Postipakis oli kolm raamatut. "Tango ljubvi" (Armastuse tango) ja "Vanaema aabits" nii eesti kui ka vene keeles. Neist esimene on luuletuskogu armastusest, mõned kaunid ja kirglikud luuletused ka Triin Soometsa poolt eesti keelde tõlgitud.
"Vanaema aabits" aga õpetab lastest ning loomadest pajatavate värsside ning värvikate piltide abil tähti ja numbreid tundma. Pildid on joonistanud 9. klassi õpilane Aleksei Ivanov. Aabitsate esitlus toimub alles algaval nädalal, nii uus on see raamat.
Nende raamatute autor on Pärnus elav Alla Jukš-Meos, väga mitmekülgsete huvide ja oskustega nii hingelt kui välimuselt ilus naine. Tuttavaks saime mitu aastat tagasi, kui Guinnessi rekordite raamatusse kanti tema suurepärane unikaalne pitsikogu "Vanaema veimevakk", millest olen pikemalt kirjutanud Õpetajate Lehes 2003. a lõpus. Panin selle loo ka oma raamatusse "Eestimaa ilu".
Proua Allal on kadestamisväärselt palju unistusi ja hoogu. Siin nimetatud raamatud ei ole ainsad, neid on temalt ilmunud ka varem. Aga oma elutööks peab ta vanaema pitsikogu tutvustamist, täiendamist ja eksponeerimist. Inimesed peavad teadma, kui kaunid võivad pitsid olla ja kui palju rahvatarkusi suudavad need edasi anda. Kui palju sümboleid on pitsidesse kätketud ja kui väärtuslikud need ainulaadsed kunsti- ja käsitööesemed on.Mul on väga hea meel, et ta nii hoogsalt tegutseb, oma kogu hoiab ja rahvale näitab, praegugi pitsidest ja nende kaudu väljenduvatest sümbolitest uut teost kirjutab. Aga siinsetel piltidel olevate raamatute eest suur tänu - mulle meeldib kursis olla nende inimeste edasise eluteega, kellest olen kunagi kirjutanud.
I wanted to inform You that Your blog has been submitted in my new search engine.
ReplyDeletePanen siia enese jaoks viite selle teksti postitamise päeval Pärnus toimunud sündmusest Maalehe blogis kirjutatule, kus omakorda on viidatud mu kunagisele loole Allast.
ReplyDeletehttp://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=7429
"Vanaema veimevakast vanaema aabitsani"
Urmas Saard, Pärnumaa blogipidaja on kirjutanud: "„Kollektsioonis on Alla vaarema Duniza, vanaema Suzanna, ema Leongina, tädide Veronika ja Zofia ning Alla enda tööd, aga ka sajad mälestuseks või kingituseks saadud esemed reisidelt. Kunagises kodulinnas Rževis näitust korraldades sai ta endistelt kooliõdedelt kogusse ligi 50 vene pitseset,” olin ise varem Õpetajate Lehest lugenud Linda Järve artiklit, et enne Allaga kohtumist end paremini ette valmistada ja õieti aimata seda, mida nüüdne mitmekordne vanaema oma hinges kogeb."