11/03/2018

Saa või kurjaks

Iberofesti filmidest kirjutades juba märkisin, et omaaegse väga tuntud näitlejatekoolitaja Konstantin Stanislavski nimeks oli „Hispaania kuninganna“ eestikeelsetes subtiitrites saanud Estanislaski. Selline tõlkeviperus võib nalja teha, kuid näitab ka meie endi puudulikkust ja lähiajaloo vähest tundmist – mõjutas ju Stanislavski väga paljusid meie omaaegseid näitlejaid. Kui ei usuta, tasub üle lugeda näiteks Voldemar Panso imepärast raamatut „Töö ja talent näitleja loomingus“ (1965).

Kui filmitõlkija viga võib ehk välja veel kuidagi välja vabandada, siis see, et ka kultuurilehte Sirp niisugused vead sisse kipuvad, on minu arvates juba tõsisem ilming. Viimasest Sirbist lugesin vaimustunud nõiasaate vaataja kirjutisest kuulsast nõukaaegsest sensitiivist Dušast. Veebiväljavõte:


Tundsin, et olen lausa sunnitud sinna kommentaari kirjutama. Kopin selle siiagi:

„Artiklis nimetatud nõukaaegne imeravitseja ei olnud Duša, vaid Džuna. Haual kurvastati küll, et Duša vajab rahu, aga sõna „duša“ tähendab vene keeles hinge, seega taheti, et hing saaks rahu.
Džuna Davitašvili oli põnevamaid nõukaaegseid maailmakuulsaid sensitiive, kelle kohta leiab internetist palju andmeid alates Brežnevi ja Ševardnadze ravimisest kuni muude imetegude ja salapärase surmani.“

Kui ise toimetustes töötasin, tegin minagi vigu. Aga tollase ajakirjanduse vigade hulk oli palju väiksem kui nüüd (võib-olla ka seetõttu, et vigade eest karistati päris karmilt). Nüüd on täitsa tavaline, et näiteks Õhtuleht ja Postimees, Delfist rääkimata, kubisevad kõikvõimalikest ebatäpsustest.

Kuid kultuuriväljaande puhul (mis peaks ju olema üldise kultuuri viimane kants) muudavad vead mind lugejana eriti kurjaks ja/või kurvaks – pärisnimesid ja nendega seotud fakte saab ju nüüdisajal internetist väga ruttu ja põhjalikult kontrollida ka siis, kui kirjutamise või tõlkimisega kiire on.

Aga võib-olla teisi vead ei häiri? Võib-olla ollakse nendega juba täiesti harjunud ja nende üle nurisemine tundub asjatu kobisemisena? Ei tea...

6 comments:

  1. Mind sellised asjad samuti häirisid pikka aega. Nüüd olen leppinud, mõistes seda, et olen pärit teisest kultuuri- ja ajastu-ruumist. Sinu näite puhul, ei pruugi tõlkija või mõni toimetaja tõepoolest teada, kes on Stanislavski.

    Minugipoolne näide. ETV meelelahutuslikus muusikaviktoriinis küsimus: Kas Georg Ots sündis Lätis, Venemaal või Soomes? Tuntud noor lauljanna arutleb: Lätis vaevalt. Ehk Soomes? Ei, ta vist sündis Venemaal ja läks hiljem Soome elama. --

    Ja polegi midagi ette heita. Hea, et teadis - Georg Ots oli laulja. Vaevalt on ta midagi kuulnud Tiit Kuusikust või Hendrik Krummist. Benno Hansenist või Eedo Karrisoost rääkimata. Kultuuriruum ja aegruum.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, Hundi ulg, kaasamõtlemise eest.

      Selle Stanislavski nime puhul on huvitav, et tõlkija vist ei tea, et es-iga algavad hispaania keeles paljud sõnad, mida teistes keeltes kirjutatakse ainult s-tähega algavalt, näiteks espectro - spekter, especial - spetsiaalne, espiral - spiraal, estadio - staadion, estampa - stamp, estatuto - statuut, jne. Analoogia põhjal saanuks ta ehk aru, et selles nimekujus ei pruugi eesti keeles olla alguses e-täht, vaid s. Kuid muidugi ei ole teada, kas ta tõlkis nime häälduspõhiselt või oli talle ehk hoopis mõnes teises keeles tekst ette antud, kus viga juba sees oli. See mõjub muidugi ka, et Stanislavski süsteem enam moes ei ole.

      Viktoriinile vastaja võis ka rambipalavikus olla, kuigi jah, ei pruukinud ka Otsa teada. Mina näiteks ei teadnud tükk aega Karrisoost midagi, isegi sellele vaatamata, et "Tule ääres istun mina..." mu plikapõlve lemmiklaul oli.

      Kultuuriruum ja aegruum võivad olla ning on erinevad ja neis orienteerumisel võib igasuguseid vigu ette tulla. Aga siiski tasub minu arvates igal juhul meeles pidada, et niisuguseid vigade vältimise viise ja kontrollivõimalusi, nagu internet praegu pakub, pole kunagi varem olnud - oldagu ainult ise tubli ja kasutatagu neid.

      Delete
  2. See Sirbi artikkel oli mu arust üsna pastakast imetud. Lugesin ja imestasin. Ehk sellest ka vead?

    Aga Sirp ise on kultuuri kants kindlasti, ja jõudu talle ja toimetusele selles rollis.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, see artikkel tundus mullegi Sirbi tavatasemest igas suhtes nõrgemana.

      Delete
  3. Filmitõlkes võis asi minna selle nahka, et nagu ma olen kuulnud, ei anta supakate tõlkijatele alati üldse teksti kirjalikult ette - peavad filmist kuidagi välja kuulma, mida räägitakse ja siis oleneb juba helikvaliteedist ja näitlejate hääldusest. Kiirus kah muidugi taga.

    Ma hoidsin pead kahe käega kinni, kui "Doktor Whos" oli tsentuurio kentauriks tõlgitud. Ilmselt samal põhjusel.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, Notsu, kommentaari eest. On jah filmitõlgetes palju kummalisi vigu. Omast kohast pakub ju põnevust nende avastamine, aga vahel on küll niisugune tunne, nagu oleks puuga pähe saanud.

      Delete