22/10/2014

"Inimesed, aastad, elu" 2. raamat - "Люди, годы, жизнь. 2."


"Inimesed, aastad, elu" 2. raamat on omamoodi vapustav. Revolutsioonijärgse Venemaa viletsus, Kodusõda, juudivastastes pogrommides muserdatud Ukraina ja sealt seikluslik pagemine soolapargasega. Isepäiselt õitsev Gruusia ja seikluste jätk, kui poliitilises virvarris kogenematust Ilja Ehrenburgist saab ootamatult nõukogude tippkuller.

Nagu sellest veel vähe oleks, kahtlustatakse teda Moskvas mõni aeg hiljem, et ta on Wrangelli spioon. Vangla, kus ta kambrikaaslastele kirjandusloenguid peab, ise teadmata, kas järgmisel päeval enam elabki. Seejärel sukeldumine töösse lastega, teatritega, elav osalemine kirjanduselus - aga  kõige selle askeldamise juures on ta püksatu ja pakaseski talvemantlita. Sõjakommunismi periood... Kui tal aga õnnestub saada välispass, et taas Pariisi sõita, teeb ta koos naisega vahepeatuse Riias, kus selgub, et Lätis elatakse hästi ja reisijad saavad - lõpuks ometi - nii palju vorsti süüa, nagu soovivad. Pariis, kuhu ta ikkagi jõuab, pole endine või pole Ehrenburg ise pärast nõukogude võimu kiirkursuse läbimist endine. Kohvikut "Rotonde" pole enam, tuttavad kultuuriinimesed käivad mujal, vaid lähedasemad endised sõbrad usaldavad nõukogude passiga tulnukat.

Seejärel väljasaatmine Prantsusmaalt Belgiasse, kus Ehrenburgil koos naisega õnnestub pidama jääda ja lõpuks ometi kirja panna oma esimene romaan, mida ta on unistustes kaua kandnud. Selleks on "Julio Jurenito" (1921) - mehhiklase seiklused muutuvas maailmas. Paljuski autobiograafiline, lõikava satiiriga küllastatud - ilmunud eesti keeleski.

Ja sellele seiklusterohkusele vastukaaluks palju, väga palju kohati detailitäpsusse süüvivaid portreelugusid tollal noortest luuletajatest ja prosaistidest, kellest hiljem kirjanduslikud kuulsused said. Aga ka nendest, kes juba tuntud olid. Samuti kõikvõimalikest sümbolistidest, futuristidest, akmeistidest, proletkultlastest jne, sest kirjandusvoolud vahetusid ju tol ajal kiiresti ja kohati isegi suisa päevapealt.

Raamat algab Valeri Brjussoviga (1873-1924), kellega Ilja Ehrenburg oli tuttav juba enne esmakordset Pariisi-minekut, kelle värsid talle väga meeldisid, kuid see meeldimine hakkas aset andma uuele suhtumisele, mõistmisele, et Brjussovi puhul oli selles ajastus erakordselt oluline, luuletustestki olulisem tema abivalmis suhtumine kümnetesse noorpoeetidesse.

"Есть у Брюсова прекрасные стихи, которые кажутся живыми и ныне. Может быть, над его колыбелью и не было традиционной феи, но даже если он не родился поэтом, он им стал. Он помог десяткам молодых поэтов, которые потом его осуждали, отвергали, ниспровергали."

Fotol on Valeri Brjussov 1923. a.

Ja siis sai Ehrenburg tuttavaks veidi üle kahekümnese Marina Tsvetajevaga (1892-1941):

"...нет в моих воспоминаниях более трагического образа, чем Марина. Все в ее биографии зыбко, иллюзорно: и политические идеи, и критические суждения, и личные драмы — все, кроме поэзии. Мало осталось людей, которые знали Цветаеву, но ее поэзия только-только входит в мир многих."

"Но есть в поэтической судьбе Цветаевой нечто мне очень близкое — постоянные сомнения в правах искусства и одновременно невозможность от него отойти."

Fotol on Marina Tsvetajeva 1917. a.

Pikaajalisteks kujunesid suhted Boriss Pasternakiga (1890-1960), kellega Ehrenburg kohtus 24 aasta jooksul küll harvemini, küll väga sageli:

"1917–1941… В течение двадцати четырех лет я встречался с Пастернаком, порой редко, порой чуть ли не каждый день. Казалось, это достаточный срок для того, чтобы узнать даже очень сложного человека; но зачастую Борис Леонидович мне казался таким же загадочным, как при первой встрече; этим объясняется и запись 1941 года. Я его любил, любил и люблю его поэзию; из всех поэтов, которых я встречал, он был самым косноязычным, самым близким к стихии музыки, самым привлекательным и самым невыносимым."

1921. aastal: «Он жив, здоров и современен. В нем ничего нет от осени, от заката и прочих милых, но неутешительных вещей».

"Пастернак чувствовал природу, любовь, Гёте, Шекспира, музыку, старую немецкую философию, живописность Венеции, чувствовал себя, некоторых близких ему людей, но никак не историю; он слышал звуки, неуловимые для других, слышал, как бьется сердце и как растет трава, но поступи века не расслышал."

"Он говорил: "Описать весеннее утро легко, да это никому и не нужно, а вот быть простым, ясным и внезапным, как весеннее утро, — это чертовски трудно…""

Pildil, mille internetist leidsin on, Boriss Pasternak 1910. a Läänemere ääres Merekülas, joonistanud tema isa, kunstnik Leonid Pasternak.

Noor Vladimir Majakovski (1893-1930) oli hoopis teistsugune - temas polnud Pasternakile omast lihtsust, selgust ja kevadhommikule sarnast ootamatust, ta jättis mulje, nagu oleks igal hetkel valmis sööstma kaklusse:

"...он мне представлялся именно таким, каким я его увидел, - большим, с тяжелой челюстью, с глазами то печальными, то суровыми, громким, неуклюжим, готовым в любую минуту вмешаться в драку, - сочетанием атлета с мечтателем, средневекового жонглера, который, молясь, ходил на голове, с непримиримым иконоборцем."

Majakovskile jäi lühikeseks isegi kirst ja kitsaks tema kuulsus:

"Я не был на его похоронах. Друзья рассказывали, что гроб был слишком коротким. Мне кажется, что слишком короткой, а главное, слишком узкой оказалась для Маяковского его посмертная слава."

Fotol on Majakovski 1924. a.

Ehrenburgi mälestustes on kümneid, võib-olla isegi sadu nimesid. Mõned on mulle väga tuttavad, teised vähetuntud, mõne loomingut olen nautinud, teistelt pole lugenud ridagi ja kõik ei jää ka pärast nende meenutuste lugemist meelde. Rõõm on kohtuda kirjanikega, kelle looming mulle meeldib, nagu näiteks Vikenti Veressajevi (1867-1945) "Kaks lõppu".

"Вересаев был на семь лет моложе Чехова, но, конечно, его следует отнести к тому же поколению; да и по природе он чем-то напоминал Антона Павловича: были в нем снисходительность к чужим слабостям, культ добра и спокойная, постоянная печаль, порождаемая не столько обстоятельствами, сколько глубоким знанием людей."

Fotol on Vikenti Veressajev 1913. a.

Väga suure sümpaatiaga kirjutas Ehrenburg Ossip Mandelštamist (1891-1938), kellega ta oli eakaaslane, kuid kelle saatus tema omast sootuks erines:

"Мы оба родились в 1891 году; Осип Эмильевич был старше меня на две недели. Часто, слушая его стихи, я думал, что он старше, мудрее меня на много лет. А в жизни он мне казался ребенком, капризным, обидчивым, суетливым. До чего несносный, минутами думал я и сейчас же добавлял: до чего милый! Под зыбкой внешностью скрывались доброта, человечность, вдохновение."

Fotol on Mandelštam 1914. a.

Sergei Jessenini (1895-1925) kohta kirjutas Ehrenburg, et tal oli suur õnn tunda Luuletajat, kelle värsid on kirjutatud nii, et need kõnetavad iga inimest, nagu oleksid need just tema jaoks kirja pandud, ja mõjuvad värskelt igal ajal, sest on nii laiahaardelised ja üldinimlikud, et polegi tähtis, millal need tegelikult kirjutatud on. Kuid samas olevat raske ette kujutada Jesseninist õnnetumat inimest:

"И трудно себе представить человека более несчастного. Он нигде не находил себе места; тяготился любовью, подозревал в кознях друзей; был мнительным, неизменно считал, что скоро умрет. Я знаю объяснения досужих обывателей: "Спился". Но ведь нельзя принимать следствия за причину. Почему он спился? Почему надорвался в самом начале жизненного и поэтического пути? Почему столько неподдельной горечи даже в его ранних стихах, когда он не пил и не буянил? Говорят, что при нэпе выползли из щелей подонки, и тогда родилась "Москва кабацкая"; но "Исповедь хулигана" написана до нэпа, в ту зиму, когда Москва напоминала фаланстер или монастырь со строгим уставом."

Fotol on Sergei Jessenin 1918. a.

Ehrenburgi meenutuste 2. raamatus on lisaks siin nimetatutele juttu veel paljudest kirjanikest, Gruusias ja Belgias kohatud poeetidest, kellega jäi siduma kestev sõprus, tsirkuseartistist ja loomade dresseerijast Vladimir Durovist (1863-1934), silmapaistvatest teatritegelastest Vsevolod Meierholdist (1874-1940), Aleksandr Tairovist (1885-1950), kelle loodud kuulus Kammerteater paraku lõpetas tegevuse enne ta surma, ja tema abikaasast, näitlejanna Alisa Koonenist (1889-1974), kes traagilised rollid suureks mängis.

Huvitavad on ka mitmesugused arutlused kirjanduse ja kirjutamise kohta. Nii näiteks märkas Ehrenburg ka ise vastuolu oma mälestuste 2. raamatus käsitletud tõsiste sündmuste ja nende lõbusavõitu kirjapaneku vahel. Ta nentis, et inimene võib olla hingeliselt lõbus ka kõige raskemate katsumuste ajal, niisamuti nagu ta võib nukrutseda ja meelt heita isegi siis, kui teda miski ei ähvarda. "Ma kirjutasin oma varajasest noorusest õrnuse ja kibedusega."

"... почему в этой части моей книги столько веселых, почти легкомысленных страниц? Ведь события, о которых я рассказываю, отнюдь не были идиллическими: баржа с солью могла легко затонуть; бандитам ничего не стоило прикончить наивного дипкурьера; да и мои беседы со следователем могли кончиться совсем иначе. Все это так; но человек может сохранять душевное веселье в часы самых трудных испытаний, как он может тосковать, даже отчаиваться, когда ничто лично ему не угрожает. Я писал с нежностью, но и с горечью о моей ранней молодости."

Soov kirjutada romaani võinuks Ehrenburgil ja mõnelgi teisel tulevasel kirjanikul Venemaal jääda tol ajal pelgalt sooviks, sest "proosa jaoks polnud siis ei aega ega paberit", ka jäi paljudel puudu kogemustest ning kriitilisest lähenemisest - sellest sündmuste mõtestamise oskusest, mis sünnib alles aja möödudes. Pöörane revolutsioonijärgne Venemaa oli luuletajate maa.

Seda lugedes tuli mulle meelde, et kui ETV hiljuti näitas filmisarja "Jessenin", olid paljud noored vaatajad üllatunud, kui palju selles filmis näidati luuletuste lugemist suurtes saalides paljudele inimestele, kes värsse peast teadsid ja neid poeetidega koos valjuhäälselt deklameerisid. See näis uskumatuna. Ehrenburg aga selgitab seda paari lausega:

"Nüüd korraldatakse meil luulepäevi; luuletajad esinevad raamatukauplustes ja võrgutavad lugejaid autogrammidega. Aga tollal deklameeriti luulet kõikjal: tänavatel, rongijaamades, külmades vabrikutsehhides - ja see ei olnud mitte luulepäev, vaid terve luuleajastu."

"Для прозы тогда не было ни времени, ни бумаги; кроме того, проза требует душевного опыта, наблюдений, критического подхода, умении осмыслить происходящее; проза начала появляться несколько лет спустя. Зато было раздолье дли стихов. Теперь у нас устраивают День поэзии; поэты выступают в книжных лавках и соблазняют любителей автографами. А тогда стихи декламировали повсюду - на бульварах, на вокзалах, в морозных цехах заводов, и это был не День поэзии, а целая се эпоха."

Teisal arutleb Ehrenburg, et loominguteed on väga keerukad. Cervantes soovis rüütliromaane välja naerda, aga lõi ise rüütli, kes elas üle oma aja ja kappas armetul Rosinantel meie päevadesse. Balzac aga mõtles, et ülistab aristokraatiat, kuid sai selle matjaks.

"Пути искусства очень сложны. Сервантес, желая высмеять рыцарские романы, создал рыцаря, который один пережил свою эпоху и на жалком Россинанте проскакал в наши дни. Бальзак думал, что он возвеличивает аристократию, а он ее хоронил."

Ja veel kirjutab Ehrenburg, et igapäevaelu elades ei märka ajastut: puud varjavad metsa, aga mets ei anna võimalust vaadelda ühte puud eraldi. Vanana saab vaadata tagasi ning mõtelda kungiste lootuste ja kahtluste üle.

"А живя изо дня в день, эпохи не видишь: деревья заслоняют лес, и лес не дает возможности разглядеть отдельное дерево. Сейчас мне хочется оглянуться назад, задуматься над давнишним клубком надежд и сомнений."

Olles oma ajastus üks kõige rohkem reisinud nõukogude kirjanikke, arutles Ehrenburg ka viisade üle:

"Причем визы бывают разные, как бактерии; их можно разделить на классы, на семейства: есть въездные и выездные, транзитные с остановкой или без остановки, однократные и многократные, с указанием пограничного пункта или без; разобраться в них нелегко; еще труднее их получить."

Kuidas tal viisadesaamine läbi elu ikka ja jälle õnnestus, sellest edaspidi.

/Pildid on vabakasutuses internetis./

Vaata ka:
Sissejuhatav postitus "Inimesed, aastad, elu" - "Люди, годы, жизнь".
"Inimesed, aastad, elu" 1. raamat - "Люди, годы, жизнь. 1"
"Inimesed, aastad, elu" 3. raamat - "Люди, годы, жизнь. 3." 
"Inimesed, aastad, elu" 4. raamat - "Люди, годы, жизнь. 4."
"Inimesed, aastad, elu" 5. raamat - "Люди, годы, жизнь. 5."
"Inimesed, aastad, elu" 6. raamat - "Люди, годы, жизнь. 6."
"Inimesed, aastad, elu" 7. ja viimane raamat - "Люди, годы, жизнь. 7."

No comments:

Post a Comment