanud, et viimastes sulgudes peaksid olema sõnad "raskesti haige". Edasi on esimese lehekülje pöördel:

"Umbes augusti keskel saan Frunze linna NKVD komandandilt, kes tagastas mulle osa läbiotsimisel äravõetud asju, teada, et mu meest pole Frunzes, vaid ta on üle viidud. Kuid mitte mingil kombel ei saanud ma teada tema asukohta. Selle süüasja juhtiv uurija Margaitis keeldus visalt mind pärast mehe üleviimist vastu võtmast ja avaldus NKVD ülemale palvega teatada mulle mu mehe asukoht jäi vastuseta.

Mu mees võeti kinni suvepükstes ja -särgis ning kadus niimoodi teadmata kuhu. Oodanud asjatult (poolteist?) kuud, sõitsin Taškenti lootuses..."

Teine kirjaleht kirja järje ja lõpuga olevat paremini säilinud.

"Ma saatsin jälle järelpärimise Frunzesse, samale uurija Margaitisele ja lisaks ka palve Kirgiisia siseasjade rahvakomissarile sm Lotsmanovile , et mulle teatataks, kus asub mu mees, kuhu ta võis jäljetult kaduda?  (---)  Varsti on juba poolteist kuud sellest, kui saatsin nimetatud järelpärimised Frunzesse, kuid vastust pole senini ei sm Margaitiselt ega sm Lotsmanovilt. Olen lihtsalt meeleheitel, ei tea, kuhu peaksin veel pöörduma.

Ja nüüd süttis minus taas lootusekiir – ma tean, et Teie, sm Võšinski, ei jäta meeleheitel inimest vastuseta. Palun andke mulle nõu, kuidas saaksin mehe saatusest teada. Palun Teid anda vastavatele organitele korraldus teatada mulle mu mehe saatusest. Võib-olla on ta Moskvas? Kas uurimine on lõppenud ja kohus olnud ning milles teda süüdistatakse? Palun aidake mul sellest kõigest teada saada. Vabandage, et tülitasin ja Teie aega kulutasin.
Sügava austusega B. Polivanova"

Kirja lõpus oli, nagu kord ette nägi, kaks aadressi, kuhu Brigitta vastust ootama jäi: "Minu aadress: Taškent, peapostkontor, nõudmiseni, B. Polivanovale. Kodune aadress: Taškent, Sennaja väljak, kollektiiv nr 8, maja 83".

Võib kujutleda, kui mitu korda käis ahastuses Brigitta Taškendi peapostkontoris küsimas, kas kauaoodatud vastus on saabunud. Samal ajal oli tema abikaasa juba Moskvas hukatud, nagu kinnitavad ka internetis olemasolevad 1937. –1938. a mahalastud kodanike nimekirjad.

Brigitta kiri Võšinskile, samuti oma koduse aadressi andmine oli hulljulge samm. Võšinski oli tuntud kui üks nõukogude poliitiliste repressioonide peamisi läbiviijaid. Loomulikult ei vastanud ta meeleheitel naisele. Võib-olla ei jõudnudki kiri temani. Kuid kodust aadressi kasutasid ära NKVD töötajad, kes areteerisid Brigitta 10. aprillil 1938. Uurimise ajaks toodi ta Taškendist tagasi Frunzesse.


NKVD troika otsusega 13. novembril 1938 süüdistati teda selles, et ta "oli Poola luureagent, kogus spioonina andmeid ja diskrediteeris Nõukogude võimu karistuspoliitikat." Brigitta Polivanova mõisteti kümneks aastaks parandusliku töö laagrisse. Ta ei pidanud kümmet aastat vastu, vaid suri Kargopoli laagris 1. juulil 1946. Kargopol on linn Arhangelski oblastis. Sealses vangilaagris tegid vangid Stalini ajal rasket metsatööd. Brigitta Polivanova rehabiliteeriti 1989. a.

© Linda Järve.

Piltidest

Kunstnik Marsel-Marija Koente oli üks Kargopollagi vange. Erinevalt Brigitta Polivanovast jäi ta ellu. Hiljem saadeti ta vangilaagrisse Leedus. Siin on tema joonistus "Eestlanna" – laagriteatri kostüümikavand (1953).
Veel panin siia Marsel-Marija Koente akvarelli "Talvemaastik", mis kujutab Kargopollagi ühte küla. Piltide allikas: www.gulagmuseum.org.

06/11/2014

Teekond Nõmmelt Euroopasse

Seoses viimase aja poliitiliste sündmustega ja ministrite ümberrivistumistega otsisin üles ühe oma vana loo Õpetajate Lehest. Märtsis 2002 kirjutasin tollasest Nõmme vanemast - Urmas Paet oli noor tubli mees, kelle kohta koolijuhid ütlesid, et haridus- ja kultuuriküsimused huvitavad teda kohe väga.

Loodan, et see link blogis töötab (vahepealsed veebilehe muutused on arhiivi kättesaadavust aeg-ajalt üsna küsitavaks teinud):
http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/22.03.02/tekstid/elu/1.html
Tegu siis artikliga "Nõmme vanem austab haridust", ÕpL 22. märts 2002.

Paet ütles tollal:
"Suudan jätkuvalt eristada olulist ebaolulisest, hinnata seda, mis inimestele tegelikult korda läheb, üritada loogiliselt ja lihtsalt seletada seda, mida teen ja miks ühte või teist asja on vaja nii või naa teha."

Mu meelest suutis ta seda ka välisministrina ja on olnud üks neist poliitikutest, kes aastate jooksul on paremaks ja targemaks küpsenud. Olen tema teekonda ministriametis üsna tähelepanelikult jälginud ja vahel ka valimistel tema poolt hääle andnud. Nüüd on siis tulnud aeg ennast tõestada Euroopa mastaabis ja mitte ära kaduda europoliitikute siit vaadates üsna halli massi.

EDIT 16. nov 2014: eurosaadiku koduleht http://urmaspaet.eu/

04/11/2014

"Inimesed, aastad, elu" 3. raamat - "Люди, годы, жизнь. 3."


Ilja Ehrenburgi "Inimesed, aastad, elu" 3. raamatu lugemise lõpetasin juba tükk aega tagasi, aga omajagu aega on võtnud sellest blogikokkuvõtte tegemine ja kirjeldatud inimestest sobivate fotode otsimine.

(Olen küll nende pikkade ja suures osas venekeelsete postitustega juba palju blogilugejaid minema peletanud, aga jätkan siiski, eelkõige iseenese tarbeks. Minu meelest on Ehrenburgi meenutused väga põnevad, oma iseloomult hea kultuuri- ja ajaloo allikas, lisaks veel tema loomingulise köögi tutvustamine. Täielik maiuspala!)

3. raamat hõlmab aastaid 1921-1932, kõrvalepõigetega sealt nii eelnevasse kui ka järgnenud aega. Ehrenburgi elu on olnud kadestamisväärselt rikas nähtu ja kogetu poolest. Ajakirjanikule ja kirjanikule, kelleks ta noil aastail kindlalt kujunes, tõeline aare.

Fotol on Ilja Ehrenburg 1924. a.

3. raamatu alguses suundus Ehrenburg Berliini, kus 1921. a näis kõik illusoorsena ja veel keegi ei mõistnud, kuhu suundub ajalugu:

"В Берлине 1921 года все казалось иллюзорным. На фасадах домов по-прежнему каменели большегрудые валькирии. Лифты работали; но в квартирах было холодно и голодно. Кондуктор вежливо помогал супруге тайного советника выйти из трамвая. Маршруты трамваев были неизменными, но никто не знал маршрута истории."

Jätan ajaloo kulu, Münchenist tulevad mõjutused siinkohal kõrvale. Kohtumistes kultuurirahvaga märkasin vihjekest Eestile - Berliinis luges oma luulet Eestis elav vene poeet Igor Severjanin (1887-1941):

"Как-то я увидел приехавшего из Эстонии Игоря Северянина; он по-прежнему восхищался собой и прочитал все те же "поэзы"."

Fotol on Igor Severjanin u 1925. a.

Ja veel teinegi vihjeke Eestile, hoopis teise inimesega ja eesti konjakiga seotud, juba hilisemast ajast:

"Я знал поэта, который в 1921 году читал полуфутуристические стихи в "Домино"; теперь он перепродавал французскую парфюмерию и эстонский коньяк.

Kirjanikest, keda lugenud olen, jäi mulle 3. raamatust silma Elsa Triolet (1896-1970), eesti keeleski ilmunud "Avignoni armastajate" ja "Roosid järelmaksuga" autor, Majakovski suure armastuse Lili Briki õde, hilisem prantsuse kirjaniku Louis Aragoni abikaasa:

"Эльза Юрьевна Триоле жила тогда в Берлине, и мы с ней часто встречались. Она - москвичка, сестра Лили Юрьевны Брик. В начале революции она вышла замуж за француза Андре Триоле. Андрея Петровича, которого мы вслед за Эльзой называли просто Петровичем, и уехала с ним на Таити. / - - -/ Андре Триоле после возвращения с Таити остался в Париже, а Эльза Юрьевна уехала в Берлин. Была она очень молода, привлекательна - розовая, как некоторые холсты Ренуара, и печальная. В. Б. Шкловский включил в свою книгу "Цоо" четыре или пять писем Эльзы. Когда книга вышла. Горький сказал Виктору Борисовичу, что ему понравились женские письма. Два года спустя московское издательство "Круг" издало первую книгу Эльзы Триоле "На Таити". Эльза Юрьевна потом жила в Париже, почти каждый вечер я видел ее на Монпарнасе. Там в 1928 году она познакомилась с Арагоном и вскоре начала писать по-французски."

Fotol on Elsa Triolet 1924. a.

Endiselt jätkus Ehrenburgi tutvus Aleksei Tolstoiga (1882-1945), kes ei uskunud, et kirjanikud on emigratsioonis suutelised midagi väärtuslikku looma ja tahtis tagasi kodumaale:

"Алексей Николаевич Толстой сидел мрачный, попыхивая трубкой, молчал и вдруг, успокоенный, улыбался. Как-то он сказал мне: "В эмиграции не будет никакой литературы, увидишь. Эмиграция может убить любого писателя в два-три года…" Он уже знал, что скоро вернется домой."

Fotol on Aleksei Tolstoi u 1930. a.

Tšehhi luuletajast Vítězslav Nezvalist (1900-1958), kes täitis endaga kogu Praha, sarnanes merilõvile ja oli naiivne nagu ööbik või anemoon või suvevihm:

"В присутствии Незвала трудно было кого-либо заметить: он заполнял не только комнату, но, кажется, всю Прагу. Он вдохновенно кричал, читал стихи, вскочив на стол, обнимал каждого из нас и все время помахивал короткими, широкими руками, похожими на ласты. Он вообще походил на морского льва."

"Наивен он был не как ребенок, а как соловей, как анемон, как летний дождь. Ежечасно он открывал мир; он подходил к природе, к человеческим чувствам, даже к предметам обихода, как будто до него не существовало тысячелетий цивилизации."


Fotol on Vítězslav Nezval u 1930. a.

Issaak Babelist (1894-1940) , kes küll ütles, et inimene elab selleks, et end hästi tunda - magada naisega, süüa kuumal päeval jäätist, kuid ise kasutas ka kõige palavamaid päevi kirjutamiseks:

"Он любил поэзию и дружил с поэтами, никак на него не похожими: с Багрицким, Есениным, Маяковским. А литературной среды не выносил: "Когда нужно пойти на собрание писателей, у меня такое чувство, что сейчас предстоит дегустация меда с касторкой…"

"Работал он медленно, мучительно; всегда был недоволен собой. При нервом знакомстве он сказал мне: "Человек живет для удовольствия, чтобы спать с женщиной, есть в жаркий день мороженое". Я как-то пришел к нему, он сидел голый: был очень жаркий день. Он не ел мороженого, он писал."


Fotol on Issaak Babel 1930. a.

James Joyce (1882-1941) kohta ütles Ehrenburg sama, mida paljud on öelnud enne ja pärast teda: "Millest Joyce ka poleks kirjutanud, alati kirjutas ta Dublinist".

"Джойс был уже знаменит, его "Улисс" казался многим новой формой романа; его сравнивали с Пикассо. Меня удивила его простота - французские писатели, достигшие славы, держались иначе. Джойс, шутил, чуть ли не сразу рассказал мне, как, приехав юношей впервые в Париж, он пошел в ресторан; когда подали счет, у него не оказалось чем заплатить, он сказал официанту: "Я вам оставлю расписку, в Дублине меня знают". А тот ответил: "Да я тебя знаю, и вовсе ты не из Дублина, ты уже четвертый раз жрешь здесь за счет прусской принцессы…" Он по-детски смеялся."

"Он покинул Ирландию в ранней молодости, не хотел возвращаться на родину, жил в Триесте, в Цюрихе, в Париже и умер в Цюрихе, но о чем бы ни писал, всегда ощущал себя в Дублине."


Fotol on (mütsiga) James Joyce 1924. a.

Prantsuse luuletaja Robert Desnos (1900-1945, hukkus Terezini koonduslaagris):

"Деснос пытался зарабатывать на жизнь журналистикой, был репортером в "Пари-матиналь" у Мерля, потом в других газетах. Он узнал, что такое власть денег, писал: "Разве газета печатается краской? Может быть, но пишут ее главным образом нефтью, маргарином, углем, хлопком, каучуком, если не кровью…" "

Fotol on Robert Desnos 1924. a.

Algaja krimikirjanik Georges Simenon (1903-1989) köitis Ehrenburgi oma lõbusa meelelaadi ja suurepärase jutustamisoskusega (fotol on Georges Simenon  1931. a - see on üks väheseid pilte, kus ta on ilma piibuta):

"... и брал и давал деньги с легкостью, как будто расточал улыбки или срывал цветы. Еще до того как я с ним познакомился, Париж был потрясен короткой эпопеей «Пари-матиналь» - Мерль решил издавать легкомысленную газету нового типа. Он набрал лучших журналистов. В стеклянной клетке перед толпой зевак молодой человек, Жорж Сим, писал детективный роман; написанную страницу тотчас уносили в типографию. (Жорж Сим стал потом известным писателем Жоржем Сименоном.)"

"Жоржем Сименоном меня познакомил Мерль. Сименон тогда был начинающим автором детективных романов, много лет спустя он достиг совершенства, которое позволило ему приподнять презираемый жанр до уровня высокой литературы. Я не читал его романов, но мне нравился большой веселый человек, прекрасный рассказчик, неизменный курильщик трубки. Он жил на яхте, и помню, как однажды я приехал к нему на Марну. Он смешил меня причудливыми историями, но наиболее забавным мне показался его пес ньюфаундлендер, огромный добряк, который пугал приезжавших к реке в жаркий день выкупаться: верный своему долгу и навыкам породы, пес несся к плававшим людям и вытаскивал их на берег."

* * *
Mõned Ehrenburgi mõtisklused ajast, mil ta noorusaastad hakkasid otsa saama ja meheiga oli  küpsust saavutamas (fotol on Ilja Ehrenburg 1926. a) :

"Все знают, что стихотворцев на свете много, а поэтов мало, и встречи с ними потрясают. Пушкин говорил, что вне часов вдохновении душа поэта "вкушает хладный сон". Не этот ли мнимый холод обжигает окружающих?"

"Путь человека нельзя понять, увидев один его шаг; дорога жизни видна с горы, а не из подворотни. Годы меняют и облик государства, и мысли людей, но нечто самое существенное поэт проносит через все свое творчество."

"...есть крылья разного калибра для разных полетов."

"Трудно привыкнуть к мысли, что поэта убили."

"Говорят, что счастливые концы связаны с оптимизмом; по-моему, они связаны с хорошим пищеварением, со спокойным сном, но не с философскими воззрениями. Мы прожили жизнь, которую нельзя назвать иначе как трагедийной."

"Без обостренной чувствительности не может быть художника, даже если он состоит в десяти союзах или ассоциациях. Для того чтобы привычные слова волновали, чтобы ожил холст или камень, нужны дыхание, страсть, и художник сгорает быстрее - он живет за двоих, ведь помимо творчества есть у него своя кудлатая, запутанная жизнь, как у всех людей, право не меньше."

"Все выдумано в этом городе, все, кроме улыбки. У Парижа странная улыбка, едва заметная, улыбка невзначай."

Kuigi Ehrenburgi lemmiklinnaks jäi Pariis ja südant kütkestas Prantsusmaa, vaimustus ta ka Hispaaniast, kuhu sõitis esmakordselt 1931. a sügisel.

"Осенью 1931 года в моей жизни произошло важное событие: я увидел впервые Испанию. Поездка в эту страну была для меня не одним из многочисленных путешествий, но открытием; она помогла мне много понять и на многое решиться, /- - -/ ... меня привлекали некоторые общие черты, присущие национальному гению Испании (их можно найти и в "Дон-Кихоте", и в драмах Кальдерона, и в живописи): жестокий реализм, неизменная ирония, суровость камней Кастилии или Арагона и одновременно сухой зной человеческого тела, приподнятость без пафоса, мысль без риторики, красота в уродстве, да и уродство красоты."

"... в Рыцаре Печального Образа все душевное обаяние Испании."

1932. aastal sõitis Ehrenburg palju mööda nõukogude suurehitusi.

"Летом и осенью 1932 года я много колесил по Советскому Союзу; побывал на строительстве магистрали Москва - Донбасс, в Бобриках, ставших потом Сталиногорском, в Кузнецке, ставшем потом Сталинском, в Свердловске, в Новосибирске, в Томске."

"В двадцатые годы доживала свой век старая, крестьянская Расея. На заводах, в различных учреждениях еще преобладали люди, сформировавшиеся до революции. Начало тридцатых годов стало переломом. Строительство Кузнецка я вспоминаю с ужасом и с восхищением; все там было невыносимо и прекрасно."

"... действительность не нуждалась в гриме."

Oma elust ning kahtlustest ja kõhklustest mälestusteraamatute kirjutamisel, teisisõnu kirjamehetöö köögipoolest:

"Пока я писал о моем детстве, о ранней молодости, я не раз отодвигал занавеску исповедальни. Дойдя до зрелых лет, я о многом умалчиваю, и чем дальше, тем чаще придется опускать те события моей жизни, о которых мне трудно было бы рассказать даже близкому другу."

"Я начал писать о трестах и различных королях в последний год тучных коров. Внезапно разразился мировой кризис, и в дальнейших книгах мне пришлось описывать годы тощих коров."

"А я сейчас думаю о другом: почему среди моих знакомых, среди моих друзей - писателей, художников - столько добровольно распрощались с жизнью? Разными они были и жили в разных мирах; несхожие судьбы, нельзя сопоставить ни глубоких причин, приведших к развязке, ни непосредственного повода- у каждого была своя "капля", которая, по досужим домыслам, "переполняет чашу". И все же в чем разгадка?"

"После "Хулио Хуренито" я стал профессиональным литератором. Писал я очень много; сейчас подсчитал, и даже неловко признаться: с 1922 по 1931 год я написал девятнадцать книг. Поспешность диктовалась не честолюбием, а смятением; изводя бумагу, я изводил самого себя."

"Около восьми лет я исполнял обязанности корреспондента "Известий" - в Париже, потом в Испании, снова в Париже - вплоть до германо-советского пакта; написал сотни очерков и статей, посылал информацию; порой заметки шли без подписи, порой я подписывал их псевдонимами. Я научился писать на машинке латинскими буквами для телеграфа; хрипел и терял голос, диктуя статьи по телефону."

Meenutuste 4. raamatu lugemist pole ma praegu veel alustanud, kokkuvõtte tegemiseni blogi jaoks ei jõua  niipea.

/Pildid on vabakasutuses internetis./

Vaata ka:
Sissejuhatav postitus "Inimesed, aastad, elu" - "Люди, годы, жизнь".
"Inimesed, aastad, elu" 1. raamat - "Люди, годы, жизнь. 1"
"Inimesed, aastad, elu" 2. raamat - "Люди, годы, жизнь. 2."
"Inimesed, aastad, elu" 4. raamat - "Люди, годы, жизнь. 4."
"Inimesed, aastad, elu" 5. raamat - "Люди, годы, жизнь. 5."
"Inimesed, aastad, elu" 6. raamat - "Люди, годы, жизнь. 6."
"Inimesed, aastad, elu" 7. ja viimane raamat - "Люди, годы, жизнь. 7."