Must, pruun, hall, valge...

Mida arvati värvide mõjust eestikeelses ajakirjanduses umbes 15-20 aastat tagasi? Alustame tumedamatest toonidest.

... Kolm värvi – must, pruun ja hall – värviteraapiasse ei kuulu, samuti puuduvad nad vikerkaares. Need värvid tekitavad oma kiirgusega väsimust, ängistust, depressiooni, negatiivset hoiakut. Tumedate seinte ja lagedega ruumid võivad esile kutsuda hirmutunde. Kauaaegne töö sellises ruumis kurnab inimese välja, tal tekib põgeneda tahtmise tunne, mis viitab organismi kaitsefunktsioonile.

... Rootsi värviterapeut Karl Rybergi järgi ei ole must värv hea värv – see on alati olnud inkvisitsiooni, kurjuse ja hirmu värv. Dramaatiline ja distantsi tekitav must on moes siis, kui inimesed on stressis ja ühiskonnal on majanduslikult või poliitiliselt raske. Heaolumaades, kus probleeme vähem, armastatakse värve rohkem. Lapsed kardavad musta.

... Ruumikujundusega seoses: valges, mustas ja hallis sisaldub väga vähe teavet, aju aga vajab värvilist infot. Ainult must ja valge mõjub nagu näljakuur palja vee ja leivaga. Mõni aeg saab sellega hakkama, aga pikapeale kujuneb välja depressioon.

... USA autor Charles Klotsche raamatust "Color Medicine": must värv närtsitab oma kiirgusega teda kandva inimese nahka.

... Eesti kodudes kasutatakse palju pruuni värvi. Pruuni nimetatakse sügise ja taandarengu värviks. Pruunis kodus on sagedased pahandused ja tülid, rahulolematus teiste ja iseendaga.

... Suurbritannia värviteraapia kolledži direktor T. Gimbel: "Mõned inimesed teavad, missugust värvi kasutada teataval eesmärgil, mõned mitte. Teised vaatavad värvile nagu kaunile dekoratsioonile, mille nad arvavad olevat esteetilise. Väga vähesed aga kasutavad värve otseselt selleks, et aidata kaasinimestel elada paremates elutingimustes ja parema tervise juures."

Tsitaadid pärinevad meditsiiniraamatukogu direktori Milvi Tedremaa kirjutistest.

Pilt internetist.