Paljud on juba eurovalimistel eelhääletanud ja e-valinud, aga need, kel valimisteekond veel läbimata, võiksid enne lehitseda Aaron Jamesi raamatut "Sitapead". Milleks?
Aga selleks, et mitte sitapead valida või et just nimelt sitapead valida või et teada, kas ise ollakse sitapea või mitte.
Kuigi pealkiri häälestab kerglasele lugemisele ja teos on mõnusasti kirja pandud, on "Sitapead" üsna tõsine ja teaduslik raamat, millest annab aimu ka selle alapealkiri "Teooria" ning rohked teaduslikud viited ja elulised näited. Nii et ühtekokku siis "Sitapead. Teooria" (Tänapäev, 2013; tlk Virgo Siil; orig "Assholes: A Theory", 2012) ehk õpetus, kuidas nendega toime tulla. Nemad võivad osutuda minuks, sinuks, temaks, meieks, teieks. Neid on palju ja tuleb üha juurde.
Tüüpilise sitapea küsimuseks peab filosoofiadoktor, California Ülikooli filosoofiateaduskonna abiprofessor Aaron James küsimust: "Kas sa tead, kes ma olen?" Tema sitapeateooriale pani aluse surfamisel kogetu ehk lainelaudurite laiamine. Ta ei suhtu sitapeadesse vaenulikult, vaid püüab neist aru saada ja seda arusaamist ka lugejateni tuua.
Tekstinäiteid:
"Meie teooria on lihtne: isik kvalifitseerub sitapeaks siis (ja ainult siis), kui ta omastab süstemaatiliselt teatud privileege inimestevahelistes suhetes vankumatu privilegeeritustunde pärast, mis annab talle immuunsuse kaasinimeste kaebuste suhtes. (Kuna sitapead on üldjuhul mehed, räägime peamiselt neist, kuid samas tunnistame, et ka naised võivad sitapead olla.)"
"Muidugi pole me sageli ühel nõul, millised õigused inimestel on või ei ole, seda eriti poliitikas. Mis tähendab ka seda, et me oleme tihtipeale eriarvamusel selles, kes on või kes pole sitapea."
"Avaliku elu tegelased esitavad vabatahtlikult avalikkusele kohtumõistmiseks oma kandidatuuri sitapea kohale."
"Sitapeast president on see, kes moraalselt seisukohalt vaadates ületab talle ettenähtud piirid."
"Vaatamata paljudele rasketele kogemustele, mis peaksid meile õpetama, mis lahendused ei toimi, ja võib-olla koguni üksikutele edusammudele, piisab kõigest mõnest uut tüüpi sitapeast - või ka sellestsamast vana tüüpi sitapeast, keda kohatakse ebasobival hetkel -, et meid tabaks ebameeldiv üllatus, see viiks meid tasakaalust välja ning rikuks terve ülejäänud päeva."
"... teised, kes muidu ei mõtleks nagu sitapead, meelitatakse samuti nende leeri, eriti siis, kui privilegeerituse sõnum hoogsamalt levima hakkab. Ka nemad hakkavad agressiivselt ja nördinult kaitsma seaduseid ja institutsioone, mis tagavad neile aina suurema tüki pirukast, hoolimata sotsiaalsetest põhimõtetest ja isegi sellest, kui palju see teistele maksma läheb."
- - -
Mina arvatavasti sitapead ei valinud. Seekordseks valimiseelistuseks oli üks noormees, kes pole vähemasti oma senistes ettevõtmistes veel sitapealikkust demonstreerinud.
E-valimine ise kujunes mulle siiski mitte hetkeliseks (nagu varasematel kordadel), vaid ligi tunniajaliseks protsessiks. Nimelt tuli ekraanile korduvalt (ja sellele vaatamata, et olin kõik õigesti teinud) veateade:
Kui abitelefonile helistasin, küsiti kõigepealt, kas mul ikka ühendus toimib ja serdid kehtivad (noh toimis ja kehtisid ju), suunati veel kord kontrollima, aga ikka ei mõiganud miski. Lõpuks selgus, et põhjuseks oli arvuti viirusetõrje. Ja lõppude lõpuks sain valitud. Igatahes pean e-valimisi tunduvalt paremaks võimaluseks, kui kaubanduskeskuses valimisjaoskonnas valimispäeval pikas järjekorras seismist.
No comments:
Post a Comment