Kusagil eespool räägitakse Raissast. Ta pidavat kalliskive koguma. Tea kui palju tal neid on? Tema juba oma raha nii alandavalt vahetama ei pea, et muudkui seisa ja seisa siin teadmatagi täpselt, kas üldse saab vahetada või mitte. Ja kas saabki ainult kakssada rubla või ikka rohkem. Külm on. Sai küll juba hommikuahetuses tuldud, aga neid seisjaid oli siis juba mitusada. Mõned olevat eelmisest õhtust peale seisnud, ei tea, kas see tõsi on? Postkontori uks on alles kinni, pidi teine küll hommikul kella kaheksast lahti tehtama. Ja kas nad kõigile neile inimestele, kes siin selles pikas sabas on, üldse saavad raha vahetada? Raha pole vist nii palju olemaski. Mõtelda ometi, kui suur on see maa, mis nüüd korraga raha vahetab! ja kui palju neid viiekümne- ja sajarublaseid olla võib? Ei seda oska üldse ette kujutada.
Ega see vahetamine vist küll rahulikult lähe. Ja kes seda kolme päevaga jõuab. Küllap selles suures järjekorras ei jaksagi kõik kogu seisuaega vastu pidada. Kes oskaks kokku lugeda, kui paljudel temataolistel vanainimestel niimoodi seistes kõledalt külm on, jalad, seljad ja muud kohad valutavad. Ja süda - see valutab kõige rohkem. Kas ikka saan, kas ikka jõuan, kas vähemalt matuserahagi jääb, et pärast surma mitte kellegi kaela ei jääks?
Kogus ja kogus oma kehvast pinsist, nüüd on mõni tuhat hinge taga. Paar tuhat ei ole ju palju, kui arvestada, millise vaevaga see kogutud on. Hoiukassasse ei julgenud viia. see Otsas-on või mis ta on, rõhutas ju kogu aeg, et kui kroonide vahetamiseks läheb, siis vahetatakse ainult enne esimest jaanuari 1990 hoiustatud raha. Tema sai poole oma tuhandetest siis, kui mees suri ega söandanudki enam hoiule viia. Vahetas ainult hoolega võimalikult suurteks rahatähtedeks, et seisab kindlamini alles. Säh sulle nüüd!
Õhtul, kui seda ukaasi või mis ta on, raadios ette loeti, ehmatas ta nii kohutavalt, et kartis, et enam toolilt ei tõusegi. Nagu oleks välk tuppa löönud või varas käinud. Mõelda ometi, eelmise rahareformi ajal vahetati ikka kõik raha ära, kuigi kümme korda väiksemas vääringus. Niisugust pauku nagu nüüd, siis küll ei pandud. Nüüd nagu oleks tahetud vanainimestest koos nende rahaga korraga lahti saada. Hea mees see Miller, et vähemalt nii ilusti raadios ja teleris kõike ära seletada püüdis. Aga kõige targemini teeksid nad siis, kui seda asja ikka pikemalt ja tasakaalukamalt korraldaksid.
Nii ta arutleb oma mõttes. Korraga tuleb talle meelde Alma. Seesama Alma, kellega ta kunagi ammu koos koolis käis. Ta pidavat nüüd üksinda oma metsatalus elama. Keskusest kaugel, teler katki. Tea kas tal raadiotki on? Oh sa Issand, võib-olla ta ei teagi veel, et rahareform on. Kindlasti on temalgi eluaeg raha kogunenud, tal ju linnas lapselaps, kellele ta kogub. Mälestuseks vanaemast. Oh hoidku, mis saab Almast ja teistest temataolistest? Siin postkontorisabas vähemalt pead ust silmas ja loodad, aga mis nemad peale hakkavad?
/Järgneb/
© Linda Järve. Ilmunud Terviselehes, 2000. a.
(Seletuseks noorematele lugejatele:
Raissa - Raissa Gorbatšova, Mihhail Gorbatšovi abikaasa.
Otsas-on - Rein Otsason, Eesti rahandustegelane.
Miller - Rein Miller, Eesti rahandustegelane.)
Vaata ka:
Minu ema põlvkond - 1. Pildid
Minu ema põlvkond - 3. Kiisu
Minu ema põlvkond - 4. Sabas
Minu ema põlvkond - 5. Kivi all
No comments:
Post a Comment