27/01/2019

11 aastat

Selle blogi sünnipäev.

Täna, 11 aastat tagasi kirjutasin pisut ebalevad esimesed read:

„Kuidas alustada?

Alguses tuli mõte. Ei hakka siin maailma parandama või jalgratast leiutama. Kirjutan lihtsatest asjadest, mis on mulle tähtsad. Niisugustest, mille kohta luuletaja on öelnud:

    „Astusin lihtsate asjade juurde,
    toetusin lihtsale heale...
    Kaugete tähtede lõputu valgus
    rahuna voolas mu peale.
    /- - -/
    Lihtsatelt asjadelt kogusin jõudu
    küsida, nõuda ja kosta,
    vastata päevade rahutut kutset,
    käskivat suuda ja oska!“
(Debora Vaarandi)

Armsatest asjadest, nagu on punase lillega suur kruus, ema ruuduline rätik, särav lumi, lapse joonistus... Loetud raamatutest ja nähtud saadetest... Mõtetest, mis pähe tulevad...Võib-olla ka inimestest, kellega kohtun... Võib-olla...

Võimalusi on palju.
Tere, mina!"


Nii selle esimese postituse pealkiri kui ka esialgne blogi nimi oli traditsiooniline „Lihtsad asjad“, mille mõne aasta pärast muutsin minu jaoks isikupärasemaks „Kruusateeks“. Ka blogisin esimestel aastatel Iltaka nime all, aga nüüd olen seda juba hulk aega oma pärisnimega teinud. Nii on mul kergem olnud mulle omaseid ajakirjanduslikke teemasid käsitleda. Isiklikumatest asjadest ja pereliikmetest ma enamasti ei kirjuta ja küllap on mu lugejad ka sellega harjunud.

11 aastaga olen kirjutanud 1244 postitust ja saanud umbkaudu sama palju kommentaare.

Kas nüüd, uut blogiaastat alustades, siin ka mingeid olulisemaid muudatusi teen, seda pole ma veel välja mõtelnud.

Tänane blogi sünnipäev on enne blogima jõudmist möödunud pestes ja puhastades, üks suur hooletussejätmine on sel nädalal ühises töös korda tehtud, aknast vaadates on ilus päev ja uuel nädalal tulevad uued mõtted.

Aitäh kõigile, kes aeg-ajalt siia blogisse kiikavad, ja eriti neile, kes mõnikord ka kommentaarides kaasa on mõtelnud. Toredad olete!

PS. Teise blogi sünnipäev on samuti kohe-kohe tulemas. Nimelt alustasin 11 aastat tagasi, kaks päeva pärast siinse blogiga pihtahakkamist, ka oma blogi „Suleke“, alapealkirjaga „Imeline maailm: inglitest, haldjatest, igasugustest muudest kummalistest ja põnevatest asjadest läbi kunsti, kirjanduse, muusika ja mõttemaastiku“. Sellel on olnud palju külastajaid laiast maailmast.

16 comments:

  1. Oled ikka väga tubli ja järjekindel olnud! Sul on jagunud nii sisu kui silma ka vormi jaoks.
    Ma alustasin ka samal aastal!
    Palju jaksu ja jõudu!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, Helle!
      Mul on väga hea meel, et ka Sina blogimas tagasi oled. (Mina olin see, kes küsis altukse luku kohta :))

      Delete
  2. Täpsuse huvides: vaatasin järele, et alustasin isegi aasta varem!

    ReplyDelete
  3. Õnne, Linda. Minu ajaveebi üheteistkümnes sünnipäev on järgmisel nädalal. Mehena võin enda kohta öelda, et olen vana saurus. Sinu kohta aga saan öelda, et hakkad oma blogiga jõudma tundlikult õrna ikka.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh ja õnne Sullegi! Saurused on alati põnevad, aga tundlikkuse puhul on variandid võimalikud: kaas-, kohuse- jne tundlik...

      Delete
  4. Paju õnne! Sa oled kadestamisväärselt järjepidev olnud ja kogu aeg oled huvitav oma teemakäsitlustega!.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitah, Kaamos! Järjepidevus on muidugi loksuv, st et mõnikord tahaks pikemat vaheaega pidada, mis võib-olla tuleks ka kasuks, aga..

      Delete
  5. Tühja see 11 aastat (mul ka), aga mõtle, kui noored me siis olime!!!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nojah, ma olin siis, kui blogimist alustasin, noor pensionär, nüüd olen lihtsalt pensionär ja kui jumal annab, siis kunagi ka vana pensionär :)

      Delete
  6. Oi jah, tegelikult tahtsin õnne soovida!

    ReplyDelete
  7. Tore, et ikka oled vastu pidanud. Nii et palju õnne!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma mõtlesin ka selle peale, et millegipärast ei kõneta paljud uued tegijad/blogijad samapalju. Tundub, et omal ajal oli tähtis niisama oma arvamisi jagada. Ilma et midagi vastu ootaks. Olime ikka selle bloginduse üsna alguses...

      Delete
    2. Aitäh, Killuke! Meil justkui oli omal ajal blogisse kirjutamisest rohkem rõõmu kui praegustel pealehakkajatel, sest me ei tundnud kohustust mingit nänni jagada või midagi osta/müüa.
      Muide, aitäh Sulle ka selle eest, et leidsin Su blogist vihje Foenkinose raamatutele - nüüd loen juba mitmendat.

      Delete
  8. Palju õnne! Blogimine on üldiselt suur rõõm, kuid mul tekkis kohe küsimus: kas Sul on blogides tulnud ette ka mõõnasid ja kuidas oled sellest üle saanud? Ise jaotaksin blogimise aja kaheks - tõepoolest on olnud inimestel see vahva õhinapõhine blogimine ja siis tuli hetk, kui hakati pakikesi saatma ning osad inimesed on alustanud blogimist ju vaid tasuta asjade pärast, mis on lausa kurb. Kuid head blogid peavad igale ajale vastu ja neid jäädakse alati külastama. Palju edu!

    www.stellarium.ee

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, Stella!
      Mõõnasid on muidugi ette tulnud, aga kuna mul on mitu blogi (sellele siin lisaks tekstis mainitud "Suleke" ja noorena loetud raamatute muljeblogi "Tütarlaps linnast" ja mõni, mida ma pole afišeerinud), siis olen sellistel languseperioodidel püüdnud neid vaheldumisi teha - kuivõrd need erinevad, siis on mõnes meeleolus hea ühte, teinekord teisi kirjutada. Kui ikka üldse kirjutamistuju ei ole, siis lihtsalt ei kirjuta, sest blogimiskohustust kui niisugust mul ei ole, teen seda oma vabast tahtest ja suuresti nö trenniks, et ajakirjanikuoskused ära ei haihtuks, sest igapäevatööd ma ju enam ei tee. Kirjutamata olla siiski ei saa. Ja looduseski järgneb ju mõõnale ikka taas tõus...
      Sinu blogi on mu meelest väga tore, loen seda aeg-ajalt ja naudin fotosid. Oled ikka oma nägu, nagu Sind ÕL toimetusest mäletan.

      Delete
    2. Olen sama meelt, et kui meeleolu pole, siis tuleb paus teha. Ja pausid on alati head, sest mõni raamat, film või hästi kirjutatud artikkel aitab mõtte jälle jooksma panna. Vahel on mõnus lihtsalt nädalavahetusel logeleda, aknast välja vaadata ja äkitselt on mitu teemat justkui iseenesest platsis. Ja oh, ÕL oli omal ajal ikka nii teistsugune kui nüüd... Lausa lõbus mõelda, millistel aegadel elanud oleme ja kuhu suundume.

      Delete