Tegelikult on mul seekordsele fotojahile varjude vallast pakkuda ka üks hoopiski sõbralikum pilt, kui eilne valgustkartev aknalõhkumine oli.
Päikesemäng võib peenikestest paksud ja lühikestest pikad teha, olenevalt sellest, missuguse varju tuju Päikesel parasjagu on :)
Teised fotojahilised on siin.
kui vari teeb vigureid ja ise ollakse sellised piibuvarred, siis oleks tore kaaslasele kinkida selle varju kujuga pilt ja paela panna näiteks sõnad: 20 a pärast mais. vöi vastu pidi, vari ju võib muuta ka kõhnaks ja kurbatuks ja siis 20 a pärast mais ollakse just sellised :)
ReplyDeletetore pilt igatahes.
hästi kena pilt! nagu uudistaks kaks inimest, mis sealt maast leida on...
ReplyDeleteTegelikult uurivad hoopis kaks varju, mida need inimesed seal üleval teevad.
ReplyDeleteBloggeri reading list näitab pildist ainult teksti "JAHIL EESTLASED LASTE SÕBRAD" :)
ReplyDeleteNojah, ega kunagi ei tea ju täpselt, mismoodi sa teistele inimestele paista võid :)
ReplyDeleteJust-just. Laupäeval metsa läbiva tee servas astudes (metsas endas käis ajujaht, nagu kinnitasid iga metsateed sulgeva turvalindi küljes hoiatussildid), üll matkarõivad, seljas foto-seljakott ja õlal rihma otsas statiiv, pidas mu kõrval kinni linnamaastur, sees vanahärra, peas sulega kübar [tegevus toimus Saksamaal] ja küsis, kas ma tean, kus on mingi jahimaja, mille peale ma siiralt ütlesin, et ei tea. Et kokkuklapitud statiiv õlal tõesti mingil moel võib püssi meenutada ja et mitte mõnel pool sügeleva päästikunäpuga turvameeste poolt turvakaalutlustel maha lastud saada, on selle rihmal suurte tähtedega statiivitootja nimi, aga ju siis eeldus, et kes muu ikka jahi ajal maantee servas kõnnib kui jahimees, oli lihtsalt tugevam.
ReplyDeleteEks see vanahärra kannatas siis stampmõtlemise nähtude all. Tore juhtum.
ReplyDeleteHea armas soe varjuvestlus :)
ReplyDelete