07/09/2019

„Обитатели потешного кладбища“ – „Isevärki kalmistu asukad“


Seekord kirjutan raamatust, mille lugemisega ei ole veel poole pealegi jõudnud. Loen Andrei Ivanovi 704 lehekülje paksust romaani „Обитатели потешного кладбища“ (издательство „Эксмо“, 2018) meelega vene keeles, kuigi tean, et see hiljuti ilmus ka eesti keelde tõlgituna („Isevärki kalmistu asukad“, kirjastus Varrak, 2019). Olen lihtsalt otsustanud, et loen eesti vene kirjanike teoseid võimaluse korral selles keeles, milles need on kirja pandud.

See ei ole kuigi ammune otsustus, sest näiteks Andrei Ivanovi Skandinaavia triloogia lugesin läbi eesti keeles. Kuid… Tahtmata anda mingisugustki hinnangut nende kolme raamatu tõlgetele, tundus mulle siis, et parema lugemismulje saaksin algse kirjapaneku keeles. On ju igal keelel oma rütm, oma meloodia, isegi oma kiirus ja loomulikult ka väljendusvabadus ja -rikkus. Ivanov eestikeelses tõlkes tundus mulle liiga rabe, hakitud, närviline, ülimasendav – seda kõike leidub neis teostes ka tegelikult, aga ikkagi ei saanud ma üle ega ümber, et midagi on „tõlkes kaduma läinud“. Hakates seda miskit otsima, võtsin „Isevärki kalmistu asukad“ niisiis käsile vene keeles ja nüüd, mil mu e-luger näitab, et loetud on 20% teosest, julgen öelda, et see romaan meeldib mulle väga.

Eelkõige muidugi Pariisi pärast, millest on ju tuhandeid autorid kokku vist sadu tuhandeid lehekülgi kirjutanud, aga millele Andrei Ivanov suudab anda omapoolse sisu, meeleolu ja selle midagi, mida me kõik Pariisist otsime, aga mis ehk tihti leidmata ja tabamata jääb – ängistuse kõrvuti elurõõmuga ja elurõõmu hoolimata ängistusest. Kellele meeldib Pariis ja kes seetõttu ahmib endasse nii Remarque’, Hemingway kui ka Õnnepalu raamatuid, leiab oma Pariisi-kiindumusele toitu ja tuge Ivanoviltki ja tema kujutatud vene emigrantidelt, kes on sellesse linna pesa pununud või seal jalgu alla saada lootnud, kuid kelle elu ja saatus ei kulge nii, nagu nad tahaksid.

Sedakaudu jõuab Ivanovi raamatu teise iseloomustava joone juurde: tegevus kulgeb eri aegadel, vahetevahel puutuvad need ajad ja ajastud kaootiliselt kokku, vahel analüüsib autor üht või teist episoodi põhjalikumalt, rändab selle juurest siis jälle hoopis teise aega ja/või kohtagi, tehes seda niisuguse hooga, et see lugeja paigast nihutab ja kaasa veab, kuid ometi omamoodi sisemise loogikaga ning põhjalikkusega. Ivanovi kirjanduskeel on ilus, sujuv ja lausa poeetiliselt voolav, rohkete epiteetide ja metafooridega, andes ilmekalt edasi kõiksuguseid varjundeid ja meeleolusid ning sisaldades huvitavaid lausa aforismidena mõjuvaid ütlemisi.

Tüüpe on romaanis palju ja esmapilgul tundub, nagu ei oskaks Ivanov isegi selle tüübi- ja karakterirohkusega midagi peale hakata. Aga siis hakkab selles kaoses märkama suundumusi ja tegelaskujude loogikat, mitmekesisuse kirjusus asendub ootusärevusega, millal ja mida tehes üks või teine tegelane jälle välja ilmub, sest lugeja on hakanud talle kaasa elama. Ja vene emigrandid Pariisis on igas suhtes huvitav, kuigi kibestunud seltskond, olgu nad siis Pariisi elama sattunud 1917. aasta revolutsiooni järel või põgenenud Nõukogude Liidust.

Venekeelse raamatu tutvustusest: „Новая книга Андрея Иванова погружает читателя в послевоенный Париж, в мир русской эмиграции. Сопротивление и коллаборационисты, знаменитые философы и художники, разведка и убийства, … Но перед нами не историческое повествование. Это роман /---/ рассказывающий о неизбежности трагического выбора, любви, ненависти – о вопросах, которые волнуют во все времена.“

Igatahes jätkan lugemist ja täiesti usun, et ka ülejäänud 80% ei tekita pettumust.

EDIT: Lisan ka eestikeelse väljaande kaanepildi, mis venekeelse omast nostalgilisem on. Seda vaadates mõtlen, et saatusetuulte jaoks oleme me kõik sügislehed.

No comments:

Post a Comment

Related Posts with Thumbnails