Raha või elu

Uue aasta esimene sekeldus on käes. Ostsin apteegist arsti väljakirjutatud ravimi. Kui hakkasin kodus uurima selle kasutusõpetust, selgus, et allergia tõttu ei saa ega tohi ma seda võtta - see võib mulle ohtlik olla. Olen alati arsti informeerinud oma allergiast, aga seekord ta millegipärast eksis. Ravim oli küllalt kallis.

Tekkis küsimus, kas saan rohu tagastada. Pakend oli lahti võtmata, kõik nii, nagu apteegist sain. Ka ostukviitung oli olemas. Õhtul uurisin internetist ja Facebooki sõpradelt, kas kellelgi on vastavat teavet või kogemust.

Nõuanded olid erinevad, seinast seina. Kõige optimistlikum sõber arvas, et loomulikult saab ravimi apteeki tagasi viia ja ehk ka arsti ja apteegi koostöös ümber vahetada. Kõige realistlikum sõber soovitas kõigepealt informeerida arsti tema eksitusest ning lasta retsept parandada, et siis ilmselt peaks ka selle vale ravimi saama tagastada.

Enamasti kirjutati aga oma kogemustest, et ravimeid ei saa tagastada, ning üks apteegindusega seotud inimene väitis, et just retseptiravimi puhul on asi nii, et mul tuleb kahju kanda, sest Haigekassa ei lubavat tagastada.

Arstiga sain ühendust võtta alles järgmise päeva õhtupoolel. Aga enne seda helistasin hommikul Haigekassasse ja küsisin, kuidas nende keeluga lugu on. Esmane vastus oli, et jah, retseptiravimit ei saa tagastada, kuna ma olen sellega juba apteegist välja jalutanud. Nimetati ka ravikindlustusseadust.

Kui rõhutasin, et tegemist oli siiski arsti eksitusega ja oleks üsna jõhker, kui arsti tehtud vea peaks patsient kinni maksma, st kui ta ei saa ravimit, mis võib talle halvasti mõjuda, tagastada, siis võeti teiselpool telefonitoru aega omavahel konsulteerimiseks ning seejärel soovitati pöörduda apteegi juhataja poole.

Tegingi seda. Juhataja rääkis muu hulgas, et olevat inimesi, kes tulevad järgmisel päeval sooviga ostetud ravim tagastada, sest on vahepeal hakanud ostu liiga kalliks pidama ja kahetsevad kulutatud raha. Kinnitasin, et minu puhul pole asi selles. Siis arvas ta veel, et kuna arst on ostetud ravimi välja kirjutanud, siis järelikult võin ma seda võtta. See ei pruugi mulle halvasti mõjuda. Vastasin, et oma allergiakogemuse tõttu ma ei soovi sellist katse-eksituse meetodit kasutada. Sellest jutuajamisest oli siiski kasu, tekkis mitmesuguseid mõtteid ja sain teada, mida võiksin edasi teha.

Arst vabandas oma eksitust ja kirjutas välja uue, mulle sobiva ravimi.

Asjaajamine on veel pooleli. Aga selle käigus olen juba palju targemaks saanud.

Lugenud läbi ravikindlustusseaduse ja ravimiseaduse. Saanud teavet internetis tervise ja tervisekaitse teemadel eesti.ee-st, tutvunud E-tervisega ehk tervise infosüsteemiga, mille kaudu saab vaadata digiretseptidesse ja oma isiklikku digiloosse puutuvat jne. Konsulteerinud mitme inimesega.

Seda ka omal nahal mõistnud, et kui oled haige, siis peab sul kõikvõimalikeks käikudeks ja asjaajamisteks tugev tervis olema...

EDIT: Selle teksti põhjal kirjutasin artikli "Kui ravim ei sobi",  Videvik 7 (1084), 14. veebr 2013. Vaadata saab digitaalarhiivi DIGAR leheküljelt http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=115100