Tunnistan ausalt, et siinne esimene grafiti mulle lausa meeldib. Oma sõnumi poolest. Kunstiliselt küll küündimatu, aga selle kirjutajale on ilmselt Robert Burnsi värsiread südamesse läinud ja võib-olla on ta isegi kuulanud Arvo Pärdi vastavat imelise helikeelega pala.
Siinne viimane pilt on oskamatu armuavaldus tundmatule Kellyle. Või mis tundmatule, küllap selle kirjutaja teab, kellele ta oma sõnumi rihtis.
Vahepeale mahuvad veel tõdemus, et sodimine on kole, hirm näida rumalana, raha- ja viinanälg, eneseväljendamine mitmel moel ja ka need hinges peituvad igatsused, mida vist muud moodi väljendada ei osata.
Aitäh külalisesinejale fotode eest!
No comments:
Post a Comment