Esimene Eesti ajakirjanike ülemaaline kongress toimus mais 1909. a Tallinnas raekoja saalis. Ajakirjanike Liidu asutamiseni jäi siis veel kümme aastat. Esimese kongressi ajendiks sai vajadus midagi ette võtta ajakirjanike endi heaolu kindlustamiseks, sest 1905. a ärevad ajad olid kindlustunde kõikuma löönud. Nii väitis mu vanaisa, kes sel kongressil osales, kakskümmend aastat hiljem, meenutades seda koosolemist Eesti Ajakirjanike Liidu albumis "Õitsituled", XVII/1939, lk 71-72.
Raekoja saalis oli koos umbes 40 ajakirjanikku. "Postimeest" esindanud Jaan Tõnisson valiti kongressi juhatajaks. Peale "Postimehe" olid esindatud "Päevaleht", "Virulane", teised Tartu, Pärnu, Narva ja Kuressaare lehed, samuti "Ristirahva Pühapäevaleht". Praeguseni tuttavatest nimedest olid kohal dr Juhan Luiga, Jakob Mändmets, Eduard Hubel (Mait Metsanurk). Minu vanaisa esindas "Peterburi Teatajat".
Naisajakirjanikke osales neli. Külas oli ka kolm Soome ajakirjanike esindajat.
5-6 tundi kestnud töökoosolekul "rõhutati tuliste sõnadega, et ajakirjanikud, kes seni olid ainult oma kaaskodanike heaolu eest võidelnud, peaksid nüüdsest peale hakkama ka enda isiklikke vajadusi ja heaolu rohkem silmas pidama."
Töökoosoleku järel mindi banketile ühte tolle aja nooblimasse lokaali "Bade-Salongi" Kadriorus. Järgmisel päeval tehti aga ühine väljasõit Rannamõisa. Toreda detailina meenutas vanaisa, et sõit sai alguse tolleaegselt Heinaturult (praegune Vabaduse väljak) Jaani kiriku juures ja sõiduvahendiks oli "laisavanker" - omaaegne pikk vedruvanker, millega kohalikud härrased sõitsid tavaliselt Telliskopli ja Tallinna vahet. Omnibussi ja teisi mootorsõidukeid siis ju veel ei olnud.
Nii "Bade-Salongis" kui ka Rannamõisas tehti ühispilte, "Õitsituledes" on näha Rannamõisas tehtu, mille siia skännisin.
Vaata veel:
"Tallinna Teataja" algusaastad ehk Käbi ei kuku kännust kaugele
Õhtu vanaisaga.
No comments:
Post a Comment