Paigad on nagu inimesed, saad nendest mulje esmapilguga ja kunagi hiljem, kui te veel kohtute, see muutub ning täieneb. Minu mulje Paldiskist on põgus. Ja põrmugi mitte militaarne, kuigi just mu sealkäigu hommikul seisis sadamas suur sõjalaev, mida me aga ei näinud ega ei tahtnudki niiväga näha.
Oli nii palju muud vaadata: linnalähistel kaugele kohisevat merd, majakat, linnas endas üht nukumaja taolist suveateljeed, kus andekas kunstnik kord sai Russalka ja Koidu ja Hämariku ja veel paljude kunstiteoste loojaks. See oli - on jäävalt - kaunis kunst. Läbi aegade ulatuv looming.
Amandus Adamsoni suveateljee on praegu Harjumaa muuseumi filiaal, tegutseb usinalt, korraldab palju kunstiüritusi lastele, aga teeb koostööd ka täiskasvanud kunstnike ja teatrirahvaga nii lähedalt kui kaugelt.
Üks hiigelpäkapikk hakkas õuel silma, pärit viimati suveateljee juures korraldatud näituselt. Temal justkui pole Adamsoniga kuigi palju pistmist, aga ta mõjub sel õuel pühendunud valvurina, kuigi tema, kahtlemata, läbi aegade ei ulatu.
5. lugu sarjast "Kevadpäev Tallinna lähedal".
Minu fotod, 9. juuni 2012.
No comments:
Post a Comment