Eesti ühiskonnast 1.

Siinkohal mõned mõtted Ülo Vooglaiu ettekandest "Eesti ühiskonna arengu eeldused ja tõkked" Maaema kevadmessi konverentsil "Unikaalne Eestimaa" 10. mail 2008. Need on pärit teesidest, mis minuni jõudsid EAL-i kaudu. Et Ülo on alati olnud huvitatud sellest, et ta mõtted võimalikult laialt leviksid, edasimõtlemist põhjustaksid ja oleksid toeks asjade arukal elluviimisel, siis usun, et ta nende siiapaneku pärast ei pahanda.

"Areng on objektiivne. Arendada ei saa mitte keegi, mitte midagi, mitte kuskil, mitte kuidagi. Võimalik on luua ja hoida arenguks vajalikke eeldusi. Areneda saavad vaid isereguleeruvad süsteemid. Areng on süsteemsuse funktsioon. Probleemiks on süsteemide funktsioneerimise muutumise/muutmise ja arengu ühtsus."

"Areng on süsteemi täiustumise suunas toimuvate kvalitatiivsete muutuste jada."

"Lauses "Riik arendab majandust" on koguni kolm viga.
1. Majandus ei arene; majandus on riigi arengu üks eeldus ja ka arengutaseme üks näitaja.
2. Arendada ei saa; võimalik on luua arengu eeldusi.
3. Riik ei tegutse; tegutsevad inimesed, sh ametnikud ja saadikud. Milline osa sellest tegevusest on mõtestatud riigi arengule eelduste loomiseks ja mis selle tegevusega tegelikult kaasneb, näitab nii minevik, olevik kui ka tulevik."

"Kõik probleemid on ühiskonnas nö "läbiva" iseloomuga. Ükski probleem ühiskonnas ei teki ega lahendu sellel tasandil, kus see ilmneb.... Rahuldavateks osutuvad üksnes küllalt süsteemsed ja küllalt komplekssed käsitlused (lahendused)."

"Ühiskonna tundmaõppimist tuleb alustada inimesest. Inimese nägemiseks on vaja teda vaadata paljudest vaatepunktidest.... Ühiskonna arengu esmase eeldusena käsitleme rahva tervist. WHO määratluse järgi on tervis inimese heaoluseisund, mille komponentideks on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu."

Jätkub järgmises postituses.