17.9.08

Ontliku ameeriklanna lugemisvara


Vahepeal blogimaastikul ilma teinud raamatumeemide taustal on ehk huvitav teada, mida luges ontlik Ameerika tütarlaps, kes valdas kaheksa-aastaselt kolme keelt ja kellest ema teadlikult kasvatas tulevast Inglise suurilmadaami.

Consuelo Vanderbilt Balsan kirjutab oma raamatus "The Glitter & the Gold" (kirjutatud 1953, esmatrükk 1973, mitu kordustrükki, viimane päris hiljuti), et talle õpetati varakult selgeks prantsuse, saksa ja inglise keel. Just sellises järjestuses. Prantsuse keelt rääkis ta vanematega, saksa keelt guvernandiga ja inglise keelt teise koduõpetajannaga.

Palju õnnelikke tunde veetis ta Madame de Ségur´i "Les petites Filles Modéles" ja "Le Bon Petit Diable" lugemisel. Saksa raamatutest on talle meelde jäänud "Zwei un Fünfzig Sonntage". Siis kuulusid varajase lapsepõlve juurde veel Anderseni ja Perrault´ muinasjutud, La Fontaine´i "Lood", mida ta teadis peast.

Saksa raamatutest on talle meelde jäänud tegelane Struwwel Peter koos Williega.
Edaspidi tulid koos vennaga ja venna kõrval "Robinson Crusoe", Cooperi "Nahksuka jutud" - need andsid alust igapäevamängudeks.

Siis läks lugemisvara romantilisemaks ja sentimentaalsemaks. "The Wide, Wide World" ja Alcotti "Väikesed naised" kulusid pähe.

13-aastane Consuelo luges Kreeka mütoloogiat, "Ulyssese seiklusi", Henty´t, Marryat´i ja Jules Verne´i. "Šoti pealikud" oli talle väga südamelähedane ja Robin Hood lemmikkangelane.

Plutarchose "Eludest" lugemisega kaasnesid Consuelo lausa spartalikud elukombed (näiteks ilma tekita põrandal magamine, mida ta küll külma tõttu kuigi kaua ei harrastanud), vastukaaluks tüdruku rikka kodu luksusele.

Järgmise sammuna meeldisid talle Scotti "Ivanhoe" ja Dickensi romaanid.

Siis tulid Thackeray "Henry Esmond" ja "The Virginians". "Edevuse laata" ei lubatud tal tüdrukupõlves lugeda.

Meeldisid lood undiinidest ja Loreleist. Meelde jäid lastemängud "Alice Imedemaal" ainetel.
Tugevasti mõjutas juba noore neiu tundeelu Elioti "Veski Flossi jõel".

Lisaks sellele loetelule n-ö isiklikest raamatutest luges rahakas perekonnas kasvav neiu veel rohkesti inglise ja saksa luulet ja poeetide ning suurmeeste elulugusid. "Chaucer´i "Canterbury lugude" ja Spenceri "Haldjatekuninganna" juurest jõudsin ma "Nibelungide lauluni" ja "Wallensteinini", Miltoni puritaanliku idealismi juurest Klopstocki Saksa lüürikani, Shakespeare´i juurest Schilleri ja Goetheni," meenutab Consuelo oma raamatus.

Pärast abiellumist Marlborough´ hertsogiga sai nüüd juba aristokraatne suurilmadaam lugeda varem keelatud raamatuid: Goethe "Fausti", Heinet, Schopenhauerit, Nietzschet. Kant ja Hegel talle ei meeldinud, aga Nietzsche "Nõnda kõneles Zarathustra" meeldis sedavõrd, et ta unistas seda tõlkida, kuni avastas, et sellest teosest on juba väga palju tõlkeid.

Seda kõike siis luges too oma aja kohta haritud neiu aastatel 1880-1895.

Tuleb tunnistada, et paljudki raamatud on olnud ka Eesti tütarlaste mitme põlvkonna kohustuslikus menüüs.

Pildil: Consuelo Vanderbilt, veidi enne 1920. aastat. Eluaastad 1877-1964.

No comments:

Post a Comment

Related Posts with Thumbnails