Fotol on Vilsandi hülged, snapshot Looduskalender.ee-st täna kaksteist tundi enne aastavahetust (ja kui ilusti nad veel laulavad!).
Kokkuvõtteid ei tee. Lubadusi ei anna.
Uus aasta tuleb niikuinii!
31/12/2016
Hülgelaulust kah
Põdedes jõulust saadik mingit vägagi ebamugavat köha-nohutõbe, jääb mul üle kõigile soovida, et tunneksite end uuel aastal hästi ja oleksite terved.
Fotol on Vilsandi hülged, snapshot Looduskalender.ee-st täna kaksteist tundi enne aastavahetust (ja kui ilusti nad veel laulavad!).
Kokkuvõtteid ei tee. Lubadusi ei anna.
Uus aasta tuleb niikuinii!
Fotol on Vilsandi hülged, snapshot Looduskalender.ee-st täna kaksteist tundi enne aastavahetust (ja kui ilusti nad veel laulavad!).
Kokkuvõtteid ei tee. Lubadusi ei anna.
Uus aasta tuleb niikuinii!
25/12/2016
Vaatamisi: hirvekaamera
Lahkuva aasta kevadel avastasin Looduskalender.ee ja sain sealt kuni sügiseni palju erilisi elamusi. Öökullid, kotkad, kured - nii palju oli vaadata. Aitäh! Küllap uuel kevadel on jälle.
Aga praegu töötab hirvekaamera. Siinsed pildid on paar hetke jõuluööst metsas natuke enne keskööd.
EDIT: Lisan siia alla veel ühe hirvekaamera pildi 25. detsembril kl 23.10:
Ka Looduskalendri talilinnukaamera ja hallhüljeste lesila kaamera pakuvad nauditavat vaatamist.
1080.
Aga praegu töötab hirvekaamera. Siinsed pildid on paar hetke jõuluööst metsas natuke enne keskööd.
EDIT: Lisan siia alla veel ühe hirvekaamera pildi 25. detsembril kl 23.10:
Ka Looduskalendri talilinnukaamera ja hallhüljeste lesila kaamera pakuvad nauditavat vaatamist.
1080.
23/12/2016
Kruusatee kandevõimest jõuluajal
Internetiajalehest jäi silma pealkiri:
"Halb ilm on nõrgendanud kruusateede kandevõimet".
Sobib konteksti selle blogi nimega,
mõneti ka väljas valitseva
pideva poolhämarusega.
Aga muidu justkui pole häda midagi.
Eile käisin pühade-eelses poes.
Oli valge ja külluslik.
Ainult et praegusaja lõbustuspargi saginas
unustasin ära just tolle ühe asja,
mida olin ostma tulnud.
Kodus alles meenus.
Aga sellest polnud ka häda midagi.
Vähemalt tähtsad asjad ei lähe meelest ära
ja päris mittevajalikku ka kokku ei ostnud.
M.o.t.t.
"Halb ilm on nõrgendanud kruusateede kandevõimet".
Sobib konteksti selle blogi nimega,
mõneti ka väljas valitseva
pideva poolhämarusega.
Aga muidu justkui pole häda midagi.
Eile käisin pühade-eelses poes.
Oli valge ja külluslik.
Ainult et praegusaja lõbustuspargi saginas
unustasin ära just tolle ühe asja,
mida olin ostma tulnud.
Kodus alles meenus.
Aga sellest polnud ka häda midagi.
Vähemalt tähtsad asjad ei lähe meelest ära
ja päris mittevajalikku ka kokku ei ostnud.
M.o.t.t.
21/12/2016
Talvine pööripäev - kokkuvõte 2016. aasta kirjatöödest
Täna algab talv. Tasapisi hakkavad päevad valgemaks minema. Kui ma möödunud aastal samal ajal mõtlesin, et võib-olla katkestaksin selle blogi üsna pikalt kestnud traditsiooni teha talvise pööripäeva paiku kokkuvõte lõppeva aasta kirjatöödest ja raamatutoimetamistest, sest polnud ju midagi tehtud, siis tänavu tuli kirjutamisvaim tagasi.
Artikleid ei ilmunud palju – Õpetajate Lehes kolm. Aga ma olen rahul, sest seda on tervelt kolm rohkem kui 2015. aastal. Neist sai üsna hea tagasiside meenutuslugu Tallinna 10. keskkooli näiteringist. See lugu on ka mu blogis. Aga lugejaid jätkus ka loole kultusraamatust „Pedagoogiline poeem“ ja kirjutisele seoses sellega, et ajakirja Noorus ilmumahakkamisest möödus 2016. a novembris 70 aastat.
Võib-olla oleks lehelugusid rohkemgi olnud, aga aasta põhiaur läks ühe kirjastuse palvel raamatu kirjutamisele. Veebruaris-märtsis vaatasin üle olemasoleva materjali, kogu suve tegin tööd ja septembriks oli raamatu tekst, umbes 200 lk, kirjastusele üle antud. Siis tuli aga mitmest asjaolust tingitud paus ja praeguse seisuga ma ei tea, millal ja mis kujul raamat ilmub. Seepärast ei saa ma sellest ka ikka veel täpsemini kirjutada. Võin ainult öelda, et kirjanikuks ma ei püri, see on ajakirjaniku raamat. Suur tänu Eesti Kultuurkapitalile, kes seda teemat nii oluliseks pidas, et raamatu kirjutamist toetas.
Nii et kirjatööd sai tehtud palju rohkem kui eelmistel aastatel, kuid tulemus pole seni päris see, mida lootsin. Ju toob uus aasta selgust. Ka mõni uue aasta (tellitud) kirjatöö on juba ajakavas paigas.
Bloginud olen sel aastal eelkõige raamatukirjutamisele läinud aja tõttu veidi vähem kõikides oma blogides, kuid päris soiku ei ole neist ükski jäänud. Kuigi mingil määral olen enda vist „ära kirjutanud“ – aeg-ajalt tuleb tahtmine pikem paus teha.
Aitäh neile blogisõpradele, kellele on meeldinud „Tütarlaps linnast“ FB-lehekülg! Teistele oma blogidele ei ole ma FB-lehekülgi teinud, aitab sest ainumastki.
Kuigi mõni aeg tagasi oli Sirbist lugeda üsna kurjustavat arvamust, et kirjandusmuljetusi on klassikalise kriitika kõrvale tõusnud blogides juba liiga palju, olen ka mina juba teist aastat siia pannud lisaks muule loetule ja vaadatule oma lugemismuljeid kirjastuselt Varrak saadud raamatutest. Sel aastal oli neid kaheksa (eelmisel neli):
Peter Ackroyd „London: Lühibiograafia“
Laurent Binet „HHhH“
Milan Kundera „Tühisuse pidu“
A. N. Wilson „Kuninganna Victoria“
Elizabeth Gilbert „Suur võluvägi. Hirmudest vaba loominguline elu“
Mart Kadastik „Nüüd ma siis kirjutan“
Agatha Christie „Uurivad Tommy ja Tuppence“ I ja II osa.
Varrakult saadud raamatute kohta kirjutatu leiab siit: http://iltaka.blogspot.com.ee/search/label/Varraku-mulje
Neist kaheksast oli minu jaoks põnevaim väga mahukas ja detailitäpne Londoni lühibiograafia.
Nüüd tsiteerin iseenda eelmisel aastal kirjutatut: „Sellist uutest raamatutest kirjutamist jätkan meelsasti, valides niisuguseid raamatuid, mis mulle huvi pakuvad ja mille tutvustamist oma blogi lugejatele samuti huvitavaks pean. Olen taolist n-ö lepingulist suhet (samadel tingimustel) valmis ka mõne teise kirjastusega pidama – kellel soovi on, võib pakkumise teha, aga ikka nii, et kiidan seda, mis mu arust kiitust väärt on, ja laidan siis, kui laituseks põhjust näen.“
Ka muude kirjatööde ja raamatutoimetamiste pakkumised ja küsimised on oodatud. Vanus on selline, et veel olen loominguks suuteline ja kahju oleks, kui see suutlikkus raisku läheks.
Ja lõpetuseks kõigile blogisõpradele kaunist talvist pööripäeva, häid pühi ja tujuküllast aastavahetust!
Vana postkaardi (1974) autor on Silvi Väljal.
Artikleid ei ilmunud palju – Õpetajate Lehes kolm. Aga ma olen rahul, sest seda on tervelt kolm rohkem kui 2015. aastal. Neist sai üsna hea tagasiside meenutuslugu Tallinna 10. keskkooli näiteringist. See lugu on ka mu blogis. Aga lugejaid jätkus ka loole kultusraamatust „Pedagoogiline poeem“ ja kirjutisele seoses sellega, et ajakirja Noorus ilmumahakkamisest möödus 2016. a novembris 70 aastat.
Võib-olla oleks lehelugusid rohkemgi olnud, aga aasta põhiaur läks ühe kirjastuse palvel raamatu kirjutamisele. Veebruaris-märtsis vaatasin üle olemasoleva materjali, kogu suve tegin tööd ja septembriks oli raamatu tekst, umbes 200 lk, kirjastusele üle antud. Siis tuli aga mitmest asjaolust tingitud paus ja praeguse seisuga ma ei tea, millal ja mis kujul raamat ilmub. Seepärast ei saa ma sellest ka ikka veel täpsemini kirjutada. Võin ainult öelda, et kirjanikuks ma ei püri, see on ajakirjaniku raamat. Suur tänu Eesti Kultuurkapitalile, kes seda teemat nii oluliseks pidas, et raamatu kirjutamist toetas.
Nii et kirjatööd sai tehtud palju rohkem kui eelmistel aastatel, kuid tulemus pole seni päris see, mida lootsin. Ju toob uus aasta selgust. Ka mõni uue aasta (tellitud) kirjatöö on juba ajakavas paigas.
Bloginud olen sel aastal eelkõige raamatukirjutamisele läinud aja tõttu veidi vähem kõikides oma blogides, kuid päris soiku ei ole neist ükski jäänud. Kuigi mingil määral olen enda vist „ära kirjutanud“ – aeg-ajalt tuleb tahtmine pikem paus teha.
Aitäh neile blogisõpradele, kellele on meeldinud „Tütarlaps linnast“ FB-lehekülg! Teistele oma blogidele ei ole ma FB-lehekülgi teinud, aitab sest ainumastki.
Kuigi mõni aeg tagasi oli Sirbist lugeda üsna kurjustavat arvamust, et kirjandusmuljetusi on klassikalise kriitika kõrvale tõusnud blogides juba liiga palju, olen ka mina juba teist aastat siia pannud lisaks muule loetule ja vaadatule oma lugemismuljeid kirjastuselt Varrak saadud raamatutest. Sel aastal oli neid kaheksa (eelmisel neli):
Peter Ackroyd „London: Lühibiograafia“
Laurent Binet „HHhH“
Milan Kundera „Tühisuse pidu“
A. N. Wilson „Kuninganna Victoria“
Elizabeth Gilbert „Suur võluvägi. Hirmudest vaba loominguline elu“
Mart Kadastik „Nüüd ma siis kirjutan“
Agatha Christie „Uurivad Tommy ja Tuppence“ I ja II osa.
Varrakult saadud raamatute kohta kirjutatu leiab siit: http://iltaka.blogspot.com.ee/search/label/Varraku-mulje
Neist kaheksast oli minu jaoks põnevaim väga mahukas ja detailitäpne Londoni lühibiograafia.
Nüüd tsiteerin iseenda eelmisel aastal kirjutatut: „Sellist uutest raamatutest kirjutamist jätkan meelsasti, valides niisuguseid raamatuid, mis mulle huvi pakuvad ja mille tutvustamist oma blogi lugejatele samuti huvitavaks pean. Olen taolist n-ö lepingulist suhet (samadel tingimustel) valmis ka mõne teise kirjastusega pidama – kellel soovi on, võib pakkumise teha, aga ikka nii, et kiidan seda, mis mu arust kiitust väärt on, ja laidan siis, kui laituseks põhjust näen.“
Ka muude kirjatööde ja raamatutoimetamiste pakkumised ja küsimised on oodatud. Vanus on selline, et veel olen loominguks suuteline ja kahju oleks, kui see suutlikkus raisku läheks.
Ja lõpetuseks kõigile blogisõpradele kaunist talvist pööripäeva, häid pühi ja tujuküllast aastavahetust!
Vana postkaardi (1974) autor on Silvi Väljal.
18/12/2016
Tänasele sünnipäevalapsele
Tänasele sünnipäevalapsele lillede asemel see laul, mis tema sünniajal just selles esituses ülipopulaarne oli.
Palju õnne!
EDIT: vastu tulles kuulajate soovile eesti keeles ka, meenutuseks "Entel-Tentelist":
Palju õnne!
EDIT: vastu tulles kuulajate soovile eesti keeles ka, meenutuseks "Entel-Tentelist":
15/12/2016
5 rulli tualettpaberit aastas
 | ||
| Õnnelik mees 1980. aastatel. Leidsin internetist, foto autorit ei tea. |
Aga mäluvärskendamiseks, et mitte väga ammu olid hoopis teistsugused ajad, millest paljud selle blogi lugejad läbi on tulnud ja mil kaubaküllusest kohati unistadagi ei osatud, panen blogisse arvud, mis kõlasid mõni päev tagasi ühes Venemaa raadiosaates. Nimelt avalikustas Nezavissimaja Gazeta peatoimetaja Konstantin Remtšukov raadiojaama Echo Moskvy saates tarbimisnormid, mis kehtisid Nõukogude Liidus 1988. aastal ühele tööealisele meesterahvale.
Kõigepealt toidust. Aastas oli ühe tööjõulise mehe kohta ette nähtud:
1,1 kg kanaliha,
1,1 kg haneliha,
1 kg pardiliha,
1,1 kg teevorsti - see oli keeduvorst,
1,1 kg ukraina vorsti - see oli suitsuvorst,
1,1 kg viinereid,
1,6 kg kotlette,
3 kg seapekki või -rasva,
3,5 kg heeringat,
4,2 kg hapukoort.
Mune oli töötavale mehele aastas ette nähtud 183. Nii sai ta endale munarooga 3 munast võimaldada kord nädalas.
Sidruneid sai aastas pool kilo,
apelsine 1 kg,
õunu 11 kg,
pirne 2 kg,
viinamarju 1 kg.
Saunaseepi oli mehe kohta ette nähtud aastas 2,6 kg ehk 50grammine tükike nädalas. Tualettseepi aga 25grammine tükike nädalas.
Tualettpaberit oli ette nähtud 5 rulli aastas, mõni ime siis, et tagumikupühkimiseks enamasti ajalehti tarvitati.
Kingakreemi 6 tuubi või karbikest aastas,
habemeajamiskreemi 3 tükki aastas,
odekolonni 2 pudelikest aastas,
hambapastat 12 tuubi aastas
ja ühe hambaharjaga tuli terve aasta hakkama saada.
Rõivastest oli ette nähtud üks talvemantel seitsmeks aastaks,
sama kaua pidi vastu pidama kevad-sügismantel.
Särke oli ette nähtud neli tükki kaheks aastaks,
pidžaamasid üks kaheks aastaks.
Alussärke (noid paljudele filmidest tuttavaid siniseid maikasid) oli ette nähtud neli tükki kaheks aastaks,
aluspesu kaks tükki kaheks aastaks,
aluspükse neli paari kaheks aastaks,
ujumispükse üks paar kaheks aastaks.
Villase salliga pidanuks käima kolm aastat,
ka ketsipaarist pidi jätkuma kolmeks aastaks.
Vatitekk pidi vastu pidama 9 aastat, külmkapp aga 15 aastat.
Need tarbimisnormid olid niisiis 1988. aasta omad ning aluseks Nõukogude Liidu tööstuse ja põllumajanduse planeerimisele 1990. aastal. Kaupade mitmekesisusest polnud juttugi. Ka oli see aeg, mida iseloomustati sõnaga "defitsiit".
Arvude allikas: Echo Moskvy saade "Osoboje mnenije", 12. dets 2016. Nezavissimaja Gazeta peatoimetaja Konstantin Remtšukov.
http://echo.msk.ru/programs/personalno/1890162-echo/
11/12/2016
Agatha Christie „Uurivad Tommy ja Tuppence“ II osa: igaühel meist on võimalus saada detektiiviks
Agatha Christie
„Uurivad Tommy ja Tuppence“ II osa
Tõlkinud Gea Mägi ja Kai Vaarandi.
Kirjastus Varrak, 2016.
Nagu põneva krimikirjanduse puhul tavaline, lugesin „Uurivad Tommy ja Tuppence“ II osa läbi paari-kolme õhtuga, aga sellest kirjutamine on nõudnud märksa rohkem aega. Kohe selgitan.
Lugemist alustasin raamatus teisena olevast romaanist „Saatuse tagauks“ (Postern of Fate, 1973). See tundus loogiline, sest I osas olin järjest lugenud kolme romaani, milles Tommy ja Tuppence pikkamööda vananevad. Muutuvad nende mõttemaailm ja uurimiste teostusviisid, kuid põhiomadus – uudishimu – jääb alles.
„Saatuse tagaukse“, milles detektiivipaar on üsna eakas, kirjutas Christie väidetavalt oma viimase teosena. Veel ütlevad paljud, et see on allapoole tema taset. Ma nii kriitiline ei oleks. Võib-olla sellepärast, et vanuselt on Tommy ja Tuppence selles romaanis umbes praeguse minu vanused. Lihtsalt tuleb aru saada, et lisaks tegelastele oli vananenud ka Christie ja sellest on tingitud teose mõningane ebaühtlus, kordused, mis on iseloomulikud eakama inimese mõtlemisele, ja kohatine aeglus.
Olulisem on siiski, et kuigi vananenud, muutudes pisut reumaatilisteks, elavad Tommy ja Tuppence ikka veel lootuses leida midagi huvitavat, mis muudaks nende elu. Ja kui nad leiavad oma elu lõpuaastate kodupaigaks kavatsetud maamajast salapärase vihje Mary Jordanile ja võimalikule mõrvale, asuvad nad tegutsema…
Märksa noorema Christie kirjutatud juttudes, millega Tommy ja Tuppence'i lugude teine osa algab ja mida liidab pealkiri „Neid ühendab kuritegu“ (Partners in Crime, 1929), on hoogu see-eest väga palju. Üks põnevusjutt järgneb teisele, peategelased ja lugeja tõttavad ühest seiklusest teise.
Lisaks neist seiklustest lugemisele, mis läheb üliruttu, pakub „Neid ühendab kuritegu“ aga igaühele võimaluse süüvida detektiivina ingliskeelse krimikirjanduse varasemasse ajalukku – see nõuab aega, aga on hästi põnev.
Nimelt otsustab Tommy 3. peatüki alguses raamatuid korrastades: „Vaata, Tuppence, mul on aeg-ajalt tunne, et me oleme selles ettevõtmises enam-vähem amatöörid – loomulikult amatöörid, kuna me ei saa sinna midagi parata, aga ei teeks paha tehnikat õppida, nagu öeldakse. Need raamatud on kirjutanud detektiivilugude parimad meistrid. Ma kavatsen erinevate stiilidega katsetada ja siis tulemusi võrrelda."
Nii hakkavadki noored uurijad oma uurimistes ahvima ja parodeerima krimikirjandusest tuntud detektiive. Küllap on need kõik briti lugejatele head tuttavad, meile siin Eestis aga kaugeltki mitte. Aga noh, krimkadele lisatakse harva põhjalikke toimetajamärkusi või nimeseletusi, kõnelemata järelsõna laadsetest käsitlustest, seetõttu ongi nüüd igal Tommy ja Tuppence'i partnerlusest lugejal võimalus ise detektiiviks saada. See peaks eriti huvitav olema krimkafännidele, ülejäänud libisevad neist nimedest lugemisel tõenäoliselt lihtsalt üle. Christie ei teadnud Google'i otsimootorist veel midagi, aga tema lugejatel on võimalik guugeldades tema kirjanduslikke mõistatusi lahendada.
16 loos nimetatud kirjanduslikest detektiividest on tuntuimad mõistagi Sherlock Holmes koos Watsoniga. Aga kas teate näiteks, et kohe 3. loos nimetatud Thorndyke, kes „ei räägi iial midagi enne kui viimasel hetkel“, on dr John Evelyn Thorndyke – briti autori R. Austin Freemani (1862-1943) paljudest romaani- ja jutusarjadest tuntud detektiiv, kes kasutab uurimistes kõiki võimalikke vahendeid vähimastki tolmuterast alustades ja põhjapanevate järeldusteni jõudes.
Arvatavasti ei ole lugeja midagi kuulnud ka Vanast Mehest Nurgas, keda Christie ühes teises noorte detektiivide seikluses nimetab. Selle tegelaskuju lõi krimikirjanikuna kuulsaks saanud paruness Emma Orczy (1865-1947). The Old Man in the Corner istus lihtsalt Londoni söögikohtades nurgas tugitoolis ja lahendas teed rüübates kõikvõimalikke kuritegusid.
Või võtame vennad Okewoodid, keda Tuppence iseloomustab nii: „Desmond jääb alati hätta ja siis ilmub Francis“, võttes endale muidugi Francise osa ja jättes lihtsameelsema Desmondi rolli Tommyle. Need detektiivid on pärit inglise ajakirjaniku ja kirjaniku George Valentine Williamsi (1883-1946) loodud tegelaste hulgast.
Hugh „Bulldog“ Drummond ja tema igipõline vaenlane Carl Peterson on aga H. C. McNeile'i (Sapper, 1888-1937) sulest. McCarty and Denis Riordan pärinevad müsteeriumikirjaniku Isabel Egenton Ostranderi (1883-1924) loomingust. Nende kohta ütleb Tuppence: „Me peaksime praktiseerima nii Ameerika detektiivi võtteid kui ka inglise omi“.
8. peatükis parodeerib Tommy põnevat kirjandustegelast, detektiiv Thornley Coltonit ehk Problemist'i, kelle „sünnitas“ Ameerika kirjanik Clinton H. Stagg (1888-1916). Colton võttis lahendada ainult väga intellektuaalseid juhtumeid, hoolimata sellest, et ta oli pime.
16 loos kokku on väga palju niisuguseid vahvaid kirjanduslikke detektiive nimetatud. Loomulikult ei hakka ma siinkohal kõiki loetlema. Neist ega nende autoritest ei tea me ilma otsimata miskitki. Nii võimaldab Christie meile hakata kirjandustegelasi taga otsivaks detektiiviks ja süüvida ingliskeelse krimikirjanduse ajalukku. Veendusin, et see on põnev. Viimases, 16. loos teeb Christie aga reveransi iseendale – Tommy ja Tuppence tegutsevad selles nagu nendest mõned aastad varem kirjanduslikeks tegelasteks saanud Hercule Poirot ja Arthur Hastings.
Nagu esimese osa, nii ka teise kaanefotol on näitlejad David Walliams (Tommy) ja Jessica Raine (Tuppence) BBC sarjast „Partners In Crime“ (2015). Olen nüüdseks internetist lugenud, et kuigi Tommy ja Tuppence'i seiklused on brittide hulgas lugemisvarana populaarsed, ei kujunenud telesari menukaks ja selle tegemine on lõpetatud.
Tänan kirjastust Varrak raamatu eest.
Vaata ka: Agatha Christie „Uurivad Tommy ja Tuppence“ I osa
05/12/2016
Kuidas ma ootamatult noort iseennast nägin ja mis siis meelde tuli
Eile kirjutas mu ammune tuttav, ülikoolikaaslane ja FB-sõber Paul, kellega me kaua aega kohtunud pole, mulle kirjakese. Panen selle tema loal siia:
„Juhtusin kogemata vaatama ETV-s viimast vanade koduste kitsasfilmide pildirida. Kui oli 1967 Tartu, siis mõtlesin, et kui tore oleks äkki ennast tudengipõlves kohata. No ei juhtunud. Aga 1968 filmi „Uksed“ reas, mis oli Heidy Tamme pilti saamisest, oleksin mõneks sekundiks näinud nagu sind kuskil trepil kellegi kõrval. Vaata, järsku kohtadki ennast 1968.“
Sõna „Uksed“ veenis mind silmapilkselt, et see vilksamisi nähtu, jah, võisin olla mina, kuigi mul polnud aimugi, et võisin selles seoses filmilindile jääda.
Leidsin Pauli nähtud saate ETV järelvaatamise võimalustest üles.
http://etv.err.ee/v/dokumentaalfilmid/8_mm_elu/saated/72453657-c5f3-4e80-9a50-8ae405db391c/8-mm-elu-2-1514-valitud-palad-eesti-2015
Selle saate 36.-37. minuti paiku, kohe pärast Heidy Tamme imestust, et need ammused filmikaadrid, kus tema ja teised laulavad, üldse veel alles on, vilksatasingi mina. Oli lausa ime seegi, et Paul mu tolle põgusa viivu jooksul nii kaugete aastate tagant ära tundis.
Juhtumisi tean ma väga täpselt nende filmimise kuupäeva ja ka muid asjaolusid, kuigi ei olnud neid umbes paar sekundit kestnud filmikaadreid varem näinud ega aimanudki, et Tartu ülikooli ajakirjandustudengina Õhtulehes suvepraktikal olles juhuslikult „otse tööpostil“ filmilindile jäin.
Minu mäletamist mööda saatis Õhtulehe tollane päevauudiste osakonna juhataja Tõnu Ots mind sel kaunil suvepäeval linna peale hulkuma. Pidin silmad lahti hoidma ja otsima kirjutamisväärset uudiserubriigi „Mis siin tehakse?“ jaoks.
Oli 27. august 1969. Karja tänava nurgamaja (kus praegu asub vist Poola saatkond) kuulsa nikerdustega ukse juures tehti filmi. Trügisin pealtvaatajate hulgast filmitegijatele lähemale ja esitasin neist kõige tähtsamale, Tallinnfilmi kontsertfilmi „Uksed“ režissöör-lavastajale Madis Ojamaale mõned küsimused.
Pelgasin hirmsasti, et Ojamaa, kes minu silmis oli tuntud ja tähtis mees, mind jutule ei võta, aga ta oli väga sõbralik. Laskis oma abil minu jaoks klapptooli avada ja nii me siis kõrvuti istusime ja juttu ajasime.
Järgmisel päeval ilmus Õhtulehes nupuke, mis mul hoolega vanasse kaustikusse kleebituna tänini alles on. Panen sellegi siia:
„COLLAGE“ LAULIS KARJA TÄNAVAL
"Hommikust alates hoiame siin tänavat kinni. Päike kord tuleb, kord kaob katuseviilude taha," muretses eile Suur-Karja tänava alguses Telefonivõrgu maja nikerdatud ukse juures „Tallinnfilmi“ režissöör-lavastaja Madis Ojamaa. Värvilise kontsertfilmi „Uksed“ võttegrupp lõpetas töö Rocca al Mares ja jätkab seda Tallinna südalinnas.
Kaamera taga oli sedapuhku operaator-lavastaja Rein Maran, ukse ees laulis ansambel „Collage“. Ümberringi, nagu ikka, uudishimulikud tallinlased.
Filmimine jätkub Ajaloomuuseumis, Nooruse tänava linnamüüril, Lühikesel jalal.
(Kuigi ma siis juba abielus olin ja oma praegust perekonnanime kandsin, allkirjastasin sõnumi oma neiupõlvenimega Kruustee.)
See nupuke tõi mulle lisaks toredale kohtumisele Madis Ojamaaga veel ühe suure rõõmu. Kui esitasin suvepraktika aruande oma austatud õppejõule Juhan Peeglile, kiitis ta seda sõnumikest. Olevat heas stiilis kirjutatud ja vastavat igati sõnumitele esitatavatele nõuetele (nn viis w-d – who, what, when, where, why). Peegli kiitus aga oli palju väärt.
Nii et tänu sõbra tähelepanelikkusele sain näha noort ennast ja lisaks veel tuletada meelde kunagisi toredaid hetki ja taas kohtuda tolle päeva ja nende viivude heasüdamliku vestluskaaslasega.
Suur aitäh ka telesaate tegijatele ja filmimeestele tänu kellele ma ootamatult kohtusin noore iseendaga.
Lisan siia (Wikipediast pärit) paar lauset Madis Ojamaa kohta, kellest noorem põlvkond vist midagi ei tea. „Madis Ojamaa (30. märts 1937 Tallinn – 19. august 1987 Tallinn) oli eesti näitleja ja lavastaja. /- - -/ Tema kui filmirežissööri ainus mängufilm oli „Verekivi“ (1972). /- - -/ Ta mõtles välja tegelaskuju Elisabeth Jõhvi ja koostas tolle tekstid.“
„Juhtusin kogemata vaatama ETV-s viimast vanade koduste kitsasfilmide pildirida. Kui oli 1967 Tartu, siis mõtlesin, et kui tore oleks äkki ennast tudengipõlves kohata. No ei juhtunud. Aga 1968 filmi „Uksed“ reas, mis oli Heidy Tamme pilti saamisest, oleksin mõneks sekundiks näinud nagu sind kuskil trepil kellegi kõrval. Vaata, järsku kohtadki ennast 1968.“
Sõna „Uksed“ veenis mind silmapilkselt, et see vilksamisi nähtu, jah, võisin olla mina, kuigi mul polnud aimugi, et võisin selles seoses filmilindile jääda.
Leidsin Pauli nähtud saate ETV järelvaatamise võimalustest üles.
http://etv.err.ee/v/dokumentaalfilmid/8_mm_elu/saated/72453657-c5f3-4e80-9a50-8ae405db391c/8-mm-elu-2-1514-valitud-palad-eesti-2015
Selle saate 36.-37. minuti paiku, kohe pärast Heidy Tamme imestust, et need ammused filmikaadrid, kus tema ja teised laulavad, üldse veel alles on, vilksatasingi mina. Oli lausa ime seegi, et Paul mu tolle põgusa viivu jooksul nii kaugete aastate tagant ära tundis.
Juhtumisi tean ma väga täpselt nende filmimise kuupäeva ja ka muid asjaolusid, kuigi ei olnud neid umbes paar sekundit kestnud filmikaadreid varem näinud ega aimanudki, et Tartu ülikooli ajakirjandustudengina Õhtulehes suvepraktikal olles juhuslikult „otse tööpostil“ filmilindile jäin.
Minu mäletamist mööda saatis Õhtulehe tollane päevauudiste osakonna juhataja Tõnu Ots mind sel kaunil suvepäeval linna peale hulkuma. Pidin silmad lahti hoidma ja otsima kirjutamisväärset uudiserubriigi „Mis siin tehakse?“ jaoks.
Oli 27. august 1969. Karja tänava nurgamaja (kus praegu asub vist Poola saatkond) kuulsa nikerdustega ukse juures tehti filmi. Trügisin pealtvaatajate hulgast filmitegijatele lähemale ja esitasin neist kõige tähtsamale, Tallinnfilmi kontsertfilmi „Uksed“ režissöör-lavastajale Madis Ojamaale mõned küsimused.
Pelgasin hirmsasti, et Ojamaa, kes minu silmis oli tuntud ja tähtis mees, mind jutule ei võta, aga ta oli väga sõbralik. Laskis oma abil minu jaoks klapptooli avada ja nii me siis kõrvuti istusime ja juttu ajasime.
„COLLAGE“ LAULIS KARJA TÄNAVAL
"Hommikust alates hoiame siin tänavat kinni. Päike kord tuleb, kord kaob katuseviilude taha," muretses eile Suur-Karja tänava alguses Telefonivõrgu maja nikerdatud ukse juures „Tallinnfilmi“ režissöör-lavastaja Madis Ojamaa. Värvilise kontsertfilmi „Uksed“ võttegrupp lõpetas töö Rocca al Mares ja jätkab seda Tallinna südalinnas.
Kaamera taga oli sedapuhku operaator-lavastaja Rein Maran, ukse ees laulis ansambel „Collage“. Ümberringi, nagu ikka, uudishimulikud tallinlased.
Filmimine jätkub Ajaloomuuseumis, Nooruse tänava linnamüüril, Lühikesel jalal.
(Kuigi ma siis juba abielus olin ja oma praegust perekonnanime kandsin, allkirjastasin sõnumi oma neiupõlvenimega Kruustee.)
See nupuke tõi mulle lisaks toredale kohtumisele Madis Ojamaaga veel ühe suure rõõmu. Kui esitasin suvepraktika aruande oma austatud õppejõule Juhan Peeglile, kiitis ta seda sõnumikest. Olevat heas stiilis kirjutatud ja vastavat igati sõnumitele esitatavatele nõuetele (nn viis w-d – who, what, when, where, why). Peegli kiitus aga oli palju väärt.
Nii et tänu sõbra tähelepanelikkusele sain näha noort ennast ja lisaks veel tuletada meelde kunagisi toredaid hetki ja taas kohtuda tolle päeva ja nende viivude heasüdamliku vestluskaaslasega.
Suur aitäh ka telesaate tegijatele ja filmimeestele tänu kellele ma ootamatult kohtusin noore iseendaga.
Lisan siia (Wikipediast pärit) paar lauset Madis Ojamaa kohta, kellest noorem põlvkond vist midagi ei tea. „Madis Ojamaa (30. märts 1937 Tallinn – 19. august 1987 Tallinn) oli eesti näitleja ja lavastaja. /- - -/ Tema kui filmirežissööri ainus mängufilm oli „Verekivi“ (1972). /- - -/ Ta mõtles välja tegelaskuju Elisabeth Jõhvi ja koostas tolle tekstid.“
04/12/2016
Kuidas nädalavahetust rikkuda
Kui teil on kellelegi ebameeldiv sõnum, siis oodake sellega reede pärastlõunani ja saatke see ära nii, et meilivaataja, kes igal hetkel talle postkasti potsatanud kirju ei jälgi, selle ikka kindlasti reede õhtul avastaks. Siis saate olla kindel, et olete meilisaaja nädalavahetuse ära rikkunud, talle halva tuju ja unetuse põhjustanud
ja tema taastumist eelolevaks nädalaks häirinud. Eriti heal juhul mõjutab teie lähetatud ebameeldiv sõnum ka meilisaaja lähedasi.
Veel kindlama häiriva tulemuse saate, kui olete eelnevalt selle teate edastamisega mõne kuu viivitanud, sest siis on kindel, et meilisaaja sõnumit (mitte küll halba, vaid head) juba ammu pikisilmi on oodanud. Päris eduka tulemuse saavutamiseks oleksite siiski pidanud natuke veel ootama, et meil saata mõnel pühade-eelsel silmapilgul, et meilisaaja kogu pühadeaeg ära rikkuda ning ta elu ja meeleolu oma ebameeldiva teatega ikka võimalikult rohkem häirida.
Asutuste töökultuuri juurde võiks kuuluda õpetus, kuidas ja millal oma teateid edastada. Aga seda, et ka sõnumisaaja tunnetega ja läbielamistega võiks arvestada, on vist liiga palju tahetud.
ja tema taastumist eelolevaks nädalaks häirinud. Eriti heal juhul mõjutab teie lähetatud ebameeldiv sõnum ka meilisaaja lähedasi.
Veel kindlama häiriva tulemuse saate, kui olete eelnevalt selle teate edastamisega mõne kuu viivitanud, sest siis on kindel, et meilisaaja sõnumit (mitte küll halba, vaid head) juba ammu pikisilmi on oodanud. Päris eduka tulemuse saavutamiseks oleksite siiski pidanud natuke veel ootama, et meil saata mõnel pühade-eelsel silmapilgul, et meilisaaja kogu pühadeaeg ära rikkuda ning ta elu ja meeleolu oma ebameeldiva teatega ikka võimalikult rohkem häirida.
Asutuste töökultuuri juurde võiks kuuluda õpetus, kuidas ja millal oma teateid edastada. Aga seda, et ka sõnumisaaja tunnetega ja läbielamistega võiks arvestada, on vist liiga palju tahetud.
27/11/2016
Nädala naerukoht: nõiapiiga Lenini voodis
Hulk aega ei ole ma nii südamest naernud, kui eile Venemaa "Selgeltnägijate tuleproovi" vaadates. See oli tõeline nädala naerukoht!
Tegevus toimus Moskva lähistel Gorkis, endises miljonär Savva Morozovi majas, kus oma elu viimastel aastatel elas poolhalvatud Lenin ja kus ta ka suri 21. jaanuaril 1924. Sensitiivid viidi majja ühekaupa, silmad olid kaetud ja nad ei teadnud kus ja kelle ruumides viibivad, vaid pidid selle ära arvama ja asjaoludest võimalikult palju rääkima. Muuseumitöötajad valisid igaühele neist välja erineva toa - kellele kabineti, kellele raamatukogu, kellele vannitoa, aga Marilyn Kerro viidi tuppa, kus Lenin suri.
Kaetud silmadega neiu keeras end peaaegu kohe surivoodi poole ja moondus haigeks inimeseks, kelles nii televaatajad kui ka muuseumitöötajatest ja ajalookirjanikust eksperdid Leninile omaseid jooni nägid. Marilyn elas oma nägemusse nii sisse, et kui tal silmadelt side eemaldati ja ta voodit nägi, heitis ta sinna pikali.
Naerukrampides olid nii üliehmunud eksperdid, kes rõõmustasid siiski peagi, et nõid nii habras on, et voodit ära ei lõhu, kui ka kindlasti suur osa saate vaatajatest. Marilyn ei teadnud, kelle voodis ta on. Alles hiljem, transist väljununa, kui talle selgitati, et lauakesel on surimaskid, arvas ta ära, et tegemist on Leniniga, kellest ta oli koolis õppinud.
Nõukogude võimu aastatel olnuks Lenini voodisse (ja eriti surivoodisse, mis muuseumieksponaadina püha oli, kuigi tegelikkuses kes teab mitmes voodi koopia) pikali heitmine olnud väga rangelt karistatav. Seda nii kriminaalselt kui ka poliitiliselt vaadates, suure pühaduse rüvetamine. Aga ajad ja olud on väga palju muutunud ja nüüd ajab kogu seik oma ootamatusega vaid naerma (kuigi võib arvata, et Lenini fännklubi, kes Venemaal rohkearvuline on, oli eesti nõia peale väga tige).
Nõukogude Liidus oli omal ajal liikvel palju anekdoote sellest, kuidas Leniniga kohtunute arv pärast tema surma iga aastaga suureneb. Kuigi inimesed vananesid ja surid, rohkenes nende hulk, kes väitsid, et nad on Leninit tema eluajal näinud, temaga rääkinud. Keegi ju seda kontrollida ei saanud ja inimesed olid varmad niisugustest olematutest kohtumistest pajatama, arvates, et see neile kasu toob. Kuid anekdoote sellest, et keegi oleks Lenini voodis lamanud (noh, kui Krupskaja ja Inessa Armand välja arvata), ei olnud. Sellest ei juletud isegi mõelda.
Nüüd aga oli kogu seik lihtsalt väga koomiline puänt ühe kunagise suurriigi tõekspidamistele, Marilyn Kerro aga sellega kindlalt ajalukku sisenenud.
Tegevus toimus Moskva lähistel Gorkis, endises miljonär Savva Morozovi majas, kus oma elu viimastel aastatel elas poolhalvatud Lenin ja kus ta ka suri 21. jaanuaril 1924. Sensitiivid viidi majja ühekaupa, silmad olid kaetud ja nad ei teadnud kus ja kelle ruumides viibivad, vaid pidid selle ära arvama ja asjaoludest võimalikult palju rääkima. Muuseumitöötajad valisid igaühele neist välja erineva toa - kellele kabineti, kellele raamatukogu, kellele vannitoa, aga Marilyn Kerro viidi tuppa, kus Lenin suri.
Kaetud silmadega neiu keeras end peaaegu kohe surivoodi poole ja moondus haigeks inimeseks, kelles nii televaatajad kui ka muuseumitöötajatest ja ajalookirjanikust eksperdid Leninile omaseid jooni nägid. Marilyn elas oma nägemusse nii sisse, et kui tal silmadelt side eemaldati ja ta voodit nägi, heitis ta sinna pikali.
Naerukrampides olid nii üliehmunud eksperdid, kes rõõmustasid siiski peagi, et nõid nii habras on, et voodit ära ei lõhu, kui ka kindlasti suur osa saate vaatajatest. Marilyn ei teadnud, kelle voodis ta on. Alles hiljem, transist väljununa, kui talle selgitati, et lauakesel on surimaskid, arvas ta ära, et tegemist on Leniniga, kellest ta oli koolis õppinud.
Nõukogude võimu aastatel olnuks Lenini voodisse (ja eriti surivoodisse, mis muuseumieksponaadina püha oli, kuigi tegelikkuses kes teab mitmes voodi koopia) pikali heitmine olnud väga rangelt karistatav. Seda nii kriminaalselt kui ka poliitiliselt vaadates, suure pühaduse rüvetamine. Aga ajad ja olud on väga palju muutunud ja nüüd ajab kogu seik oma ootamatusega vaid naerma (kuigi võib arvata, et Lenini fännklubi, kes Venemaal rohkearvuline on, oli eesti nõia peale väga tige).
Nõukogude Liidus oli omal ajal liikvel palju anekdoote sellest, kuidas Leniniga kohtunute arv pärast tema surma iga aastaga suureneb. Kuigi inimesed vananesid ja surid, rohkenes nende hulk, kes väitsid, et nad on Leninit tema eluajal näinud, temaga rääkinud. Keegi ju seda kontrollida ei saanud ja inimesed olid varmad niisugustest olematutest kohtumistest pajatama, arvates, et see neile kasu toob. Kuid anekdoote sellest, et keegi oleks Lenini voodis lamanud (noh, kui Krupskaja ja Inessa Armand välja arvata), ei olnud. Sellest ei juletud isegi mõelda.
Nüüd aga oli kogu seik lihtsalt väga koomiline puänt ühe kunagise suurriigi tõekspidamistele, Marilyn Kerro aga sellega kindlalt ajalukku sisenenud.
25/11/2016
Maadlen panniga...
Kadripäeva hommik. Maadlen panniga. Sõna otseses mõttes. Eile õhtul tuli tuju pannkooke teha. Aga pann arvas teisiti ja koogid kõrbesid panni külge kinni. Tulemuseks olid mingisugused koogikauged nässakad. Needki suure vaevaga panni pealt kätte saadud.
Mõtlesin siis, et hommik on õhtust targem. Pesin panni puhtaks, et hommikul uuesti alata. Tainas ootas külmkapis oma võimalust. Aga hommik ei toonud targemat midagi - pann tahtis jälle ainult nässakaid toota. Pesin panni uuesti puhtaks. Varsti lähen uuele katsele.
Eile ei olnud ka muidu kõige parem päev...
Sügisepimedusele on värvi lisanud mu online-õpingud. Augustis alustasin hispaania keele kuueosalise programmiga (iga osa kestab neli nädalat), praegu on käsil neljas osa, seejärel tuleb jõuluvahe sisse ja jaanuaris ning veebruaris läheb edasi. Veel olen läbi võtnud kaks neljanädalast inglise keele kursust ja samuti kaks kursust psühholoogiast ja kirjandusest. Neist ühest, kuuenädalasest, olen blogis ka mitu postitust kirjutanud. Lingid:
Stress ja murtud südame sündroom. Mõtisklused biblioteraapiast - 1. -
http://iltaka.blogspot.com.ee/2016/09/stress-ja-murtud-sudame-sundroom.html
Lein ja posttraumaatiline stress. Mõtisklused biblioteraapiast - 2. -
http://iltaka.blogspot.com.ee/2016/09/lein-ja-posttraumaatiline-stress.html
Depressioon ja bipolaarne häire. Mõtisklused biblioteraapiast - 3. -
http://iltaka.blogspot.com.ee/2016/10/depressioon-ja-bipolaarne-haire.html
Vananemine ja dementsus. Mõtisklused biblioteraapiast - 4. -
http://iltaka.blogspot.com.ee/2016/10/vananemine-ja-dementsus-motisklused.html
Kellel nende teemade vastu huvi on, neil tasub vaadata seda linki: FutureLearn'i tasuta online kursus vaimsest tervisest ja kirjandusest (Literature and Mental Health: Reading for Wellbeing) - https://www.futurelearn.com/courses/literature
Kursus tuleb vist peagi uuesti kordamisele.
Tõstsin praegu pilgu arvutiklahvidelt ja lapike sinavat taevast vaatas halli seest vastu. Parem tunne hakkas. Küll kõik laabub...
Mõtlesin siis, et hommik on õhtust targem. Pesin panni puhtaks, et hommikul uuesti alata. Tainas ootas külmkapis oma võimalust. Aga hommik ei toonud targemat midagi - pann tahtis jälle ainult nässakaid toota. Pesin panni uuesti puhtaks. Varsti lähen uuele katsele.
Eile ei olnud ka muidu kõige parem päev...
Sügisepimedusele on värvi lisanud mu online-õpingud. Augustis alustasin hispaania keele kuueosalise programmiga (iga osa kestab neli nädalat), praegu on käsil neljas osa, seejärel tuleb jõuluvahe sisse ja jaanuaris ning veebruaris läheb edasi. Veel olen läbi võtnud kaks neljanädalast inglise keele kursust ja samuti kaks kursust psühholoogiast ja kirjandusest. Neist ühest, kuuenädalasest, olen blogis ka mitu postitust kirjutanud. Lingid:
Stress ja murtud südame sündroom. Mõtisklused biblioteraapiast - 1. -
http://iltaka.blogspot.com.ee/2016/09/stress-ja-murtud-sudame-sundroom.html
Lein ja posttraumaatiline stress. Mõtisklused biblioteraapiast - 2. -
http://iltaka.blogspot.com.ee/2016/09/lein-ja-posttraumaatiline-stress.html
Depressioon ja bipolaarne häire. Mõtisklused biblioteraapiast - 3. -
http://iltaka.blogspot.com.ee/2016/10/depressioon-ja-bipolaarne-haire.html
Vananemine ja dementsus. Mõtisklused biblioteraapiast - 4. -
http://iltaka.blogspot.com.ee/2016/10/vananemine-ja-dementsus-motisklused.html
Kellel nende teemade vastu huvi on, neil tasub vaadata seda linki: FutureLearn'i tasuta online kursus vaimsest tervisest ja kirjandusest (Literature and Mental Health: Reading for Wellbeing) - https://www.futurelearn.com/courses/literature
Kursus tuleb vist peagi uuesti kordamisele.
Tõstsin praegu pilgu arvutiklahvidelt ja lapike sinavat taevast vaatas halli seest vastu. Parem tunne hakkas. Küll kõik laabub...
18/11/2016
Agatha Christie „Uurivad Tommy ja Tuppence“ I osa
Agatha Christie
„Uurivad Tommy ja Tuppence“ I osa
Tõlkinud Ralf Toming, Maia Planhof, Karin Suursalu.
Kirjastus Varrak, 2016.
Detektiivipaari seikluste esimesse ossa on kokku pandud kolm neljast romaanist, milles sündmusi uurivad Tommy ja Tuppence. Esimese neist romaanidest – „Salavastane“ (The Secret Adversary) – kirjutas Agatha Christie 1922. a, teise – „N või M“ (N or M) – 1941. a ja kolmanda – „Pöial sügeleb kui hull“ (By The Pricking of My Thumbs) – 1968. a. Neljanda avaldab Varrak koos hulga juttudega Tommy ja Tuppence seikluste teises osas ja sellel ma praegu ei peatu.
Niimoodi järjest ja korraga ei olnud ma nutika paari seiklustest lugenud, aga nõnda on lihtne mõista Tommy ja Tuppence’i erilisust Christie’ loomingus. Nad vananevad neis romaanides koos autoriga. Kui kuulsad Poirot ja miss Marple on enam-vähem kogu aeg ühevanused ja ühesugused, siis Tommy ja Tuppence muutuvad ajas. Esimeses romaanis on nad paarikümnesed, teises neljakümnesed, kolmandas kuuekümne ringis – koos kõigi nendest vanustest tulevate oludega: algul vabad ja vallalised, siis abiellunud ja lapsi kasvatavad, seejärel täiskasvanud lastega vanapaariks kujunenud.
Samas on nad põhiolemuselt ikka niisugused, nagu Christie neid „Salavastases“ iseloomustab. Panen Tuppence’i mõttekäigu siia tekstimaitseks:
„Harjunud küll algatust enda peale võtma ja oma kiire taibu üle uhkust tundma, oli ta tegelikult rohkem Tommyle toetunud, kui oli ise sellest aru saanud. Tommys oli midagi nii tasakaalukat ja mõistlikku, tema praktilisus ja selgepilgulisus oli nii kõigutamatu, et ilma temata tundis Tuppence end triiviva laevana. /---/ Ta oli süüdistanud Tommyt pessimismis, ja oli tõsi, et Tommy nägi alati ebasoodsaid asjaolusid ja raskusi, mida ta ise optimistina kaldus tähele panemata jätma, kuid tegelikult oli ta suurel määral arvesse võtnud Tommy hinnanguid. Tommy võis olla aeglane, kuid ta oli väga kindel.“
Mõned Agatha Christie’ loomingu uurijad on arvanud, et Tuppence’il on teistest tegelastest hulga rohkem autori enda omadusi, et Tuppence (Prudence Beresford, neiupõlvenimega Cowley) ongi suurel määral Agatha Christie kujutlus iseendast.
Üks tore arenev ja vananev tegelane on Agatha Christie’l Tommy (Thomas Beresford) ja Tuppence’i seiklustes veel – ustav ja uudishimulik Albert, kelle käekäiku on läbi romaanide põnev jälgida.
„Salavastane“ olevat väga populaarne lugemisvara Soomes ning soomlased olevat üliõnnelikud, et pooltõsi-poolnaljameelses võistluses Eestiga on nad selles teoses tugevamini esindatud. Nimelt mainitakse romaanis paar-kolm korda Eesti klaastooteid, aga märksa olulisemal kohal on üks peategelastest, neiu, kelle perekonnanimi on Finn.
Veel on Christie’ loomingu uurijad väitnud, et kahes esimeses selles kogumikus olevas romaanis avab autor oma poliitilisi tõekspidamisi rohkem, kui tal oma loomingus tavaks on. Arvestades neist esimese sündmustiku seost esimese ja teise puhul teise maailmasõjaga, võib see tõesti nii olla.
Väidetavalt olevat Christie ainult kaks korda alustanud oma teoseid pühendusega raamatu lugejatele – „Salavastane“ olevat üks neist teostest. Ma ei ole seda väidet kontrollinud, aga Tommy ja Tuppence’i esimene seiklusromaan on tõepoolest lugemakutsuva pühendusega: „Pühendatud kõigile neile, kes elavad oma ühetoonilist elu lootuses, et kaudsel teel avaneb neil võimalus kogeda seikluste naudinguid ja ohte.“ Teades, et Christie suudab ükskõik millise koha – tavalise maa- või linnamaja, hooldekodu, ärikeskuse, advokaadibüroo või miski muu – ohtlike seikluste paigaks kirjeldada, on seda pühendust väga mõnus tema romaanide lugemissoovitusena võtta.
Christie’ vilkaid dialooge ja mõttekäike ei ole nende näilisele lihtsusele vaatamata kerge tõlkida ja kogumiku kolme romaani tõlked ei ole ühevõrra head, „N või M“ sisaldas mõningaid lausekohmakusi ja keelevigu.
Raamatu kaanefoto on küll märgitud Agatha Christie Productions’i omandiks, aga kuivõrd tegemist on konkreetsete inimeste fotoga, olnuks minu arvates korrektne lisada kuhugi ka märkus, et pildil on näitlejad David Walliams (Tommy) ja Jessica Raine (Tuppence) BBC sarjast „Partners In Crime“ (2015).
Tänan kirjastust Varrak raamatu eest.
Vaata ka: Igaühel meist on võimalus saada detektiiviks ehk Agatha Christie' „Uurivad Tommy ja Tuppence“ II osa
14/11/2016
Kas meie president ikka on urkast pärit?
8. novembril pakkus Delfi lugemiseks Eesti Ekspressi artiklit „President Kaljulaidi tundmatu minevik“. Tasulisi lugusid ma reeglina ei loe. Üldse olen seda meelt, et mõnede üldtähtsate artiklite puhul ei peaks neid tasuliselt lugeda pakkuma, vaid tasuta ja terviklikult, sest riigi igal kodanikul on õigus lugeda sellest, mida teevad tema president ja valitsus, missugused on olulised tervisenõuanded jne.
Täna leidsin sama artikli venekeelsest Delfist, kus see üleeilsest saadik ripub ja täielikult loetav on. Peakiri on teine, irriteeriv: „История „Золушки“ Керсти Кальюлайд: из мустамяэских трущоб в президенты Эстонии“.
Üks võimalik pealkirja tõlge on: „„Tuhkatriinu“ Kersti Kaljulaidi lugu: Mustamäe urgastest Eesti presidendiks“. Üks võimalik sellepärast, et трущоба'l on tõlkes palju vasteid. Üks parematest vene-eesti sõnastikest (Pravdini omana tuntud) pakub vasteteks näiteks: tihnik, padrik; mahajäetud nurk; urgas, pesa, salamülgas; kelmikõrts... Teisal on трущоба tõlkevasted slumm ja favela.
Artiklis endas Mustamäed urkaks ei nimetata, mitte kummaski keeles. On lihtsalt öeldud: „Eesti esimene naispresident on pärit Mustamäelt, tüüpilisest nõukaaegsest magalarajoonist. Ta elas kogu lapsepõlve viiekorruselises paneelmajas...“ – „Первая женщина-президент Эстонии родилась в типичном спальном районе Таллинна – Мустамяэ. Все свое детство она прожила в двухкомнатной квартире пятиэтажного панельного дома..“
Sellest järeldub, et трущоба on Delfi pealkirjameistrite leiutis. Väga kahtlase väärtuse ja küsitavate taotlustega.
Lisan siia ka viited Wikipedia venekeelsele artiklile трущобы ja eestikeelsele artiklile Slumm. Otsustage ise, kas Mustamäe трущоба'ks nimetamine on põhjendatud või mitte.
Praegu jääb Delfist venekeelse variandi lugejatele pealkirja tõttu mulje, nagu oleks president Kaljulaid ise oma lapsepõlvekodu asukohta urkaks või slummiks nimetanud. Igatahes on venekeelse Delfi kommenteerijad solvunud – Delfi peale, presidendi peale. Mõned näited:
- Жители Мустамяэ, слышали? Оказывается, вы все живёте в трущобах (хорошо, не в фавелах). Так Дельфи считает.
- Как некрасиво. Сотни тысяч и сейчас в такмх же условиях живут.Зачем же так всех нас УНИЖАТЬ?
- В мою молодость трущобами считались скорее Копли, район Вана-Каламая.
Надеюсь,следующий президент будет именно оттуда?
- Прочитала про трущобы и слеза скатилась. Как же там до сих пор живут в трущобах-то? И сколько те трущобы стоят?
- Из каких таких это она трущоб то? В 80 годы жить в отдельной 2 комнатной квартире в Tаллинне в новeньком панельном доме - это была мечта каждого.
- Песня была - elan nuud Mustamael korter on suur ja aus..... это про те самые трущобы?
Mina juba ligi pool sajandit Mustamäe elanikuna arvan, et solvujatel on selleks tuline õigus. Ja ma millegipärast ei usu, et meie presidentki nõustuks väitega, et ta lapsepõlv möödus urkas või slummis.
Tallinna koduleheküljelt loen: „Mustamäel elab 01.11.2016 seisuga 67 801 elanikku, siin on kodu 86 eri rahvuse esindajatel.“ Wikipediast saab teada, et 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mustamäe linnaosas 62 255 elanikku, neist eestlasi 37 657 (60,49%).
Ja nad kõik on Delfi arvates slummielanikud.
Ma ei taha Delfile aktiivset otselinki panna, aga artiklid leiab siit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ekspress/president-kaljulaidi-tundmatu-minevik?id=76160121 ja
http://rus.delfi.ee/daily/estonia/istoriya-zolushki-kersti-kalyulajd-iz-mustamyaeskih-truschob-v-prezidenty-estonii?id=76211441
Täna leidsin sama artikli venekeelsest Delfist, kus see üleeilsest saadik ripub ja täielikult loetav on. Peakiri on teine, irriteeriv: „История „Золушки“ Керсти Кальюлайд: из мустамяэских трущоб в президенты Эстонии“.
Üks võimalik pealkirja tõlge on: „„Tuhkatriinu“ Kersti Kaljulaidi lugu: Mustamäe urgastest Eesti presidendiks“. Üks võimalik sellepärast, et трущоба'l on tõlkes palju vasteid. Üks parematest vene-eesti sõnastikest (Pravdini omana tuntud) pakub vasteteks näiteks: tihnik, padrik; mahajäetud nurk; urgas, pesa, salamülgas; kelmikõrts... Teisal on трущоба tõlkevasted slumm ja favela.
Artiklis endas Mustamäed urkaks ei nimetata, mitte kummaski keeles. On lihtsalt öeldud: „Eesti esimene naispresident on pärit Mustamäelt, tüüpilisest nõukaaegsest magalarajoonist. Ta elas kogu lapsepõlve viiekorruselises paneelmajas...“ – „Первая женщина-президент Эстонии родилась в типичном спальном районе Таллинна – Мустамяэ. Все свое детство она прожила в двухкомнатной квартире пятиэтажного панельного дома..“
Sellest järeldub, et трущоба on Delfi pealkirjameistrite leiutis. Väga kahtlase väärtuse ja küsitavate taotlustega.
Lisan siia ka viited Wikipedia venekeelsele artiklile трущобы ja eestikeelsele artiklile Slumm. Otsustage ise, kas Mustamäe трущоба'ks nimetamine on põhjendatud või mitte.
Praegu jääb Delfist venekeelse variandi lugejatele pealkirja tõttu mulje, nagu oleks president Kaljulaid ise oma lapsepõlvekodu asukohta urkaks või slummiks nimetanud. Igatahes on venekeelse Delfi kommenteerijad solvunud – Delfi peale, presidendi peale. Mõned näited:
- Жители Мустамяэ, слышали? Оказывается, вы все живёте в трущобах (хорошо, не в фавелах). Так Дельфи считает.
- Как некрасиво. Сотни тысяч и сейчас в такмх же условиях живут.Зачем же так всех нас УНИЖАТЬ?
- В мою молодость трущобами считались скорее Копли, район Вана-Каламая.
Надеюсь,следующий президент будет именно оттуда?
- Прочитала про трущобы и слеза скатилась. Как же там до сих пор живут в трущобах-то? И сколько те трущобы стоят?
- Из каких таких это она трущоб то? В 80 годы жить в отдельной 2 комнатной квартире в Tаллинне в новeньком панельном доме - это была мечта каждого.
- Песня была - elan nuud Mustamael korter on suur ja aus..... это про те самые трущобы?
Mina juba ligi pool sajandit Mustamäe elanikuna arvan, et solvujatel on selleks tuline õigus. Ja ma millegipärast ei usu, et meie presidentki nõustuks väitega, et ta lapsepõlv möödus urkas või slummis.
Tallinna koduleheküljelt loen: „Mustamäel elab 01.11.2016 seisuga 67 801 elanikku, siin on kodu 86 eri rahvuse esindajatel.“ Wikipediast saab teada, et 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mustamäe linnaosas 62 255 elanikku, neist eestlasi 37 657 (60,49%).
Ja nad kõik on Delfi arvates slummielanikud.
Ma ei taha Delfile aktiivset otselinki panna, aga artiklid leiab siit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ekspress/president-kaljulaidi-tundmatu-minevik?id=76160121 ja
http://rus.delfi.ee/daily/estonia/istoriya-zolushki-kersti-kalyulajd-iz-mustamyaeskih-truschob-v-prezidenty-estonii?id=76211441
09/11/2016
Lugemisi: suurelt mõtlemisest ja täiega panemisest
Kuigi tänu elukogemusele oskan mõnegi sündmuse toimumist ette aimata, ei mõelnud ma seitse aastat tagasi Donald Trumpi (ja Bill Zankeri) raamatu „Think Big and Kick Ass in Business and Life“ eestikeelset tõlget (kirjastus Pegasus) toimetades, et kunagi võin öelda, et olen USA presidendi raamatut toimetanud.
Toonastest mõtetest seoses raamatuga, mis eesti keeles sai pealkirjaks „Mõtle suurelt ja pane täiega nii äris kui ka elus“ olen kirjutanud siin:
http://iltaka.blogspot.com/2009/06/miks-minust-miljonari-ei-saa.html
ja siin: http://iltaka.blogspot.com/2009/12/trump-joudis-poodi.html
Neist esimeses olen lühidalt refereerinud Trumpi tegevuspõhimõtteid. Tõenäoliselt samu, mis teda ka presidendivalimistel võitu saavutada aitasid.
Olen tookord ühele kommentaarile vastates kirjutanud: „Omadega toime tulek on tema jaoks ilmselt elus olemise miinimum. Aga ta on maksimumi mees.“
Tänaseks on ta maksimumi saavutanud. Elule ja ärile lisandus poliitika. Kuhu suurelt mõtlemine edasi viib ja kuidas toimib, ei oska vist hetkel keegi ennustada, ka mitte Trump ise.
http://iltaka.blogspot.com/2009/06/miks-minust-miljonari-ei-saa.html
ja siin: http://iltaka.blogspot.com/2009/12/trump-joudis-poodi.html
Neist esimeses olen lühidalt refereerinud Trumpi tegevuspõhimõtteid. Tõenäoliselt samu, mis teda ka presidendivalimistel võitu saavutada aitasid.
Olen tookord ühele kommentaarile vastates kirjutanud: „Omadega toime tulek on tema jaoks ilmselt elus olemise miinimum. Aga ta on maksimumi mees.“
Tänaseks on ta maksimumi saavutanud. Elule ja ärile lisandus poliitika. Kuhu suurelt mõtlemine edasi viib ja kuidas toimib, ei oska vist hetkel keegi ennustada, ka mitte Trump ise.
08/11/2016
Postituvi eksitus
Murphy seadus: kui ümbrikule on kirjutatud Järve, siis on ilmselge vajadus see toimetada Kohtla-Järve suunas.
Igatahes jõudis mulle täna, 8. novembril kohale kaugelt maalt kuu aega tulnud Tallinnasse adresseeritud kiri, mille tagaküljel olev Tallinnasse saabumise tempel kandis kuupäeva 6. november ja selle kõrval olev Jõhvi kandekeskuse tempel oli dateeritud 7. novembriga.
Nähtavasti märgati Jõhvi kandekeskuses viga nii kähku, et suudeti sealt kiri Tallinnasse ülikiirelt tagasi toimetada. Mida mõtles aga selle sorteerija 6. novembril, et ta kirja Jõhvisse laskis viia, kes seda teab. Tõenäoliselt ajas teda segadusse mu perekonnanimi.
Aga võib-olla oli kõik hoopis teisiti?
PS Ma ei saa ka aru, kuidas oskab lennuposti kiri Austraaliast Tallinnasse tulla kuu aega - vanasti sai nädalaga kätte. Eelmine kiri tuli kahe nädalaga. Ja üle-eelmine oli teel olnud ligi kolm kuud.
Igatahes jõudis mulle täna, 8. novembril kohale kaugelt maalt kuu aega tulnud Tallinnasse adresseeritud kiri, mille tagaküljel olev Tallinnasse saabumise tempel kandis kuupäeva 6. november ja selle kõrval olev Jõhvi kandekeskuse tempel oli dateeritud 7. novembriga.
Nähtavasti märgati Jõhvi kandekeskuses viga nii kähku, et suudeti sealt kiri Tallinnasse ülikiirelt tagasi toimetada. Mida mõtles aga selle sorteerija 6. novembril, et ta kirja Jõhvisse laskis viia, kes seda teab. Tõenäoliselt ajas teda segadusse mu perekonnanimi.
Aga võib-olla oli kõik hoopis teisiti?
PS Ma ei saa ka aru, kuidas oskab lennuposti kiri Austraaliast Tallinnasse tulla kuu aega - vanasti sai nädalaga kätte. Eelmine kiri tuli kahe nädalaga. Ja üle-eelmine oli teel olnud ligi kolm kuud.
07/11/2016
"Rops"
Leidsime kapinurgast tualettseebi karbikese. "Rops", umbkaudu 1978. aastast, hind 33 kopikat. Sees kaks pruunikaslillat seebitükikest.
Võtsime kasutusele. Vahutab imehästi. Toonased lasteseebid olid üldse väga heade pesemisomadustega.
Kui keegi ehk ei tea, siis selgituseks, et robotipoiss Rops oli Boris Kaburi ulmenäidendite "Rops" (1964) ja "Rops aitab kõiki" (1965) ülipopulaarne peategelane. keda teatrilaval kehastas Salme Reek. Arvata võib, et määrdunud poisikesed pesid end Ropsi-seebiga meelsasti.
Minu fotod, okt 2016.
25/10/2016
„Sovetistan“
„Sovetistan: teekond läbi Türkmenistani, Kasahstani, Tadžikistani, Kõrgõzstani ja Usbekistani“* on olnud mu selle sügise haaravamaid lugemiselamusi.
Olen käinud selles kirjeldatud viiest riigist kolmes siis, kui need alles Nõukogude liiduvabariigid olid (mõnenädalastel teekondadel tollases kirjapruugis Turkmeenias, Kirgiisias ja Usbekistanis) ning kahes ülejäänus (Kasahstanis ja Tadžikistanis) oli mul hulk sõpru üliõpilaste ehitusmaleva päevilt ja kolleegidest tuttavaid. Eesti taasiseseisvumisest alates aga tean neist kaugetest maadest napilt, ka pole mul aimugi, kuidas elavad mu kunagised tuttavad nüüd, mil mõnigi neist riikidest suhtub oma kodanike sidemetesse välismaalastega kriitiliselt ja takistavalt.
NLiidu ajal teadsid eestlased Kesk-Aasia vabariikide kohta palju, nende kohta sai rohkesti loetud ja sageli sinna nii töö- kui puhkereisidele sõidetud. Seepärast on kummastav, et kogu see teadmine on üsna tühja jooksnud. Meil ei ole oma kirjarahvalt viimasel ajal (minu teada) ilmunud ühtki arvestatavat teost nende riikide kohta. „Sovetistani“ autor, norralanna Erika Fatland (sünd 1983) on lugejate, eriti noorema põlvkonna jaoks suure töö ära teinud ja väljaõppinud antropoloogina ka väga hea tulemuse saanud.
Raamatus on eksootikat ja seikluslikkust, aga ka palju sügavat kaastunnet keeruliste inimsaatuste suhtes. On ajaloo keerdkäike vanadest aegadest tänapäevani välja. On juttu lausa uskumatust julmusest ja Kesk-Aasia riikide elanike imepärasest külalislahkusest. Huvitavam kui põnevuslood ja krimkad, ehmatavam kui see, mida arvame end telesaadetest nähtu põhjal teadvat. Rabav kontrast kunagise ja praeguse vahel. Norra keeles ilmus raamat 2014. aastal, olles igati nüüdisaegne ja läbinisti paeluv.
Kuigi tahaksin kiita ka kirjastust hea raamatuleiu eest ja tõlkijat, kelle jaoks see olevat esimene tõlge norra keelest, jään kiidusõnadega kitsiks. Vaatamata sellele, et raamatul on kaks toimetajat, on selles kohutavalt palju trüki- ja keelevigu, kohati lausa piinlikke totrusi. Ei klapi ainsus ja mitmus, käänded ja pöörded, laused on lõpetamata... Lugesin e-raamatut ja lootsin salamisi, et ehk on paberväljaanne vigadeta. Aga vist ei ole.
„Sovetistani“ soovitan lugemiseks siiski.
* Erika Fatland „Sovetistan: teekond läbi Türkmenistani, Kasahstani, Tadžikistani, Kõrgõzstani ja Usbekistani“. Tlk Tiina Axelsen. Tänapäev, 2016.
21/10/2016
Mainimisi
Tänases Õpetajate Lehes ilmus mu kirjutis "Haridusnoppeid ajakirjast Noorus", ajendiks see, et kui Noorus ka praegusel ajal ilmuks, saaks ta novembri alguses 70aastaseks. Ja muidugi ka see, et ligi kümme aastat Nooruses töötasin.
Lugu ise on ühest kitsast valdkonnast, millest teemade poolest mitmekesises noorteajakirjas ikka ja jälle juttu oli.
Lugeda saab siit - http://opleht.ee/38180-haridusnoppeid-ajakirjast-noorus/ - ja ka Digarist.
20/10/2016
Rabakribulised viivud
Tookord läksime, et vaadata sügiskirevust, aga eelmise õhtu tuuled olid peaaegu kõik kirjususe puude otsast maha toonud. Nautida sai oksastiku ja kõrte kribulisi mustreid ja vee tuulelaineid. Peotäie pohli saime ka, aga need rändasid enne suhu, kui pildistamine meelde tuli.
Sellest rabaskäigust sai täna kaks nädalat, aga pildid jõuavad blogisse alles nüüd.
Ilus oli. Täna on kindlasti kõik jälle teistsugune, kuigi raba ise on vaatamata kõiksugustele muutustele alati üsna püsiv ning kindla iseloomuga. Ja elagu tookordsedki viivud siin piltidel oma elu edasi.
Fotod: 6. okt 2016, Pääsküla raba.
16/10/2016
Vananemine ja dementsus. Mõtisklused biblioteraapiast - 4.
Kursuse* viimane, kuues nädal. Kirjandusest on kõne all eelkõige Shakespeare'i draama „Kuningas Lear“ ja Melvyn Braggi romaan „Grace ja Mary“. Sellest johtuvalt olid siin pikad videointervjuud kuningas Leari mänginud tuntud näitleja sir Ian McKelleniga tema tegelaskuju tõlgendamisest ja kirjanik Melvyn Braggiga tema ema Alzheimeri tõvest.
/Postituse juurde valisin fotoks siiski meie enda Jüri Järveti, kes mängis kuningas Leari 1970. a Lenfilmis tehtud samanimelises filmis (rež Grigori Kozintsev) ja on minu jaoks olnud parim nähtud Learidest. Soovi korral võib seda filmi ka internetist leida!/
Kursuse* ühe koostaja, eelkõige Shakespeare’i loomingu uurija prof Jonathan Bate’i arvates on „Kuningas Lear“ huvitav näide sellest, mis saab eakast inimesest, kui ta annab oma töö kellelegi üle ja läheb ise n-ö peansionile. See on ühtaegu draama isiksusest ja ühiskonnast, perekonnapea vananemisest ja hullumeelsusest, võib-olla ka dementsusest, kuigi seda näib välistavat Leari tahte pöörane jõud.
Meedik Simon Curtis meenutab oma videovestluses Melvyn Braggi sõnu, et dementsuse on inimkond saanud tänuks pika elu eest. Mõiste „dementsus“ on nagu vihmavari, mis hõlmab Alzheimeri ja Parkinsoni tõbesid jpm. Sageli kaob eakatel lühiajaline mälu, samas on meeles kauged asjad nagu lapsepõlves õpitud laulukesed ja luuletused; siiski esineb sageli „unustamist“, kust ollakse pärit ja kes ollakse. Vanade laulude ja luulega, mis on inimesele lapsepõlvest meelde jäänud, võib inimese (aju) taas elavaks muuta, temani tee leida ja temaga ühendust saada. Tähtis on suhtlemine teiste inimestega, sageli saab seda just muusika ja luule abil. Aju kahjustumata osades elavad mälestused ja rütmid, mis aitavad inimesel olla inimene. Ka siis, kui kaugelearenenud dementsusega inimene ei räägi, võivad muusika ja rütm temani jõuda. Mitte alati ei kaasne dementsusega depressiooni, haige võib tunda end õnnelikuna.
Elu lõpus võib mõninga dementsuse all kannatada üks inimene kolmest, kuid igatahes mitte kõik. Mitte alati ei pruugi eakate mäluviperus (sõnade unustamine, prillide otsimine jne) olla dementsuse ilming, vaid on täiesti normaalne eakusega kaasnev nähtus.
Selle kursuse jooksul rõhutatakse sageli, et dementsuse all kannatajale võib näiteks millegi ettelugemine või muusika ette mängimine mõjuda kasulikumalt kui ravimid, mis võivad teda muuta apaatseks ja võõrandunuks. Näiteks on brittide hooldekodudes palju niisuguseid lugemisgruppe ja muusikakuulamise võimalusi, mille eest sageli kannab hoolt The Reader Organisation. Kuidas aga on nendega lood meil?
Rõhutatakse vajadust jääda kehaliselt ja vaimselt aktiivseks ka pärast pensionilejäämist ning soovitatakse endale leida huvitavaid tegevusi. Nende hulka võiks kuuluda ka online-kursustel õppimine.
* FutureLearn'i tasuta online kursus vaimsest tervisest ja kirjandusest (Literature and Mental Health: Reading for Wellbeing).
Vaata ka:
Stress ja murtud südame sündroom. Mõtisklused biblioteraapiast - 1.
Lein ja posttraumaatiline stress. Mõtisklused biblioteraapiast - 2.
Depressioon ja bipolaarne häire. Mõtisklused biblioteraapiast - 3
/Postituse juurde valisin fotoks siiski meie enda Jüri Järveti, kes mängis kuningas Leari 1970. a Lenfilmis tehtud samanimelises filmis (rež Grigori Kozintsev) ja on minu jaoks olnud parim nähtud Learidest. Soovi korral võib seda filmi ka internetist leida!/
Kursuse* ühe koostaja, eelkõige Shakespeare’i loomingu uurija prof Jonathan Bate’i arvates on „Kuningas Lear“ huvitav näide sellest, mis saab eakast inimesest, kui ta annab oma töö kellelegi üle ja läheb ise n-ö peansionile. See on ühtaegu draama isiksusest ja ühiskonnast, perekonnapea vananemisest ja hullumeelsusest, võib-olla ka dementsusest, kuigi seda näib välistavat Leari tahte pöörane jõud.
Meedik Simon Curtis meenutab oma videovestluses Melvyn Braggi sõnu, et dementsuse on inimkond saanud tänuks pika elu eest. Mõiste „dementsus“ on nagu vihmavari, mis hõlmab Alzheimeri ja Parkinsoni tõbesid jpm. Sageli kaob eakatel lühiajaline mälu, samas on meeles kauged asjad nagu lapsepõlves õpitud laulukesed ja luuletused; siiski esineb sageli „unustamist“, kust ollakse pärit ja kes ollakse. Vanade laulude ja luulega, mis on inimesele lapsepõlvest meelde jäänud, võib inimese (aju) taas elavaks muuta, temani tee leida ja temaga ühendust saada. Tähtis on suhtlemine teiste inimestega, sageli saab seda just muusika ja luule abil. Aju kahjustumata osades elavad mälestused ja rütmid, mis aitavad inimesel olla inimene. Ka siis, kui kaugelearenenud dementsusega inimene ei räägi, võivad muusika ja rütm temani jõuda. Mitte alati ei kaasne dementsusega depressiooni, haige võib tunda end õnnelikuna.
Elu lõpus võib mõninga dementsuse all kannatada üks inimene kolmest, kuid igatahes mitte kõik. Mitte alati ei pruugi eakate mäluviperus (sõnade unustamine, prillide otsimine jne) olla dementsuse ilming, vaid on täiesti normaalne eakusega kaasnev nähtus.
Selle kursuse jooksul rõhutatakse sageli, et dementsuse all kannatajale võib näiteks millegi ettelugemine või muusika ette mängimine mõjuda kasulikumalt kui ravimid, mis võivad teda muuta apaatseks ja võõrandunuks. Näiteks on brittide hooldekodudes palju niisuguseid lugemisgruppe ja muusikakuulamise võimalusi, mille eest sageli kannab hoolt The Reader Organisation. Kuidas aga on nendega lood meil?
Rõhutatakse vajadust jääda kehaliselt ja vaimselt aktiivseks ka pärast pensionilejäämist ning soovitatakse endale leida huvitavaid tegevusi. Nende hulka võiks kuuluda ka online-kursustel õppimine.
* FutureLearn'i tasuta online kursus vaimsest tervisest ja kirjandusest (Literature and Mental Health: Reading for Wellbeing).
Vaata ka:
Stress ja murtud südame sündroom. Mõtisklused biblioteraapiast - 1.
Lein ja posttraumaatiline stress. Mõtisklused biblioteraapiast - 2.
Depressioon ja bipolaarne häire. Mõtisklused biblioteraapiast - 3
13/10/2016
Mart Kadastik „Nüüd ma siis kirjutan“
Mart Kadastik
„Nüüd ma siis kirjutan“
Elutööraamat.
Kirjastus Varrak, 2016.
See ei ole arvustus.
Elulooraamatuid (eelkõige autobiograafiaid) ja antud juhul koguni elutööraamatut arvustada on minu arusaamist mööda tänamatu tegevus. Neis on ju inimese elu ja kuidas siis ikka kõrvaltvaatajana kellegi kohta öelda, et see või too elu või elutöö ei ole õnnestunud või et on osaliselt viltu läinud või midagi muud sellist. Igaüks ise teab, mida ta oma eluga teeb ja kuidas elab oma parima äratundmise järgi, kui elu ise selleks võimaluse annab. Küllap on elutööga samamoodi.
Sel põhjusel on allpool lihtsalt mõned mu mõtted selle raamatu läbilugemise järel.
Mart Kadastiku romaanid mulle ei meeldi. Aga tema elutöö ülevaadet lugesin huviga. Esiteks sellepärast, et ajaperiood, mida see hõlmab, on mulle hästi tuttav, läbi elatud.
Teiseks sellepärast, et enamik raamatu tegelasi on mulle ühe või teise kandi pealt elust tuttavad, paljud on kolleegid või olen nendega muidu kokku puutunud. Mõnda neist iseloomustab Kadastik mulle ootamatust või uuest küljest, teiste puhul tundsin äratundmisrõõmu.
Kolmandaks sellepärast, et niisugust mahukat ajakirjanduse ajalugu on huvitav lugeda ka siis, kui enam ise otseselt sellega kokku ei puutu. Pealegi on see periood Eesti ajakirjandusest juba ammu kirjapanijat oodanud ja Kadastik oma kogemusega sobib selleks ideaalilähedaselt. TÜ ajakirjandustudengid võivad küll Kadastikule pahased olla, et ta nii paksu raamatu kirjutas – nende jaoks kujuneb see kindlasti oluliseks õppevahendiks.
Neljandaks sellepärast, et kui 1982. aasta lõpul ja 1983. aasta alguses Edasile Ilmar Rattuse Tallinnasse tuleku järel uut peatoimetajat (toona nimetati ajalehtedes neid küll toimetajateks) otsiti, tehti sellesse ametisse astumise ettepanek mitmele inimesele Rahva Hääle toimetuses, kus toona töötasin, sealhulgas ka mulle. Ütlesin ära, sest mitmesugustel põhjustel ei tahtnud ma Tartusse elama minna. Ka teisi soovijaid polnud. Kadastiku memuaare lugedes aga oli mul huvitav neile kaasa mõtelda mängulise hinnanguvõimalusega, et kas ma oleksin Edasi toimetuse juhtimisega üldse hakkama saanud. Kokkuvõttes usun, et Kadastikul õnnestus see märksa paremini, kui mina olnuksin suutnud – ta rajas endisest rajoonilehest, mis küll erakordselt populaarne oli, selle Postimehe, mida praegu tunneme. Raamat pulbitseb tema ettenägelikkusest ja ärivaistust, heast orienteerumisest muutlikus ajas ja oludes, samuti oskusest leida rahakaid ja mõjukaid sõpru ning koostööpartnereid.
Võiksin loetleda veel hulga punkte, miks „Nüüd ma siis kirjutan“ mulle huvitav on. Ärisaladusi ma sellest ei otsinud, kuigi mõnda mulle saladuseks olnud asjadekäiku või toimunud sündmuste tausta oli päris põnev teada saada.
Aga plussiks ei pea ma seda, et Kadastiku raamat on suures osas solvumisest – kuigi just see solvumine raamatu kirjutamise ajendas, nagu Kadastik mitu korda väitnud on. Jah, inimesel on õigus oma elus kibestuda. Aga paraku on nii, et kui me elus ühe või teise ameti maha paneme või omanikuõigusest loobume, tulevad uued tegijad, kes ei toimi enam meie, vaid enda arusaamise järgi. Rong sõidab meieta edasi, kõik elavad edasi uutes rollides. Lugeja armastab intriige ja müüginumbritele tuleb neist kirjutamine igati kasuks, aga samas paneb ainult aja kulg niisugused hiljutised sündmused hoopis kunagi hiljem õigesse mõõtkavasse.
Kadastiku elutööraamatu kujundus mulle esialgu ei meeldinud, aga hetkest, mil hakkasin kaaneümbrise pildil nägema „Kadastiku vaimu Postimehe kohal“, asi muutus. Sobib küll.
Tänan kirjastust Varrak raamatu eest.
09/10/2016
Depressioon ja bipolaarne häire. Mõtisklused biblioteraapiast - 3.
Kursuse* viies nädal käsitleb biblioteraapia võimalusi depressiooni ja bipolaarse häire puhul. Sel nädalal oli mitu minu jaoks huvitavat videovestlust. Alguses kursuse õppejõudude omavaheline jutuajamine. Professor Jonathan Bate on kirjutanud 19. sajandi luuletaja John Clare'i (1793–1864) elulooraamatu. Clare kannatas bipolaarse meeleoluhäire all ja kirjutas maniakaalses faasis oma seisundist, n-ö laevaõnnetusest, ja sellega kaasnevast hingelisest üksindusest väga häid luuletusi.
Winston Churchill olevat oma depressiivsust nimetanud „mustaks koeraks“, laenates seda metafoori 18. sajandi kirjanikult dr Samuel Johnsonilt, kelle ajal depressiooni kui kliinilist diagnoosi veel polnud. „Must koer“ (the Black Dog) aga kirjeldas kurva- ja pimemeelset seisundit kõige paremini, näidates ka, et depressiivsus (melanhoolia, kurvameelsus) on sõnakuulmatu ja keeldub lahkumast. Edasi on see sõnapaar jõudnud paljudesse teostesse, nii luulesse kui ka proosasse, ja rohketesse kõnedesse.
Kursus rõhutab kirjutamise ja lugemise suurt osa depressiooni ärahoidmisel või leevendamisel. Minu jaoks on olnud mõnevõrra ootamatu, kui tähtsaks peavad britid luuletuste valjuhäälset lugemist, mille puhul avanevat rütm ja riimid, kõik see, mida värsiehituseks võib nimetada, täiuslikumalt ja – kursuse aspektist vaadelduna – tervendavamalt.
BBC saatejuhina tuntud kirjanik Melvyn Bragg räägib videovestluses enda jõudmisest kirjanduseni ja kahest depressiivsuse episoodist, mis ta on läbi põdenud. Tema jaoks oli olnud suureks kergenduseks lugeda, et ka teised on olnud „mustas augus“ ja sealt välja tulnud. Samas ei pruugi depressiivses seisundis inimene alati lugeda suuta, ta ei jaksa raamatut kätte võtta, tal on tegemist, et saada hakkama oma eluga. Lugemine muudab inimese kujutluse aktiivseks, toetab teda, treenib mõistma ja kasutama sõna jõudu.
Mitmekülgne mees, kirjanik ja näitleja Stephen Frey rääkis samuti üleelatud depressioonikogemustest. Jutuajamised temaga ongi minu jaoks selles kursuses kõige huvitavamad olnud, arvatavasti vaatan neid veel mõnikord üle, samuti on põnevad teiste õppurite kommentaarid nende kogetust.
Seekord on olnud kõne all ka uuema aja kirjandus. Kirjanik Rachel Kelly depressioonikogemusel põhinev raamat „Black Rainbow: How words healed me: my journey through depressioon“ (2014) näib olevat Suurbritannias väga soovitatud lugemine sellest, kuidas luuletused aitasid noorel naisel üle saada raskest seisundist siis, kui kõik muud raviviisid ennast ammendanud olid. Bipolaarsest häirest kirjutas ka Mark Haddon oma palju tähelepanu äratanud näidendis „Polar Bears“.
Järgmine, kuues ja viimane biblioteraapiakursuse nädal käsitleb vananemist ja dementsust. Võib-olla kirjutan sellest siis, kui kursus läbitud on.
* FutureLearn'i tasuta online kursus vaimsest tervisest ja kirjandusest (Literature and Mental Health: Reading for Wellbeing).
* * *
Lisan siia paar päeva tagasi tehtud fotod, mis seostuvad hoopiski eesti kirjandusega. Nõmmel raba ääres on pink, mis pandi sinna austusavaldusena, kui kirjanik Heljo Mänd sai 90aastaseks. Kena koht, kus istudes ja metsakohinat kuulates kurbi mõtteid ja hingehaavu leevendada saab.
Vaata ka:
Stress ja murtud südame sündroom. Mõtisklused biblioteraapiast - 1.
Lein ja posttraumaatiline stress. Mõtisklused biblioteraapiast - 2.
Vananemine ja dementsus. Mõtisklused biblioteraapiast - 4.
Veel kirjanikele pühendatud pinke, sedapuhku Mustamäel Männi pargis.
1060.
Winston Churchill olevat oma depressiivsust nimetanud „mustaks koeraks“, laenates seda metafoori 18. sajandi kirjanikult dr Samuel Johnsonilt, kelle ajal depressiooni kui kliinilist diagnoosi veel polnud. „Must koer“ (the Black Dog) aga kirjeldas kurva- ja pimemeelset seisundit kõige paremini, näidates ka, et depressiivsus (melanhoolia, kurvameelsus) on sõnakuulmatu ja keeldub lahkumast. Edasi on see sõnapaar jõudnud paljudesse teostesse, nii luulesse kui ka proosasse, ja rohketesse kõnedesse.
Kursus rõhutab kirjutamise ja lugemise suurt osa depressiooni ärahoidmisel või leevendamisel. Minu jaoks on olnud mõnevõrra ootamatu, kui tähtsaks peavad britid luuletuste valjuhäälset lugemist, mille puhul avanevat rütm ja riimid, kõik see, mida värsiehituseks võib nimetada, täiuslikumalt ja – kursuse aspektist vaadelduna – tervendavamalt.
BBC saatejuhina tuntud kirjanik Melvyn Bragg räägib videovestluses enda jõudmisest kirjanduseni ja kahest depressiivsuse episoodist, mis ta on läbi põdenud. Tema jaoks oli olnud suureks kergenduseks lugeda, et ka teised on olnud „mustas augus“ ja sealt välja tulnud. Samas ei pruugi depressiivses seisundis inimene alati lugeda suuta, ta ei jaksa raamatut kätte võtta, tal on tegemist, et saada hakkama oma eluga. Lugemine muudab inimese kujutluse aktiivseks, toetab teda, treenib mõistma ja kasutama sõna jõudu.
Mitmekülgne mees, kirjanik ja näitleja Stephen Frey rääkis samuti üleelatud depressioonikogemustest. Jutuajamised temaga ongi minu jaoks selles kursuses kõige huvitavamad olnud, arvatavasti vaatan neid veel mõnikord üle, samuti on põnevad teiste õppurite kommentaarid nende kogetust.
Seekord on olnud kõne all ka uuema aja kirjandus. Kirjanik Rachel Kelly depressioonikogemusel põhinev raamat „Black Rainbow: How words healed me: my journey through depressioon“ (2014) näib olevat Suurbritannias väga soovitatud lugemine sellest, kuidas luuletused aitasid noorel naisel üle saada raskest seisundist siis, kui kõik muud raviviisid ennast ammendanud olid. Bipolaarsest häirest kirjutas ka Mark Haddon oma palju tähelepanu äratanud näidendis „Polar Bears“.
Järgmine, kuues ja viimane biblioteraapiakursuse nädal käsitleb vananemist ja dementsust. Võib-olla kirjutan sellest siis, kui kursus läbitud on.
* FutureLearn'i tasuta online kursus vaimsest tervisest ja kirjandusest (Literature and Mental Health: Reading for Wellbeing).
* * *
Lisan siia paar päeva tagasi tehtud fotod, mis seostuvad hoopiski eesti kirjandusega. Nõmmel raba ääres on pink, mis pandi sinna austusavaldusena, kui kirjanik Heljo Mänd sai 90aastaseks. Kena koht, kus istudes ja metsakohinat kuulates kurbi mõtteid ja hingehaavu leevendada saab.
Vaata ka:
Stress ja murtud südame sündroom. Mõtisklused biblioteraapiast - 1.
Lein ja posttraumaatiline stress. Mõtisklused biblioteraapiast - 2.
Vananemine ja dementsus. Mõtisklused biblioteraapiast - 4.
Veel kirjanikele pühendatud pinke, sedapuhku Mustamäel Männi pargis.
1060.
06/10/2016
Ehitus- ja lammutusvõbelusi Mustamäelt
See roheluse ja punaste torude kooslus oleks justkui pärit mõnelt Toomas Vindi maalilt. Aga ei ole. Meie kandis paigaldatakse juba kümmekond päeva torusid kinnisel meetodil. Need pikaks venitatud punatorukesed aetakse mõnest august vupsti maa alla, vaja läheb oskust, masinaid ja mehi.
Aeg-ajalt on majades väike vibratsioon, minimaavärin, kilisevad gaasipliit, vannitoa metallkaadervärgid, aknalauad... Esimestel päevadel oli niisugune pidev vaikne võbelus harjumatu, nüüdseks on ka organism võdisevi olekuga harjunud, aga tööd vist varsti otsakorral.
Mõne kilomeetri kaugusel lammutatakse Mustamäe polikliinikut. Erilist nostalgiat mul selle hoonega ei seostu, vereproovide andmised ja paar EKGd tulevad siiski kohemaid meelde.
Kui see polikliinik 45 aastat tagasi avati, oli see Eesti NSVs suurim.
Nüüd lubatakse, et lammutamine võtab aega kaks kuud, misjärel aastaga ehitatakse suur tervisekeskus.
Siinsed fotod on tehtud 5. oktoobril 2016. Kes tahab fotode kvaliteeti kritiseerida, võtku arvesse, et tehtud on need moblaga ja endale mälestuseks Mustamäe muutuvast ajaloost.
01/10/2016
25/09/2016
Palagani mõttetus ja lugupidamatu näts
Need, kes eile valimiskogus hääletuslehe tühjana kasti panid, jätsid oma töö tegemata. Veelgi enam, nad ei mõelnud riigile ja rahvale, vaid mingitele "tagatubadele", intriigidele, erimeelsustele, "mängurõõmule". Sel vanal naisel, kes trollis ütles, et nad peaksid oma söögi- ja sõidukulud tagasi maksma, oli õigus.
Kõik valikud ei ole lihtsad. Tunnistan, et kui ma oleksin olnud valimiskogu liige, oleks minulgi tekkinud raskusi. Päris seda kandidaati, keda oleksin tahtnud valida, ei olnud, aga omad plussid olid kõigil. (Miinused ka, aga neist ma siinkohal ei räägi.)
2008. aastal olen siin blogis kirjutanud, et pr Kaljurand saaks hakkama ka Eesti presidendi väärika ametiga, aga samamoodi saanuksid sellega hakkama ka eile viimasesse hääletusvooru jõudnud Siim Kallas ja Allar Jõks – kumbki omamoodi, aga riigimehe selgroogu neil on. Mart Helme üritas valimiskarussellil anda oma parima. Mailis Repsi oli debattidel kõige huvitavam jälgida, tema areng, sõnakus ja südi meel olid silmanähtavad ning suure pere emana on ta kindla peale hea logistik, oskab masinavärki käima panna nii pereelus kui ka riigis. Nii et eile lörtsiti ära mitu üsna head presidendikandidaati. Pole kindel, et järgmised valikud paremad on.
Kui nüüd 3. oktoobril Riigikogus keegi tõesti kibekähku ära valitakse, siis tekib küsimus, miks Riigikogu seda juba esimesel korral ei võinud/saanud/tahtnud teha. Milleks oli vaja kogu nn presidendirallit, seda mõttetuks osutunud palagani?
Eilse valimiskogu teemadel võiks targutada palju, nagu ka selle üle, kas Eestil on üldse presidenti vaja või mitte. Aga kurvem on see, et meie riigil kulub liiga palju auru tühikäigule.
Üks ebameeldiv seik jäi eile veel silma. Nimelt näitas ETV valimiskogu ülekande vahele mitut klippi, seal hulgas ka seda, kuidas meie riigi praegune president kinnitas Kadriorus ametisse oma ametiaja viimased ministrid – Jürgen Ligi ja Maris Lauri. Ta kirjutas oma allkirja ja suundus siis aupaklikult seisvaid ministreid õnnitlema. Kogu asi kestis paar minutit ja kogu selle aja president... nätsutas. Väga paha oli seda vaadata.
Lõpetuseks üks lugemissoovitus: enne kui presidendivalimistega edasi minna, võiksid kõik asjaosalised kas esmakordselt või uuesti lugeda Fr. R. Kreutzwaldi "Kilplaste" kuueteistkümnendat peatükki "Kuidas Uppakallo ülemisand kilplastele oma tulekut laskis kuulutada ja kuidas kilplased kiiresti endale uue peavanema valivad". Sellest on palju õppust võtta!
EDIT: 28. sept 2016. Esilekerkinud kokkuleppekandidaat KK-st ei oska ma midagi arvata, sest ei tunne teda ega tea temast eriti, kuid kogu kokkuleplusliku "valimise" protseduur, mida Riigikogus 3. oktoobriks kavandatakse, on vastuolus mu arusaamaga õiglusest.
Kõik valikud ei ole lihtsad. Tunnistan, et kui ma oleksin olnud valimiskogu liige, oleks minulgi tekkinud raskusi. Päris seda kandidaati, keda oleksin tahtnud valida, ei olnud, aga omad plussid olid kõigil. (Miinused ka, aga neist ma siinkohal ei räägi.)
2008. aastal olen siin blogis kirjutanud, et pr Kaljurand saaks hakkama ka Eesti presidendi väärika ametiga, aga samamoodi saanuksid sellega hakkama ka eile viimasesse hääletusvooru jõudnud Siim Kallas ja Allar Jõks – kumbki omamoodi, aga riigimehe selgroogu neil on. Mart Helme üritas valimiskarussellil anda oma parima. Mailis Repsi oli debattidel kõige huvitavam jälgida, tema areng, sõnakus ja südi meel olid silmanähtavad ning suure pere emana on ta kindla peale hea logistik, oskab masinavärki käima panna nii pereelus kui ka riigis. Nii et eile lörtsiti ära mitu üsna head presidendikandidaati. Pole kindel, et järgmised valikud paremad on.
Kui nüüd 3. oktoobril Riigikogus keegi tõesti kibekähku ära valitakse, siis tekib küsimus, miks Riigikogu seda juba esimesel korral ei võinud/saanud/tahtnud teha. Milleks oli vaja kogu nn presidendirallit, seda mõttetuks osutunud palagani?
Eilse valimiskogu teemadel võiks targutada palju, nagu ka selle üle, kas Eestil on üldse presidenti vaja või mitte. Aga kurvem on see, et meie riigil kulub liiga palju auru tühikäigule.
Üks ebameeldiv seik jäi eile veel silma. Nimelt näitas ETV valimiskogu ülekande vahele mitut klippi, seal hulgas ka seda, kuidas meie riigi praegune president kinnitas Kadriorus ametisse oma ametiaja viimased ministrid – Jürgen Ligi ja Maris Lauri. Ta kirjutas oma allkirja ja suundus siis aupaklikult seisvaid ministreid õnnitlema. Kogu asi kestis paar minutit ja kogu selle aja president... nätsutas. Väga paha oli seda vaadata.
Lõpetuseks üks lugemissoovitus: enne kui presidendivalimistega edasi minna, võiksid kõik asjaosalised kas esmakordselt või uuesti lugeda Fr. R. Kreutzwaldi "Kilplaste" kuueteistkümnendat peatükki "Kuidas Uppakallo ülemisand kilplastele oma tulekut laskis kuulutada ja kuidas kilplased kiiresti endale uue peavanema valivad". Sellest on palju õppust võtta!
EDIT: 28. sept 2016. Esilekerkinud kokkuleppekandidaat KK-st ei oska ma midagi arvata, sest ei tunne teda ega tea temast eriti, kuid kogu kokkuleplusliku "valimise" protseduur, mida Riigikogus 3. oktoobriks kavandatakse, on vastuolus mu arusaamaga õiglusest.
21/09/2016
Lein ja posttraumaatiline stress. Mõtisklused biblioteraapiast - 2.
Algav sügisepimedus muudab paljud inimesed nukramaks. Ka kursuse „Kirjandus ja vaimne tervis“* kolmanda ja neljanda nädala teemad on masendavatest asjadest ja kursusematerjalidega koos käib hoiatus, et kellele käsitletavad teemad võivad raskelt mõjuda, jätku need vahele. Hindeid ja hinnanguid selle kursuse läbimisega ei kaasne, õpitakse n-ö pehmelt, õppejõudude pakutule annavad lisaväärtust õppurite asjakohased kommentaarid nende kogemustest ja üleelatust.
Kolmanda nädala teema on lein ehk raskest kaotusest ülesaamine. Selle käsitlus põhineb Šveitsi-Ameerika psühhiaater Elisabeth Kübler-Rossi jaotusel, mille järgi leinal on viis etappi (šokk ja eitamine, viha, tingimine, depressioon ja leppimine) ehk inglise keeles DABDA (Denial, Anger, Bargaining, Depression, Acceptance). Samasugused viis etappi on ka muude isiklike kaotuste (nt töökoha kaotus, abielulahutus, hülgamine jne) puhul.
Sellest nädalast jäävad muu hulgas meelde ühe kursusejuhendaja prof Jonathan Bate'i värsiread: „The book of memory can still be read but there is nothing more to write“.
Kirjandusest on leinateema puhul valitud Shakespeare´i „Hamlet“ ning Wordsworthi, Hardy jt luuletusi, mis olid ajendatud poeetide isiklikust leinavalust. Kahtlen siiski sügavalt, kas näiteks meie kultuuriruumis leidub neid, kes raske kaotuse puhul just „Hamletist“ lohutust otsiksid. Teisiti on see kindlasti inglastega, kellele Shakespeare´i teosed tüvitekste tähendavad - seega ka seda, et neile saab alati toetuda ka raskete seisundite ja tunnete puhul.
Neljas kursusenädal on posttraumaatilisest stressist (Post-Traumatic Stress Disorder, PTSD), mis teadupärast võib tekkida traumeeriva sündmuse (sõda, vägistamine, liiklusavarii, pidev vaimne vägivald jms) kogemisel. Esmakordselt diagnoositi PTSD-d Esimeses maailmasõjas osalejatel. Kuid märke sellest seisundist võib leida juba palju varasema aja kirjandusest, näiteks Shakespeare’i tragöödiatest „Macbeth“ ja „Titus Andronicus“.
Neljanda nädala materjalid on mul alles pooleli, võib-olla täiendan seda postitust pärast veel mõne mõttekesega.
* FutureLearn'i tasuta online kursus vaimsest tervisest ja kirjandusest (Literature and Mental Health: Reading for Wellbeing), Warwicki ülikool.
Vaata ka:
Stress ja murtud südame sündroom. Mõtisklused biblioteraapiast - 1.
Depressioon ja bipolaarne häire. Mõtisklused biblioteraapiast - 3.
Vananemine ja dementsus. Mõtisklused biblioteraapiast - 4.
11/09/2016
Stress ja murtud südame sündroom. Mõtisklused biblioteraapiast - 1.
Biblioteraapiaga seonduv on mulle alati huvi pakkunud, sestap rõõmustasin, kui augustis leidsin ühest blogist teate, et septembris algab FutureLearn'is tasuta online kursus vaimsest tervisest ja kirjandusest (Literature and Mental Health: Reading for Wellbeing). Allpool on selle kursuse esimene lühikonspekt - mõtisklused biblioteraapiast.
Selle kursuse esimesel nädalal meenutasin mitu korda kunagise Eesti Meditsiiniraamatukogu pikaajalist direktorit Milvi Tedremaad (kellest olen kirjutanud Elukirjas 2005. a, sama lugu ka mu raamatus "Eestimaa ilu", 2008). Selle raamatukogu missiooni väljendas Hippokratese mõte "Teadmiste teel haige tervenemisele".
1980ndatel aastatel said meditsiiniraamatukogust ja selle direktorist biblioteraapia levitajad Eestis - Ukraina sõprade abiga korraldati 140-tunnine kirjandusravi täiendusseminar. Tuleb rõhutada, et teose kunstiväärtusest räägitakse biblioteraapias ainult seoses optimismiga. Milvi Tedremaa oli kogunud ligi 400 eesti luuletust, mis tema sõnul olid täis elujõudu ja optimismi, üks võimsam kui teine, ja unistas selle kogu väljaandmisest käepärases taskuformaadis.
Nüüd pole enam kumbagi, ei raamatukogu ega ka selle endist direktorit. Seda, kuidas Eestis praegu biblioteraapiaga lood on, ma tegelikult ei teagi. Kui keegi mu blogi lugejatest selle teemaga kursis on, võiks ta sellest kommentaarides kirjutada.
Igatahes tabasin end Warwicki ülikooli teadlaste juhendatud online-kursuse avanädala jooksul sageli mõttelt, et Milvi Tedremaa kunagine töö ei olnud sugugi vähem väärtuslik.
Esimese kursusenädala teemaks oli stress, mida väga põgusalt käsitleti nii meditsiini seisukohalt kui ka mitmeid, eelkõige tundelisi loodusluuletusi tutvustades. Näited ja videovestlused olid põhiliselt inglise kirjandusest, selle tuntumatelt poeetidelt, kuid minu jaoks kujunes kõige huvitavamaks vestlus nigeeria kirjanik Ben Okriga. Hakkas kahju, et ma ei teadnud teda kuulamas käia, kui ta 2014. a Tallinnas HeadRead festivalil esines, kuid mõnevõrra kompenseeris seda blogis Bukahooliku märkmed avaldatud ülevaade. Ben Okri loomingut - nii proosat kui luulet - tahan tulevikus kindlasti lugeda.
Teise kursusenädala videod ja tekstid vaatasin ka juba läbi, kuigi õpinädal alles homme algab. Põhiteema on nn murtud südame sündroom. Minu jaoks oli huvitavaim takotsubo kardiomüopaatia ehk stressitekkelise kardiomüopaatia käsitlus. See kaheksajala püügilõksuga võrreldud haigusseisund võib olla põhjustatud ootamatust kaotusest (lein, armuvalu...) või ülisuurest rõõmust, mis tekitab muutuse südame vasaku vatsakese kujus. Seisund on ravitav, kuid võib ka surma põhjustada.
Luulenäidetelt minnakse teisel nädalal sujuvalt üle proosale - kuidas saakski ilma inglaste suurlemmiku Jane Austenita. Üks online kursuse juhendajatest on Austeni loomingule pühendunud uurija. Näiteks tuuakse "Mõistus ja tunded" ("Sense and Sensibility", 1811): Dashwoodi perekonna kahe vanema tütre, Elinori ja Marianne läbielamised, kui nende kallimad murravad nende südame.
Et ma ei ole eriline Austeni romaanide austaja (filmid on mulle küll meeldinud, eelkõige need, milles Emma Thompson mängib), paelus see osa teise kursusenädala materjalidest mind vähem - videost jäi isegi aega märgata, kui hästi õppejõu žestikuleerivate käte küünelakk tema sinise kleidiga sobib. Neile, keda Austeni romaanid rohkem köidavad, võib aga just see osa - õdede vastandamine - vaimse tervise käsitlemisega seoses enim huvi pakkuda.
Jane Austenist räägitakse veel - kõne all on tema romaan "Veenmine" ("Persuasion", 1818). Järgmistest kursusenädalatest kirjutan ehk tulevikus. Siia aga lisan lingi Kruusatee 2008. a postitusele "Tähtis on, kuidas oma purje sead", milles tutvustasin ühte Milvi Tedremaa soovitatud raamatut.
Vaata ka:
Lein ja posttraumaatiline stress. Mõtisklused biblioteraapiast - 2.
Depressioon ja bipolaarne häire. Mõtisklused biblioteraapiast - 3.
Vananemine ja dementsus. Mõtisklused biblioteraapiast - 4.
07/09/2016
"Teadvuse anatoomia"
Ishwar Chandra Puri
„Teadvuse anatoomia“
Elford Press, 2016.
Tõlkinud Age Hirve
Tasuta e-raamat, saadaval raamatukauplustes.
Raamatututvustuses öeldakse, et Inimteadvuse Uurimise Instituudi (ISHA) asutaja Ishwar Chandra Puri (sünd 1926) süveneb inimteadvuse erinevatesse tasanditesse eesmärgiga tuua vaimne kogemus argiellu. Armastus ja loogika on pikka aega toiminud üksteisest lahus ja tekitanud meis „lõhestunud teadvuse“. „Teadvuse anatoomia“ juhatab läbi uurima oma teadvuse sügavusi ning jõudma intuitsiooni, terve mõistuse, armastuse ja loogika kokkusulandumise võimalikkusse.
Ma ei hakka siin raamatut lahti seletama ega analüüsima, vaid seda hiljuti lugenuna toon maitseks 12 tsitaati:
„Kõige tähtsam küsimus, mis inimkonna ees eales seisnud, on: „Kes ma olen?“ Kuid sellele ei saa anda vastust keegi teine peale sinu enda. Vastuse leidmiseks pead sa vaatama iseenda minasse. Pead otsima; sinust peab saama otsija.“
„Iseenda tundmaõppimise rännakul on meie ainus ülesanne avastada “iseenda” teadvuse anatoomia.“
„Iga inimene elab iseenda unemaailmas ja kui kaks inimest satuvad lähestikku, siis tekib varem või hiljem pingeolukord. See on ette määratud juhtuma, sest nende „unenäod“ ei kattu ja igaüks tahab kehtestada enda unenägu teise inimese unenäo üle. Probleem tekib, sest te ei saa oma unenägu teise unenäo vahele pista.“
„... kuulamine ehk „surat“, kuulamise vägi, inimteadvuse algne ja fundamentaalne võime. Kõige kõrgemal teadvuse tasandil on leitud, et „nirat“ ehk nägemise vägi on vaid „surati“, kuulamisväe, avardumine. Järelikult on võime olla kuuldav inimteadvuse põhiline iseloomustaja.“
„Inimmeel, nagu juba öeldud, tegutseb vaid ajas, ruumis ja põhjuste maailmas, aga hing ainult VÄLJASPOOL aega, ruumi ja põhjuste maailma. Nende kahe vahel pole midagi ühist!“
„Hing on inimteadvuse võime kasutada intuitsiooni.“
„Intellekt liigitab inimesi jätkuvalt „erinevuste“ järgi. Ja meie väidame, et kuulume ühte neist niinimetatud kõrgematest kategooriatest ning teeskleme, et oleme teistest paremad!“
„Seevastu iidsetel aegadel pidi mõtet „hoidma“; olema selle sees kuni see küpseb ning seejärel, küpse viljana, langeb see just õigel ajal! „Tõelistele“ küsimustele ei saagi sõnadega vastata. Need saavad vastuse „kogemuse“, millegi olemusliku läbi, ent mitte kunagi intellekti kaudu! „
„Aga vaid need, kes „kes ennast tunnevad“… kes teavad, kes nad on ja miks nad on, omavad vaprust üksinda olemiseks! Nende jaoks on üksiolek ilus; see on õnnistus.“
„Tegelikult räägib keskmine Ameerika abielupaar teineteisega vähem kui 30 minutit päevas! Pidage meeles – see on keskmine! Selle 30 minuti sees on näägutamine, vaidlemine, kaebused ja kõik muu. Ülejäänud tundide jooksul ei pöörata üksteisele mingit tähelepanu!“
„Eksistents on kogemuste, taju või kujutluse kindlapiiriliste ja määramatute elementide kokkusaamispunkt.“
„Kaastunde osutamine teiste suhtes tähendab nende kohtlemist imelisena imeväärses maailmas. Armastus teiste vastu tähendab nende kohtlemist erilisena.“
06/09/2016
Läheb suuremaks võtmiseks!
Käisin hommikul poes. Kassas sain tšekile lisaks uhiuue kampaania reklaamilehekese. Hakkasin seda alles kodus vaatama ja avastasin, et oleksin saanud kohe palju asju võtta. Vaadake ise:
Tekst siis: "Osta vähemalt 1 Leiburi Rösti sarja toode, esita kassas Äitah kaart ning võid võtta kontaktgrilli või võileivakarbi koos kotitäie Leiburi toodetega."
Mul küll on Aitäh, mitte Äitah kaart, aga igatahes järgmine kord, kui poodi lähen, ostan ühe Leiburi toote ja võtan kindlasti ka kotitäie tooteid veel. Või ostan kaks toodet ja võtan ühe juurde karbi ja kotitäie ning teise juurde selle grilli kah. Ja katsugu poepidajad mind vastupidises veenda, et võin võita, aga mitte niisama võtta - teen just nii, nagu nende endi antud lehekesel kirjas.
Ainult et kui kampaania kestel suuremaks võtmiseks läheb, võivad nii Leibur kui Maxima majandusliku põntsu saada.
Tekst siis: "Osta vähemalt 1 Leiburi Rösti sarja toode, esita kassas Äitah kaart ning võid võtta kontaktgrilli või võileivakarbi koos kotitäie Leiburi toodetega."
Mul küll on Aitäh, mitte Äitah kaart, aga igatahes järgmine kord, kui poodi lähen, ostan ühe Leiburi toote ja võtan kindlasti ka kotitäie tooteid veel. Või ostan kaks toodet ja võtan ühe juurde karbi ja kotitäie ning teise juurde selle grilli kah. Ja katsugu poepidajad mind vastupidises veenda, et võin võita, aga mitte niisama võtta - teen just nii, nagu nende endi antud lehekesel kirjas.
Ainult et kui kampaania kestel suuremaks võtmiseks läheb, võivad nii Leibur kui Maxima majandusliku põntsu saada.
25/08/2016
Vahepaus
Üritan nüüd teha igasugustesse kirjutamistesse – blogid, FB, kirjad jms – umbes nädalase pausi, lootuses, et midagi kiiret seda takistama ei tule.
Aku tahab laadimist, sest saatsin peaaegu pool aastat tehtud suure kirjatöö täna kirjastusele ära. Eks näis, mis ja kuidas edasi saab. Illustreerimine, toimetamine ja muu seesugune võtavad veel kindlasti omajao aega.
Igatahes ei taha ma nüüd mõned päevad üldse midagi kirjutada, vaid tegelen muude asjadega, mis vahepeal hooletusse on jäänud, olgu neiks siis lugemine, õuesolek, toakoristamine või mis iganes.
20/08/2016
Täna 25 aastat tagasi
Olin neljandat päeva üksi, sest poeg oli sõitnud koos sõpradega kaugele maale ülikooli. Kui kauaks, seda ma ei teadnud. Igatahes seisis ees mitu aastat lahusolekut.
Kuigi olime otsustanud, et Nooruse toimetusel on vaba päev, leidsin, et peatoimetajana pean toimetuses olema. Nii olingi tööl, oma kabinetis Tallinna Ajakirjandusmajas. Uudiseid kuulasin taskuraadiost, mõtlesin elu üle. Teised olid kes kus.
Palju aastaid hiljem juhtusin raadiost kuulma, kuidas Priit Hõbemägi rääkis 1991. aasta 20. augusti sündmustega seoses, et toimetusel olnud plaan hakata vajadusel n-ö põrandaalust ajakirja välja andma. Tegelikult aga oli meile (küllap ka PH-le, kes oli peatoimetaja asetäitja) tollal päris selge, et kui põrandaalune vajadus tekib, tuleb eelistada aja- ja lendlehti, sest need on operatiivsemad. Meie oma pika tootmistsükliga ei oleks nende kõrval olnud kuigi aktuaalsed.
Pärastlõunal läksin oma endiste töökaaslaste juurde Rahva Hääle toimetusse. Kõik uudised jooksid sinna kokku. Ka oli seal saalis teler, mis olulisemad sündmused edasi andis. Meeleolu oli ärev, kuid mitte lootusetu. Olin seal, kuni järgmise päeva lehe valmimiseni. See võttis aega, sest kell 23.02 kuulutas Eesti Ülemnõukogu Eesti Vabariigi iseseisvaks ja kutsus teisi riike taastama diplomaatilisi suhteid Eesti Vabariigiga.
21. augusti Rahva Hääles oli suur avapealkiri - Eesti Vabariik on iseseisev. Samuti oli selles Arnold Rüütli allkirjastatud Ülemnõukogu otsus 20. augustist, Reuteri info Gorbatšovi saatusest, Eestimaa Rahvarinde pöördumine, uudised Pihkva dessantväelastest Tallinnas jm.
Subscribe to:
Posts (Atom)