Vaatamisi: Iberofesti filmid Hispaania kuningannast, Mehhiko pangaröövlist ja teistest (täiendatud)

Üks selle blogi traditsioonidest on postitus Iberofesti ajal ETV2-s näidatavatest hispaaniakeelsetest filmidest, mis linastuvad märtsis kolmapäevaõhtuti. Kui need on mul kas otse- või järelvaadates nähtud, siis kirjutan muljetest lühidalt ka siin. Nii et täiendan seda postitust, kuni viimane film on vaadatud.

2016. a ETV2-s näidatud Iberofesti filmidest kirjutasin siin.
2017. a ETV2-s näidatud Iberofesti filmidest kirjutasin siin.

7. märtsil kl 21.35 "Hispaania kuninganna" ("La reina de España", Hispaania 2016).
Pressiteade lubab režissöör Fernando Trueba romantilist komöödiat, milles on osades Penélope Cruz, Cary Elwes, Mandy Patinkin jt. Põgenenud Goebbelsi tähelepanu eest Ameerikasse, sai algajast näitlejast Macarena Granadast Hollywoodi staar. Seal murdus ta kuulsuse koorma all ja naases kodumaale, et alustada uut elu. Film viib vaataja 1956. aasta Madridi USA kassahiti „Hispaania kuninganna“ filmivõtetele, kus Macarena kanda on kauaigatsetud roll - kuninganna Isabel I. Kuid tormiline minevik ei lase naist lahti.

- Seda filmi võib iseloomustada lausega: "Inimkond jätab naerdes jumalaga oma minevikuga". Film on pikk ja ebaühtlane. Umbes poole peal tundus, et parem oleks olnud, kui Franco-aegse filmitegemise sekeldusi oleks filmitud teistsuguses võtmes, võib-olla hoopiski itaaliapäraselt traagiliselt nagu Fellini filmides või Anna Magnani osatäitmistes. 

Teisest poolest saab "Hispaania kuninganna" sisse farsiliku hoo, galopiga vabastatakse sunnitööl viibiv režissöör, päästeoperatsioonil osaleb ka peaosalisest kaunitar, mannetu Franco saab teenitud kaotuse osaliseks. Aga kõik see kokku on lihtsalt mänguline taust kauni Penélope Cruzi näitamiseks - millegipärast näib mulle, et ta on kõikides filmides ühesugune. 

On ka mõni päris ehtsalt komöödialik seik, aga üldmulje jäi kuskile "on kah"-kanti. Mis ei välista, et mõnele teisele filmisõbrale võib see film vägagi meeldida.

Subtiitrites mõjus väga naljakana see, et kuulsa teatrimehe Stanislavski nime  kirjutati küllap vist hispaanialikust hääldusest lähtudes: Estanislaski. Ilmne tõlkija hooletus või teadmatus. Lisan siia kõrvale ka ekraanitõmmise: >>>

14. märtsil kl 21.35 "Mehhiko tagaotsituim mees" ("El Más Buscado", Mehhiko 2014).
Pressiteatest: Mehhiko ajaloo kõige edukama pangaröövli Alfredo Ríos Galeana uskumatul elulool põhinev põnevik on tulvil õnnestunud ja liiva jooksnud pantvangidraamasid, võimukandjate eest ärakihutamisi ning koostööd, vanglatest põgenemisi, kavalust ja uskumatut rumalust. Rahvavaenlaseks number üks tituleeritud mees oli samal ajal lavalaudadel romantiliste ballaadidega üles astuv maskeeritud mariachi, kelle plaadid läksid rahvale südamesse. Hetkel on kunagine gangster 67-aastane ja kannab 25-aastast vanglakaristust sestpeale, kui ta 2005. aastal Los Angeleses arreteeriti.

- Ma ei ole eriline gangsterifilmide sõber, aga kogumulje sellest filmist oli üllatavalt hea. Meeldis filmi poeetilisus, vaheldusrikkus, kiire tempo, näiline kergus, mis oli segatud väga tõsiste teemadega. Peategelane on veendunud, et noorena tekkinud tahtmise ruttu kõike saada peab ellu viima, kuid siis leiab ta korraga, et tahab järjest rohkem või ei teagi, mida tahab nagu keegi, keda vaevab pidev näljatunne.

Politsei koostöö pangaröövlitega paneb jahmuma, kuid uue komandöri Zárate ametisseastumisega muutub (vähemalt mõneks ajaks) kõik, sest ta seab endale eesmärgiks Mehhiko tagaotsituima mehe kinnivõtmise. Ta saab sellega hakkama alles siis, kui tunnustab oma vastase mõistust ja taipab, et röövli leidmiseks tuleb ära kasutada tema vähem arukaid sõpru. Nii ongi see film sõprusest, armastusest, petmisest, kurbusest, südamlikest lauludest ja halastamatust surmast.  Minu jaoks oli päris huvitav ka ajakirjaniku roll.

21. märtsil kl 21.35 "Teoorias lubatud" ("Permitidos", Argentiina 2016).
Pressiteatest: Komöödia. Ladina-Ameerika filmifestivalide publiku lemmik Ariel Winograd viib meid taas võtteplatsidele. Camila ja Mateo on kaheksa aastat koos olnud, kui nende muidu hästi toimivasse koosellu lööb kiilu õhtusöögilauas lõõbitud „ühe öö luba" - kokkulepe, et oma ekraani-iidoliga kokku sattudes petmine ei loe. Nüüd kohtabki Mateo tänaval oma lemmiknäitlejat Zoe del Riot, kelle plakatid kaunistavad iga tänavanurka. Lõunamaisele temperamendile omaselt ei jää Camila oma unistuste printsi ootama, vaid korraldab tõelise kaasaegse telenovela, kust ei puudu ka ta enda "ühe öö luba".

- Hoogne, kuid ülepingutatud jant - tahtsin pooleli jätta, aga vaatasin ära ja ilmselt unustan.

28. märtsil kl 21.35 "Meeletu linn" ("Ciudad Delirio", Colombia-Hispaania 2014).
Pressiteatest: Romantiline draama, salsamuinasjutt, milles teeb kaasa üle 200 professionaalse tantsija ja 3000 statisti, on saanud oma tantsuseaded mitme Beyoncé video, Pedro Almodóvari filmi ning Jean-Paul Gaultier’ ja Prada reklaamide koreograafilt Blanca Li’lt. Sihi silme eest kaotanud Hispaania arst on tööreisil Colombia linnakeses Calis ning satub siin ühtaegu vaimustusse nii kaunist salsakooli direktrissist, lihtsast elustiilist kui ka võrratust muusikast ja tantsust. Pressiteate väitel kohustuslik film kõigile salsasõpradele.

- Meeleolukas paljude ilusate laulude ja tantsudega film sellest, et tants on Calis suurim rõõm. Sisult siiski üsna pretensioonitu armastuslugu. Tore oli näha noorukite ja laste tantsutreeninguid. 

Minus tekitas nähtu huvi Cali vastu, mida arvasin pressiteate põhjal olevat suhteliselt väikese linnakese, aga Wikipediast selgus, et seal oli juba 2005. a üle 2,3 miljoni elaniku, kellele tavaliselt lisanduvad turistid, aga ka rohked sportlased ja salsafestivalidest osavõtjad.  See on Colombias suuruselt kolmas linn.

Neist neljast filmist oli minu jaoks kõige huvitavam "Mehhiko tagaotsituim mees".

Pilte näeb suuremalt, kui neile klõpsata.