See mõttetu maailm

Minu lapsepõlves olid Õhtulehes lisaks surmakuulutustele ka kuulutused abielu lahutamise kohta. Küllap oli nii ka teistes kohalikes lehtedes, sest ÕL oli kohalik leht, Tallinna oma. Mõnikord oli neid teateid mõni veerg, mõnikord pool lehekülge -- üsna palju.

Kuulutuses seisis kirjas, et siis ja siis lahutati selle ja selle abielu sellest ja sellest. Muud midagi. Aga see oli oma lakoonilisuses hirmutav. Samuti ei tahtnud keegi jutulõksutajate hammaste vahele sattuda. Nii juhtuski vahetevahel, et mõni abielu jäi lahutamata, sest oli häbi või piinlik või vastumeelne kõige ilma kõneaineks saada.

Vist umbes samasse perioodi jääb ka abielus eksinute noomimine parteikomiteedes, aga sellest ei tea ma midagi.

Niisugust äärmuslikkust ma õigeks ei pea. Aga igatahes peeti sel ajal oma elu oma eluks ja ei rutatud oma pere musta pesu teiste silme alla pesema.

Nüüd on saabunud teine äärmus - "Tõehetk", milles ka kõige lähedasematele ei halastata, ja teismeliste neidude ülestunnistused oma sekspartneritest. Me teame peaaegu kõike üleaisalöövate vanemate meeste abieluvoodites ohkavatest ja ohkivatest oma ja võõrastest naistest. Iga järgmine endast teadaandja justkui püüaks selles osas teisi/eelmisi üle lüüa. Minul on suurem... Ja kui üle lüüa ei saa, siis teatatakse, kui vilets ikka üks või teine voodikaaslane on olnud. Eriti meelsasti teatatakse seda siis, kui need voodikaaslased juhtumisi ka veel kuulsad on, sest ehk hakkab tuntusest midagi teatajalegi külge.

Komblus on unustatud, moraalsus ahistab, kõlblusest ei taheta midagi teada, kaasinimesest, ka elukaaslasest lugupidamine on üldse ununenud... Solgiämbreid püütakse ikka ja jälle kellegi pähe kallata.

Tühja sellest, kui kogu maailm teab, et keegi lahku või kokku läheb, miks ta läheb ja kelle pärast läheb -- peaasi, et sellega saab teenida raha, populaarsust, reklaami, tulu ja mida kõike veel. Kõik müügiks!

Ma pole mingi puritaanlik moraalijünger, aga sellest kõigest ei saa ma aru. Mulle tundub, et niisugune maailm on määrdunud ja mõttetu ning püüab ka mind määrida ning järjest lollimaks ja mõtlemisvõimetuks muuta.

EDIT// Siinseid mõtteid olen kasutanud selles artiklis (OpL, 3. okt 2008).

Elamus: "Shantaram"

Lõpetasin "Shantarami" lugemise juba mitu päeva tagasi, aga olen ikka selle raamatu mõju all.

Ligi 1000 lehekülge, aga kogu aeg põnev, ei vaju ära. Gregory David Robertsi 2004. aastal ilmunud raamatut on nimetatud krimidraamaks, aga see on midagi palju enamat. Väga inimlik, väga mehelik, kurjategijate maailmast kõnelev, aga samas väärikust ülistav.

Imelised on leheküljed Bombay slumist, mille elanikke autor tõepoolest tunneb ja armastab. Põnev on Afganistani sõda venelaste vastu sõdija pilguga. Ilus on vastamata armastus, mis siiski enesehaletsusse ja melanhooliasse ei suubu. On kauneid naisi, uskumatuid seiklusi, lihtsalt naljakaid kohti, mafia jõukatsumisi, narkomaane ja prostituute, karutantsitajaid ja igasugust muud põnevat kraami. Aga see kõik on niivõrd hästi läbi tunnetatud, lahti mõtestatud, et kogu see nn krimidraama osutub ühel hetkel sügava vaimse kasvu, eneseleidmise ja maailmamõistmise teemaks.

Põnev on loetut läbi elada. Ja samas on nii väga kummastav teada, et keegi on selle kõik päriselt elanud: sellise põgenemise, põgenejaks olemise; ellujäämise eest võitlemise ja teiste aitamise, et nad ellu jääksid; niisuguse hingelise sopa ja selginemise.

Ei taha siin hakata rääkima raamatu üksikutest episoodidest. Need on kaasahaaravad ja ilmekad, palju on ootamatult kauneid kohti.

Väga hea raamat on. Viimastel aastatel loetutest üks paremaid.

Kirjutasin juba kord varem, et igapäevaelus ma võib-olla selle raamatu peategelasega koos olla ei tahaks, aga raamatukaante vahel on ta huvitav. Ka ülejäänud tüübid on huvitavad, on tõelised karakterid, piltlikult lahti kirjutatud ja igati usutavad ja mõistetavad.

Raamatut on thrilleriks nimetatud, aga ta on tüüpilisest thrillerist midagi hoopis enamat.

Samas on raamat väga filmilik. Kujutlusvõime hakkab tööle, autor on hea jutustaja. Septembris alustab Johnny Depp "Shantarami" järgi filmitegemist. Ma pole päris kindel, kas Depp peategelast mängides minu kujutlusega klapib. Küll aga ootan ma palju raamatu ühe mõjusama, mõjukama, salapärasema ja vastuolulisema tegelase Khaderbhai kujutajast, India tuntuimast filminäitlejast Amitabh Bachchanist. Aga tulemust saab näha juba 2009. aastal. Võib-olla jõuab ka raamat selleks ajaks eesti keelde.

Pildil on Amitabh Bachchan.

Mõned tsitaadid "Shantaramist" on mu teises blogis.

Minu selle suve suurim õis

Minu sel suvel nähtud rohketest õitest suurim, kahjuks küll veel lahti puhkemata, kasvas Eedeni aias. No mitte just seal, kust Aadam ja Eeva välja aeti, aga igati huvitavas paigas, kus ka mao salakavalust karta ei tulnud.

Eedeni aiad asuvad Suurbritannias Cornwalli poolsaarel. Neljandat korda oli Eden Projecti hooldaja Tim Grigg suutnud kasvatada haiseva laibalille Amorphophallus titanumi peatse õieavamiseni. See Sumatra vihmametsade taim avab õie ainult 48 tunniks ja kütkestab putukaid oma lehaga. Praeguseks tõenäoliselt on ta juba ära õitsenud, sest mina nägin teda augusti alguses. Sellisenagi oli ta aukartust äratavalt suur.



Eedeni aiad ehk Eden Project on üks Suurbritannia Millenniumi-projektidest, mis viidi ellu looduse kurja kasutamist meenutavas vanas kaoliinikarjääris St Blazey küla ja St Austelli linna lähedal. Siia rajati mitu kasvuhoonet maailma eri paikade taimestikuga. Üks neist kasvuhoonetest, vihmametsade taimestikuga, on maailma suurim. Rajatised kujutavad endast nn bioome, tehniliselt ja välimuse poolest väga moodsalt, geodeetiliselt ehitatud plastikpoolkerasid. Neid on ilus vaadata, tundub, nagu oleksid kuhugi fantaasiamaailma saabunud.



Vihmametsade bioomis on õhk üliniiske, isegi pildistada on raske, sest paksus niiskuses hajuvad teravad kontuurid ja fotokat tuleb tihti kuivatada. Seepärast on seal tehtud, nii laibalille kui ka teised pildid niiskusudused. Siin näiteks pole mitte päris Indoneesia küla, vaid osake troopikabioomi väljapanekust. Nagu oleks kaugele maale sattunud...



Lugu Eedeni aedadest. Siinsed pildid loo juurde ei mahtunud.