Michael North „Sadama ja silmapiiri vahel. Maailma merede ajalugu“

Michael North
„Sadama ja silmapiiri vahel. Maailma merede ajalugu“
Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver.
Kirjastus Varrak, 2018.

Tartu Ülikooli audoktori, Saksa tunnustatud ajaloolase Michael Northi teos, täpsemini öeldes uurimus „Sadama ja silmapiiri vahel. Maailma merede ajalugu“, on maiuspalaks ja täistabamuseks kõigile neile, kes armastavad merd ja tahavad meredega seoses ikka rohkemat teada saada; neile, kes tunnevad huvi maailma arengute ja seoste vastu; neile, kes on nautinud mammutsarja „Maailm ja mõnda“, ja neile, kes väidavad Ernest Hemingway kombel, et igas maailma sadamas võib mõnda eestlast kohata.

Tartu Ülikooli ajalooprofessor Anti Selart ütleb tagakaane raamatututvustuses, et Northi merede ajalugu on esmajoones meresõidu ja kaubanduse ajalugu, kuid kõneks on ka piraadid ja sõjamehed, looduseuurijad ja põgenikud. „Maailmamere ajalugu on kaugemale pürgivate, sadamast horisondi taha suunduvate inimeste ajalugu, kes saavad üle pelgusest tundmatu ees ning liidavad maid ja rahvaid – alates esimesest paadisõidust soolastel lainetel kauges minevikus kuni ookeani kaitsmise ja säästliku kasutamise hädavajaduse tunnistamiseni  tänapäeval.“

North väidab, et tema vaatenurga eelis on, „et me ei vaatle merd mitte üksnes mereäärsete naaberrahvaste rahvuslikust vaatevinklist, vaid heidame pilgu ka merede ühendatusele.“

Nagu faktirohkete teoste puhul ikka, nõnda on ka seekord tegu raamatuga, mida ei loe ühe õhtuga, vaid mis tahab pikemat süvenemist, korduvalt uuesti vaatamist, pakkudes kogu selle teaberohkuse kõrval rõõmu päris soravast ja huvitavast tekstist. Mulle meeldivad seda tüüpi raamatud.

North kirjutab ainestikust, mis annab lõpmatult toitu lugejas tekkivatele kujutluspiltidele ja fantaasialennule. Rohkesti on näiteid seiklustest, sekeldustest ning meredega seotud kultuurivaldkondadest ja tohutul hulgal põnevaid loetelusid ja kirjeldusi, millest lugeja võib teada saada seda, millest tal varem aimugi polnud.

Kas teate näiteks, et kunagi olid Vahemerel ja Lääne-Euroopas vahenduskaubanduses hästi olulisel kohal lisaks siidile, puuvillale, kitsenahkadele ning jaanalinnusulgedele ka kilptäid? Sellise lastiga laevad olid oodatud. Emaste kilptäide kuivanud keredest saadud värvainet kasutati kalevi ja siidi värvimisel, et saada kõiki värvivarjundeid sarlakpunasest violetseni. Niisuguseid ootamatuid teadasaamisi pakub Northi raamat küllaga.

2015. a ilmus Varrakus sama autori põhjalik käsitlus „Läänemere ajalugu. Kaubandus ja kultuurid“, mida ma ei ole lugenud ja seetõttu ei tea ka, milliseid Läänemere aspekte, mis kirjas maailma merede raamatus, on ta juba varem eraldi käsitlenud. Panen siia lingi Sirbis ilmunud ülevaatele (http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/magus-mesi/), mis rõhutab, et Northi huvitab mereajaloo uurimisel aastakümnete ja -sadade vältel kujunenud ja muutunud mentaliteet ning eluviis.

Tänan kirjastust Varrak raamatu eest.