Kuldnokk (või musträstas), kes terve talve Mustamäel veetnud on. Elas üle suured külmad ja tuisud, käib sageli meie maja juures süüa otsimas. Tänasel pildil on lausa välisukse kõrval akna all. Heas toitumuses.
On natuke ka prügikastilind. Ei pelga inimesi, laseb neid üsna lähedale. On oma ekstreemsportlase eluga vist üsna harjunud. Paar nädalat tagasi isegi natuke laulis.
Täna oli päev keskmistest külmakraadidest hoolimata väga päikest täis ja kevadine.
See näikse olevat isane musträstas. Kuldnokal on lühem saba, nokk on sooja kollase asemel külm kollane, silma ümber ei ole kollast rõngast ja kere on läikiv täpiline (saba all on täpid suuremad); isane musträstas on ühtlaselt mattmust ja emane matt tumepruun. Peale selle peaks kuldnokk maas harvem hüppama kui musträstas (pigem kõnnib kiiresti) ja toob kuuldavale keerukamaid helisid (musträstas peamiselt plekist kutsehüüdu). Siis laulmise ajal ajab kuldnokk tiivad sorakile ja kurgusuled turri, aga selleks peab ta kuskil kõrgel istuma ja laulma ning samas teda lähedalt nägema.
ReplyDeleteAitäh!
ReplyDeleteSee on jah ühtlaselt must ilma täppideta.
Meil ka täna värvukesed siristasid. Polegi teisi nii ammu kuulda olnud.
ReplyDelete