Eile õhtul sain väga hea teleelamuse "Plekktrummi" saatest, milles saatejuht Joonas Hellerma usutles Lembit Petersoni, kes eile sai Theatrumis lavastatud vene näitekirjaniku Ivan Võrõpajevi näidendi "Joobnud" eest riikliku kultuuripreemia.
"Joobnuid" ei ole ma näinud, aga saade tekitas teatriigatsuse küll. Võrõpajevi näidend olevat Petersoni sõnul valu valest, milles elatakse, ja püüdlus välja tulla vale võrkudest nii laiemas, ühiskondlikus plaanis, kui ka inimsuhetes. Peterson pihib saates, kui tähtis on talle teema meeleparanduse ja muutumise teede otsingust, sellest, kuidas saada heaks inimeseks, täiustuda, areneda ja isiksusena jõuda tõeni.
Vahelõikudes rääkis Võrõpajev, et tema meelest pole kuigi õige käsitleda vene vaimsust eraldi, sest inimesed on igal pool teatud mõttes ühesugused. Venemaal astutakse aga kogu aeg ühe ja sama reha peale, justkui unustades, et inimese tõeline olemus on armastus ja loomulik olukord valgus, headus ja avatus.
Petersoni sõnul on iga uus lavastus kõigepealt töö iseenda kallal. Huvitav on see, kui palju oskame ja julgeme ise mõtteid vastu võtta ja kui palju teistega jagada. Kuidas oskame otsida lepitust, kuidas olla tõesed inimeste omavahelistes suhetes. Aga saade ei ole moraalijutlus, sisaldades palju huvitavat seoses vene ja prantsuse kultuuriga, Theatrumi tegemistega, teatriõpetusega ja heade kolleegidega. Nõnda kujuneb sellest lugu oma teatri tegemisest, aga ka hirmust rutiini kinni jääda.
Saade on järelvaadatav ETV2-s, ka peaks sinna viima siinne link http://etv2.err.ee/v/kultuur/plekktrumm/saated/0dba86f0-d8c3-4f39-a6cb-a23d19276580
Pilt ETV2 saatest.
No comments:
Post a Comment