See blogi saab täna kümneaastaseks. Sünnipäeva ümmargune number tähendab ühtlasi, et olen tänaseks kümme aastat blogija olnud.
Esimesed kaks päeva oli mul üksainus blogi, kolmandal tegin teise – „Suleke“ saab ülehomme samuti kümneaastaseks. Mõlemad on kestnud tänini ja mõned blogid on veel lisaks olnud/tulnud; osalt justkui jätkuna ajakirjanikutööle, osalt meelelahutuseks iseendale.
Kas peaksin täna midagi erilist kirjutama? Või hoopiski midagi väga tavalist? Või lähtuda brittide soovitusest, et kui parasjagu väga head vestlusteemat pole, siis räägi ilmast? Näiteks viimasest lumepäeva metsaretkest, mis tänu sellele, et tsipake päikestki paistis, oli väga tore.
Ei, sellestki ma ei kirjuta, panen lihtsalt mõned tolle päeva pildid, selle hea inimese moblafotod, kes mind kümme aastat tagasi blogiga alustama keelitas. Aitäh!
Blogi sünnipäev seab ka rohkesti küsimärke, sest ega ma praegu tea, mis suunas „Kruusatee“ nüüd hargnema ja arenema hakkab ning kaua ja kas üldse kestab ja kasvab. Võib-olla sirgub otse, aga võib-olla kisub vinkavonkaliseks?
Võib-olla umbes samamoodi jätkata või ehk peaksin blogilugejate ja sõprade arvates sisus või kujunduses midagi kardinaalselt muutma? Ootan ettepanekuid, kui neid on, ja küsimusi, kui neid on.
Blogiaastad on olnud toredad, toonud ka enamasti meeldiva suhtlemise lugejatega ning uusi omaseks saanud blogitutvusi ja -sõprusi. Mille eest jällegi aitäh! Suur! Kohe hästi suur!
Ja aeg – see läheb nii kiiresti.
Oled tubli, Linda! Palju õnne!
ReplyDeleteLugesin just täna mitu tundi oma vana blogi, otsisn üht asja ja leidsin mitu teist. Mina alustasin ka 2008. Sel ajal oli palju meie-ealisi ja tore oli koos toimetada. Eks ma loen ikka, aga kaasa rääkida enam ei taha.
Ole terve ja naudi elu!
Aitäh, Helle! Olen Sindki ikka tagasi blogima oodanud.
DeleteSee meie-ealiste vähenemine paistab ka blogi kommentaaridest, mis aegamisi vähenenud on, sest noori huvitavad natuke teised asjad. Ei tahaks üldistada, aga kurb oli eile lugeda, et vanema põlvkonna surma soovitakse (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/populaarses-feministlikus-kommuunis-arutati-millal-kull-vanem-polvkond-eest-ara-sureb?id=80923815 )
Mul on hea meel, et olemas oled ja jätkad. Kümne aastaga on muutunud keskkond ja blogijad. Seda hinnatavam on see, et sinu/minusugused proovivad tõestada, et veebipäeviku pidamine ei ole piiratud kirjutaja vanusega.
ReplyDeleteAga Helle ... Sinu poolt jagatavad need pisiasjad olid alati oodatud. Võiksid siiski kaaluda ...
Aitäh, Hundi ulg! Sa oled ju väga hinnatud ja tubli blogija.
DeleteEga ma proovigi midagi tõestada, lihtsalt olen. Veebipäevikute pidamiseks on ju nii palju ja mitmekesiseid võimalusi ja teemadering nii hõlmamatult lai, et sellele maastikule peaksid vabalt ära mahtuma nii vanad, noored kui ka keskealised - ometigi tundub mõnikord, nagu oleks sellegi põllul metsik trügimine ja kähmlus, mis on suisa kummaline.
Õnne juubeliks! Mõnus koht, kus ikka käin lugemas:)
ReplyDeleteKusjuures, ka mina alustasin 2008. Tegelikult juba 2005, aga Toidutare blogid on "rajalt maha võetud"!
Aitäh, Tegelinski!
DeleteMulle meeldis "kummutist" viimatine laulikute jutt - mul on samuti lapsepõlvelaulik(ud) alles, kuigi ma põrmugi viisi ei pea, ja võib-olla kunagi kirjutan neist. Nii et tänan ka teema andmise eest.
:)
DeleteJaksu blogimiseks, kümme aastat on läinud hetkega.....
ReplyDeleteJust. Aitäh, Kaamos!
DeleteÕnne! Jätkugu ikka indu blogistada. Varsti oleme uunikumid oma vanusega ;-)
ReplyDeleteTegelikult oli ju palju lihtsam omal ajal. Sai seda tehtud lihtsalt oma lõbuks. Nüüd on draamat nii palju... Ning loomulikult võimalus lausa sellest ära elada oma lehekülge firmadele müües, st reklaamiga. Aga eks ajad liiguvad aina omasoodu edasi, ja las nad liiguvad. Mul on lihtsalt hea meel kõigi nendega koos olla, kes siiani ikka blogi peavad.
Aitäh, Killuke! Lugesin Su eelmist blogi ja loen ka praeguseid -- Sinu juurde on alati meeldiv tulla, hing puhkab.
Delete