Vaatamisi: mais on silma jäänud...

Maikuus tuli tagasi vahepeal paariks kuuks kadunud tahtmine raamatuid lugeda ja selle kõrval oli filmivaatamisi vähe, kõik Jupiteri kaudu.

Dokid
Mai alguses tasusin aprillist jäänud võla, vaatasin naljakuu lõpus Iberofesti filmina näidatud Oscarile kandideerinud südamlikku dokki „Salaagent“ („El agente topo“; 2020, Tšiili, Holland, Hispaania, Saksamaa, USA). Jättis kahetised tunded, aga soovitan kindlasti vaadata. Kirjutasin sellest siin.

Keskkonnakaitsekuu pakkus vaatamiseks kaheksat dokki, mina vaatasin kolme ja kirjutasin oma muljetest siin.
„Koroonapandeemia ja pangoliinid“ („Corona: The Pandemic and the Pangolin“).
„Õhukesel jääl“ („On thin ice“)
„Väljasuremine: faktid“ („Extinction: The Facts“).

„Vseviov“ (2020, Eesti, rež Elen Lotman) – portreefilm Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessorist, tudengite lemmikõppejõust raadiokuulajatele hästi tuttavast „Müstilise Venemaa“ jutustajast. Film on lugu David Vseviovi sünnipäevast, aga ka inimestest, kes on olnud tema elus olulised. Nii neist, kes on veel alles, kui ka neist, kes on jäänud vaid mälestustesse. Ühtlasi on see lugu minevikust ja tulevikust. Minu jaoks oli huvitav näha dokki inimesest, keda ma tunnen, ja tajuda nähtus seda muhedust ja sõbralikkust, mis talle on elus omane.

„Juhan Liivi lugu“ (1975, Eesti, Tallinnfilm; rež Peep Puks, stsenarist Hando Runnel). Väga mõjuv, sugestiivne luule, muusika ja mustvalge pildi kooskõla. Näide sellest, kuidas nappide vahenditega saab palju väljendada. Oma aja kohta väga hästi tehtud. Tollase haridusministeeriumi tellimus Juhan Liivi luule süvendatud mõistmiseks ja tunnetamiseks. Ma ei olnud seda varem näinud, kui nüüd.

Meelelahutuseks ja meeldetuletuseks vaatasin dokki andekast näitlejannast: „Julie Andrews: La mélodie de la vie“ (2019, Prantsusmaa). Tore oli meenutada „Helisevat muusikat“ ja „Mary Poppinsit“, aga ka paljut muud.

Sarjadest
vaatasin 12osalist tšehhide sarja „Sodiaagimõrvad“ („Vraždy v kruhu“; 2015), mille omapärane peategelane politseimajor Marián Holina võtab kuritegude lahendamisel appi astroloogia. Teda mängib Tšehhi tuntumaid näitlejaid Ivan Trojan. Oli põnev, aga ma ei saa öelda, et meeldis.

„Unustamatu“ („Unforgotten“; 2021, Suurbritannia) neljanda hooaja lõpuga lahkus sellest sarjast seekord masenduses Cassie’t mänginud Nicola Walker, kelle esitusi alati vaatan, sest näitlejanna on mulle sümpaatne.

„Salateenistusega“ jätkasin ka.

Filmid
„Big Stone Gap“ (2015, USA). Romantiline draama põhineb režissöör Adriana Trigiani  enda menuromaanil ning selle võtted toimusid tema sünnilinnas Big Stone Gapis. Tüüpiline elupildike USA väikelinnast, nagu neid on tehtud ilmselt sadu. Sobib niisuguseks õhtuks, kui millegagi enam õigupoolest tegelda ei viitsi ja mõte ei tööta. Jätab päris hea tunde.

Multikatest oli tore meie „Suur maalritöö“ (2013), mis veenis mind, et aeg-ajalt on päris vahva Lasteekraani vaatama põigata. Pildil on kaader sellest filmist.