12/04/2009

Koheselt ja kohe

On päris huvitav, kuidas väga noorte inimeste keelekasutus sõltub nende koduste ja õpetajate omast. Toimetasin sel nädalal ühe noore käsikirja ja silma hakkasid mõnedki vead, mida just vanemate või eesti keele õpetaja keelepruuk tundub olevat mõjutanud.

Muidu soravas jutus olid pidevalt segi sõnad "üksteisele" ja "teineteisele" ning kohe oli näha, et kirjutaja kuigi täpselt ei tea, millal ühte ja millal teist kasutada. Mõnikord tarvitas ta mõlemat koguni ühes ja samas lauses.

Üldsegi ei sobinud sellesse muidu päris ladusalt sujuvasse kirjapruuki viletsale kontorikeelele omane raskepärane sõna "koheselt", mida oli väga palju. Kui mõni ametnikujuurikas kirjutab, et "koheselt tuleb tarvitusele võtta abinõud" või "koheselt peab tegema väljamakseid" või "koheselt on vaja kulutused kokku arvestada", siis võib seda sõna ehk veel kuidagi taluda, kuigi see ilus ei ole. ÕS seda ka ei soovita.

Aga nooruslikult kirja pandud lennukasse teksti ei sobi "koheselt" kohe mitte kuidagi. Selle asemel on ju olemas ka põnevad sõnad "viivitamata", "silmapilkselt", "sedamaid", "otsemaid" jne, kusjuures kõige armsam, lühem ja mõistetavam on keelesõbralik "kohe".

Kokkuvõttes oli noore inimese kirjapanek ilus ja huvitav. Mul ei sobi sellest aga enne ilmumist rohkem kirjutada.

Järgmine töö on mul samuti juba teada - sedapuhku taas ühe tõlke toimetamine.

Munad said ka värvitud ja koksitud, blogijate populaarses fotojahis ma aga sel nädalavahetusel kaasa ei teinud. Laisa inimese asi :)

7 comments:

  1. K:
    Kas teineteise asemel võib öelda ka üksteise?
    V:
    Võib küll.

    allikas:

    http://www.eki.ee/keeleabi/kkk.html

    ReplyDelete
  2. Jah, aga tõenäoliselt mitte korraga ühes ja samas lauses. Ka ei saa rohkem kui kahe tegelase puhul kasutada teineteist.

    ReplyDelete
  3. Miks sa arvad, et eesti keele õpetajad valesti räägivad?
    Minu meelest "koheselt" pole üldse soovitatav(on ÕSis nurksulgudes), ja üksteise ja teineteise kasutus on vabaks lastud.
    Üksteise on siis 2 ja rohkem, teineteise ainult 2.

    ReplyDelete
  4. Mul ongi kirjas, et ÕS ei soovita "koheselt" kasutamist. Aga pole ju saladus, et seda siiski väga paljud inimesed kasutavad ja eriti palju ametiasutustes.

    Üksteise ja teineteise kasutamise koha pealt olen sinuga nõus.

    Et eesti keele õpetajadki mõnikord valesti räägivad, seda olen ise kuulnud. Muide, väga paljud inimesed kasutavad mõnda sõna valesti, mina ise ka. On neid, kes seda aeg-ajalt teevad, aga on ka neid, kes pidevalt.

    ReplyDelete
  5. Mind häiriva keelekasutuse näiteid:

    1. Õigesti asemel õieti. (Saage ometi erinevusest aru, hr. Peeter Kaldre!)
    2. Pea iga lause alustamine et-iga, mida harrastavad eriti naissoost isikud.
    3. Pea iga teise lause alustamine fraasiga "See on see ____", mida harrastab üks mu lähisugulane.

    ReplyDelete
  6. Eti kaitseks: kui see on kõrvallausega algav liitlause ja "et" on kõrvallause algul "kuna" või "selleks et" asemel (nt "et jõuda aegsasti kohale, asus ta teele vara"), siis miks ka mitte, kuigi sellist kasutust kohtab haruharva. Enamasti on see mingi "rahvalikkust" taotlev stiil, kus pannakse punkt sinna, kus peaks olema koma, ja alustatakse lauseid sidesõnadega, mis peaksid olema lause keskel lauseosi sidumas.

    Mu arust on suur probleem see, et ei tehta vahet eri stiilidel ja allkeeltel, nt kirja- ja argikeelel (näiteks sõnajärje, st rõhuasetuse erinevus kirjalikus ja suulises tekstis on sageli teadvustamata, tulemus on peaaegu sama segane kui ühe kunagise presidendi jutu üleskirjutus), rääkimata kirja-üldkeele ja mingi eriala oskuskeele vahest (sh arvamus, et kui sõna ÕSis ei ole, siis seda sõna ei ole olemas või on see vale).

    Veel suurem probleem on tõlkimisel muidugi see, et jäetakse lihtsalt läbi mõtlemata ja ette kujutamata, aga mõtlemisoskust kahjuks ei saa kamaluga pähe panna.

    ReplyDelete
  7. Tõlkimisel tuleb ju vahel ka ette, et originaali autoril on viga olnud, tõlk pole seda märganud ja on tõlkimisega suutnud veel uue vea teha (käib nii fakti- kui sõnavigade kohta) - eks ka see ole mõtlemisega seotud probleem.

    ReplyDelete