Hommikul tõin endale "Läänemere isandad". Tüdrukupõlves lugesin sageli selle esimest sõjaeelset väljaannet. See oli kuidagi eriline raamat, paksul paberil, peatükkide päistes rahvuslikud joonistused, toekas lugemine uhketest ja ilusatest inimestest. Ebatavaliselt kaunis ja mõjuv...
Ei teadnud ma siis kuigi palju neist aegadest ja inimestest, aga selle raamatu jäetud täiesti erakordsele tundele olen tihti tagasi mõtelnud. Seepärast otsustasin, et kui see Eesti lugude sarjas müügile jõuab, ostan kindlasti. Tahan tagasi seda imelist tunnet...
"See oli pajatus isandaist, kes valitsevad merd ja randa! Ja lugu sellest, et enne väsib lauliku suu, kui see jõuab ütelda osagi nende tegudest, vaid need jäävad vete valvata, taeva tunda ja järglaste jagada, kuna kanged käivad edasi oma teed."(Mälk)
Tollane vana köide sai vist raskematel aegadel koduriiulist antikvariaati maha müüdud. Mälgu teine raamat, "Hea sadam", 1942. aasta väljaanne, rannaküla noorte esimesest armastusest oli mu veel suurem lemmik. Aga aegade hämarusse on kadunud seegi.
Ammusel "Läänemere isandate" lugemise ajal ei teadnud ma Sigtunast midagi. Paar aastat tagasi sai seal käidud. Loomulikult on seal kõik hoopis teistmoodi kui Läänemere isandate aegadel ja kirjaniku kujutluspildis. Väga armas linn. Augustis 2006 olen sellest kirjutanud:
"Raekoda – väike pruun puumaja, kõige väiksem raekoda Rootsis, ehk isegi kogu Euroopas. Pärit 1744. aastast. Vana, siia sobiv sisustus ja kuningate pildid. Maria kirik (13. saj keskel rajasid selle dominikaanid) ja palju kirikuvaremeid (St Per, St Lars, St Olof). Ruunikivid, mida olevat siin 10-12, kõige rohkem kogu Rootsis. Ümbruskonnas veel üle 100. Sigtuna lapsed õpivad ruunikirjas tähestikku. Stora gatan väikeste majadega 1700. aastate lõpust. Või isegi vanematega. Tädi Pruuni kohvik (Tant Brun on koos tädi Rohelise ja tädi Lillaga rootsi populaarse lasteraamatu tegelane, autoriks kunstnik ja kirjanik Elsa Beskow – 1874-1953 – kes on illustreerinud ka aabitsaid ja kooli lauluraamatuid ning kelle raamatutes lapsed, vastandina Astrid Lindgreni lustakatele tegelastele, alati väga korrektselt käitusid.) ..."
"Läänemere isandad" tuli mulle ka tookord reisil meelde, aga mäletasin sellest liiga vähe. Nüüd saab siis meelt värskendatud...
Kui hommikul raamatuga tagasi jõudsin ja juba köögis askeldasin, märkasin peaaegu selges taevas vikerkaart. Olen harjunud vikerkaare nägemist võtma kinnitusena endale, et olen midagi õigesti teinud...
Pilt: Lisa selle blogi vikerkaarepiltidele nende jaoks, kel pole olnud aega taevast vaadata - tänane hommik, kl 9.45.
No comments:
Post a Comment