10/10/2014

"Inimesed, aastad, elu" 1. raamat - "Люди, годы, жизнь. 1."


Nagu sissejuhatavas postituses lubatud, alustan tsitaatidega Ilja Ehrenburgi mahukast mälestusteosest "Inimesed, aastad, elu". Näib, et seda on kõige parem teha raamatute kaupa. Siin siis väga pikk postitus 1. raamatu kohta, mille alguses Ehrenburg tõdeb, et enamik tema kaasteelistest on lahkunud:

"Mina jäin ellu - mitte seetõttu, et olin tugevam või läbinägelikum, vaid seepärast, et on aegu, mil inimese saatus meenutab mitte kõigi reeglite järgi mängitud malepartiid, vaid loteriid."

"Я выжил - не потому, что был сильнее или прозорливее, а потому, что бывают времена, когда судьба человека напоминает не разыгранную по всем правилам шахматную партию, но лотерею."


1. raamatu lõpus teeb Ehrenburg juttu ka ühest eestlasest, kuid alustan siiski algusest...

Poisipõlve veetis Ehrenburg Kiievis ja Moskvas, 1905. a revolutsioonilises liikumises osalemise tõttu aga tuli tal pärast mõningat vanglasolekut emigreeruda Pariisi, kuhu ta jäi arvatust kauemaks. Kui ta 1917. a revolutsiooniga seoses Pariisist lahkus, jäi talle terveks pikaks eluks alles südamlik side selle suurlinnaga.

"Я долго прожил в Париже; различные события, лица, обрывки фраз смешались в моей памяти; но первый парижский день я хорошо запомнил: этот город меня поразил. Самое удивительное, что он остался прежним; Москвы не узнать, а Париж все тот же. Когда я теперь приезжаю в Париж, мне становится невыразимо грустно - город тот же, изменился я; мне трудно ходить по знакомым улицам это улицы моей молодости."

Pariisis kohtus nooruk teiste hugas ka Leniniga, kelle pealuu teda hämmastas, sundides mõtlema mitte anatoomiast, vaid arhitektuurist:

"Меня поразила его голова. Я вспомнил об этом пятнадцать лет спустя, когда увидел Ленина в гробу. Я долго глядел на этот изумительный череп; он заставлял думать не об анатомии, но об архитектуре."

Mitmesuguste revolutsiooni- ja töölisliikumistegelaste kõrval on Ehrenburgi Pariisi-kohtumistes olulisemal kohal aga kultuuritegelased: kirjanikud, kunstnikud, näitlejad jne. Näiteks meenutab ta Pariisi-aegadest Unamunot (Miguel de Unamuno y Jugo, 29. september 1864 - 31. detsember 1936; hispaania romaani- ja näitekirjanik, luuletaja ning filosoof), kes istus kohvikus "Rotonde" ja lõikas paberist välja draakoneid ja härgi ning rääkis tema lauale lähenenud hispaanlastele, et Pariisis pole mitte kunagi kurva kuju rüütlit, kusjuures ta ise oli välimuselt don Quijote'i sarnane.

"Я помню Мигеля Унамуно в Париже - он был эмигрантом во времена Примо де Ривера; он сидел в кафе "Ротонда" и вырезывал из бумаги драконов и быков; потом к его столику присаживались испанцы, и Унамуно говорил им, что во Франции нет, не было, да и никогда не будет Рыцаря Печального Образа. (Он сам походил на Дон-Кихота.)"

Ja meenutuskild Pariisi bukinistide juures ostlevast Anatole France'ist:

"Bukinistid näisid veel iidsematena kui nahk- või pärgamentköited. Seal kohtasin ma mõnikord eakat meest, kes bukinistiga sarnanes: ta võttis raamatu kätte nii nagu aednik pirni - kirglikult ja samal ajal asjalikult; see oli Anatole France."

"Букинисты казались еще более древними, чем томики в кожаных или пергаментных переплетах. Там я иногда встречал пожилого человека, похожего на букиниста; он брал в руки книгу, как садовод грушу, - страстно и в то же время деловито; это был Анатоль Франс."


Pariis näitas noorele Ilja Ehrenburgile mitut nägu - niihästi tiivustavat kui ka tiibu kärpivat:

"Париж умеет грустно улыбаться - таковы его дома, таковы его поэты, таковы и глаза его девушек; это умение быть радостным в печали, печальным в радости порой его окрыляет, порой подрезает его крылья."

Ehrenburg kirjutas eaka mehena, et eluõhtul on väga raske meenutada ja mõista eluhommikut, sest niihästi selle valgus kui ka kirjutaja vastuvõtlikkus on muutunud: mis kunagi meeldis, see jätab nüüd ükskõikseks, mida aga ei mõistnud, see hakkab nüüd avanema.

Siiski jäävad mõned inimesed lasteks ka vanuigi. Gorki on meenutanud, kuidas Tšehhov püüdis kaabuga "päikesejäneseid". Picassole meeldis kujutada klouni. Poeet Nezval koostas horoskoope. Isaak Babel aga armastas mängida peitust.

"Дети играют в сотни замысловатых или простейших игр, это никого не удивляет; но некоторые люди, особенно писатели и художники, сохраняют любовь к игре до поздних лет. Горький рассказывал, как Чехов, сидя на скамейке, ловил шляпой солнечного "зайчик". Пикассо обожает изображать клоуна, участвует в бое быков как самодеятельный тореадор. Поэт Незвал всю жизнь составлял гороскопы. Бабель прятался от всех, и не потому, что ему могли помешать в его работе, а потому, что любил играть в прятки."

Ehrenburgi mälestustes vahelduvad pikemad meenutused ühe või teise inimese kohta lühematega, mõne kunagise kohtumise juurde pöördub ta tagasi hiljemgi, sest tema suhted kohatud suurkujude ja lihtinimestega kestsid läbi aastakümnete. Näiteks kirjeldab ta vaimustuse ja armastusega Apollinaire'i:

"Я ничего не мог выговорить, и даже не следил за беседой, а на Аполлинера глядел, видимо, с таким восхищением, что он смеясь сказал: "Я не красивая девушка, а мужчина средних лет". Он не походил на завсегдатаев "Ротонды", ничего не было экзотичного в одежде или в поведении, говорил громко, смеялся и, хотя он был поляком Вильгельмом Костровицким, который родился в Риме, походил на добродушного фламандца. Была в нем восторженность, которую потом я увидел, пожалуй, только у чешского поэта Незвала."

Ja nii ütleb Modigliani kohta:

"Мне думается, что жизнь представлялась Модильяни огромным детским садом, устроенным очень злыми взрослыми."

Modigliani ja mehhiko kunstniku Diego Rivera kohta leidub Ehrenburgi mälestustes palju põnevat - on tunda, et nad olid kõik omavahel väga head sõbrad. Niisamuti kirjutab meenutaja palju ka Picassost, kes, erinevalt kahest eelnimetatust, nende mälestuste kirjapaneku ajal veel elas ja kellega Ehrenburg sageli kohtus. Muuhulgas annab Ehrenburg lugejale teada, et rahutuvi ei ole Picasso väljamõeldis, kuigi sai pildina just selle kunstniku käe läbi maailmakuulsaks:

"... ведь голубку мира придумал не Пикассо, это очень старая история о большом потопе, о маленьком ковчеге и о ветке маслины, которую голубь принес в клюве отчаявшимся людям."

Huvitavad on Ehrenburgi rohked mõtted Esimese maailmasõja eelse Euroopa kultuuri- ja vaimuelu kohta: "Pintsakud vahetati frentšide vastu, humanismi asendas verejanu, Descartes'i kahtlusi aga vabatahtlik loobumine igasugusest mõtlemisest".

"Я вдруг понял, что хотя Декарт высказывал очень умные мысли, не они определяют духовную жизнь миллионов людей. Выросший на идеях XIX века, я преувеличивал роль философов и поэтов; то, что мне казалось вошедшим в плоть и кровь общества, было только костюмом. Пиджаки сменили на френчи, гуманизм — на кровожадность, декартовские сомнения — на добровольный отказ от какого-либо мышления."

Veel sõjast:

"... сирены Эллады очень нежно пели, именно пением они сводили с ума мореплавателей, и хитроумный Одиссей заткнул воском уши своих товарищей; а у сирен двадцатого века препротивный голос, их песни я слушал потом не раз и в Испании, и в Париже, и в Москве. Войны не походили одна на другую, но сирены в 1941 году выли точно так же, как в 1915-м."

"Igal aastal sureb inimesi, kes elasid üle Esimese maailmasõja; ellu astub põlvkond, kes ei tea ka Teisest maailmasõjast midagi. Meie elu lõpeb, ma räägin oma eakaaslastest, aga me ei või midagi unustada. Viisteist viimast aastat olen ma andnud kogu oma jõu võitlusele rahu eest. Ma kirjutan seda raamatut reiside vahel, sageli jääb peatükk pooleli. Sõbrad ütlevad mõnikord, et toimin rumalasti, võiksin hoopis maha istuda ja veel mõne romaani kirjutada. Aga romaane on maailmas palju..." ja nii peabki Ehrenburg õigemaks kirjutada oma mälestusteraamatut:

"С каждым годом умирают люди, пережившие первую мировую войну; входит в жизнь поколение, не знавшее и второй. Мы кончаем жить, я говорю о моих сверстниках; забыть мы ничего не можем. Пятнадцать последних лет я отдаю почти все свои силы, почти все время одному: борьбе за мир. Я пишу эту книгу между двумя поездками, часто откладываю недописанную главу. Друзья иногда говорят, что я поступаю глупо, мог бы посидеть, написать еще роман. А романов на свете много… Я вспоминаю 1916 год - наше бессилие, отчаяние. Если бы хоть чем-нибудь, хоть самым малым помочь отстоять мир!.. Я переворачиваю слова Декарта: можно по-разному думать о назначении жизни, о ее осмысленности, но для того, чтобы думать, необходимо существовать."

Lisaks Pariisile saab meenutuste 1. raamatust lugeda ka Hollandi kohta - seal viibis Ehrenburg lühireisil vahetult Esimese maailmasõja alguses; lahingutest ja kaevikuelust, sest kuigi arstlik komisjon praakis Ehrenburgi haige südame tõttu rindeleminekust priiks, läks ta sinna ajakirjanikuna; lõpupeatükkides aga on põhjalikumalt juttu tema teekonnast tagasi Venemaale siis, kui ta sai teada 1917. a Veebruarirevolutsioonist.

Eesti lugejale on see tagasiteekond huvitav ka selle poolest, et Ehrenburgil oli eestlasest kaaslane, keegi Ruddi, kellega ta oli Pariisis kohvikus "Rotonde" sageli kohtunud. Küllap on praegu lootusetult hilja teha kindlaks, kes see Ruddi oli - võib-olla hoopis Ruudi, ei tea, mäletajad ja teadjad aga on vist juba õige ammu siitilmast lahkunud.

Igatahes sõitis Ehrenburg koos eestlase Ruddiga Londonisse, kus kõik oli rahulikum kui Pariisis:

"Со мной ехал мой приятель эстонец Рудди, мы с ним часто встречались в "Ротонде". Мы пошли по очень длинному чужому городу. Все здесь было куда спокойнее, чем в Париже; может быть потому, что война была дальше, может быть и потому, что англичане не любят волноваться. Город мне показался красивым, величественным и унылым. Я подумал: здесь Модильяни посадили бы в сумасшедший дом…"

Londonist viis Ehrenburgi ja Ruddi laevareis Rootsi, kus nad vist lahku läksid. Igatahes on Ehrenburgi viimases meenutuses seoses Ruddiga juttu sellest, et Ruddi organiseeris talle Stockholmi kohvikus kohtumise rootsi kunstnike ja luuletajatega. Venemaale aga jõudis Ehrenburg üksi.

Pildid:
1. Noor Ilja Ehrenburg, foto u 1915. a.
2. Kohvik "Rotonde" sõpruskonda kuulunud kunstniku Marevna (Marie Vorobieff) joonistus Diego Riverast, Modiglianist ja Ilja Ehrenburgist, Pariisis 1916. a.

/Pildid on vabakasutuses internetis./

Vaata ka sissejuhatavat postitust: "Inimesed, aastad, elu" - "Люди, годы, жизнь".
"Inimesed, aastad, elu" 2. raamat - "Люди, годы, жизнь. 2." 
"Inimesed, aastad, elu" 3. raamat - "Люди, годы, жизнь. 3." 
"Inimesed, aastad, elu" 4. raamat - "Люди, годы, жизнь. 4."
"Inimesed, aastad, elu" 5. raamat - "Люди, годы, жизнь. 5."
"Inimesed, aastad, elu" 6. raamat - "Люди, годы, жизнь. 6."
"Inimesed, aastad, elu" 7. ja viimane raamat - "Люди, годы, жизнь. 7."

No comments:

Post a Comment