9.9.10

Kaksiklinn - Talsinki või Hellinn?


Larko kirjutas oma blogis vist juba mitmendat korda taas päevakohaseks tõusnud Helsingi-Tallinna kaksiklinna teemal. Seda unistust on vist iga põlvkond ikka ja jälle üles äratanud.

Mulle tuli sellega seoses meelde, kuidas sama teema tõusis 1994. ja 1995. aastal. Olin tollal Õhtulehe linna- ja majandusosakonna juhataja (tollase Õhtulehe teemaderingil oli ülivähe ühist praeguse Õhtulehega, kollase värvi purki polnud veel leheveergudele laiali loksutatud) ja kirjutasin palju Tallinna elust ning arengust.

1994. aasta lõpul rääkis mulle Tallinna ja Helsingi võimalikust koostööst kaksiklinnana tollane Helsingi Linnavalitsuse Tallinna-projekti juht Martti Asunmaa, kelle töökohaks oli selle linnavalitsuse personaliosakond, aga ka Helsingi-Tallinna Info. (Viimane asutus paiknes Tallinnas, Sakala tänaval.).

Tallinna ja Helsingi koostöö alustena nimetas ta Helsingi väljakujunenud ja turvalist infrastruktuuri, kõrgetasemelist tehnoloogiat, oskusi, lääneriikide turumajanduse teadmisi ja sidemeid   ning teiselt poolt Tallinna kiiret arengut, muutumistahet ja oskusi, Ida-Euroopa tundmist ja sidemeid ning suhteliselt madalaid kulusid. Koostöö toonuks Tallinnasse soomluse kõrval ka rootslust - Tallinna-Helsingi kaksiklinna tulevikukeeleks oleksid eelkõige soome, eesti, vene ja rootsi keel.

Tollal rehkendati, et koostöös Helsingiga kasvab märgatavalt Tallinna turu- ja majanduspiirkond, millele lisandub 500 000 elanikuga Helsingi (koos lähipiirkonnaga miljon elanikku; koos Lõuna-Soomega 2-3 miljonit) ning paraneb ühendus Lääne turuga.

Ma ei hakka siin kordama kõike toona räägitut. Huvilised võivad üles otsida minu artiklid "Metropolina soome-ugri keelkonna ja Baltimaade pealinnaks" (Õhtuleht, 8. dets 1994) ja "Mis keeles räägitakse Talsingis?" (Õhtuleht, 10. aprill 1995). Paha ei teeks ka tutvumine 1995. aastal Helsinki-Tallinna-Seura ry väljaantud raamatuga "Helsinki-Tallinna -- kaksoiskaupunki. Tarua vai totta?" (koostaja Martti Asunmaa).

Neil aastatel ja mõned aastad hiljem toimus ka mitu konverentsi nii Tallinnas kui üle mere naabrite juures, ikka samal kaksiklinna teemal.

Tol korral rääkisime pikemalt Helsingi Linnavalitsuse Tallinna-projektist, mis algas mais 1993, et toetada Helsingi rahvusvahelistumist ning selle kaudu linna majanduslikku aktiivsust ja tööhõivet, Tallinnaga koos oli plaanis palju ettevõtmisi, muu hulgas loodeti kultuurialase koostööga muuta Helsingi (koos Tallinnaga) Euroopa kultuuripealinnaks juba aastal 2000. Nüüd teame, kuidas on lood praegu.

Tallinnast loodeti Helsingile kompetentset kaaslast nn idavärava taotlustes. Koostöö andnuks mõlemale linnale konkurentsis eeliseid võrreldes teiste idavärava kandidaatidega, kelleks olid Budapest, Viin, Praha, Berliin, Varssav, Vilnius, Riia).

Kaksiklinna visioonis nähti seda mitte lihtsalt suure linnana või suurlinnana, vaid metropolina (esimene punkt Asunmaa tutvustatud visioonist - viisavaba reisimine - on teoks saanud, aga ühissõidukite piletite kehtimine mõlemas linnas, iga 15 minuti järgi regulaarne laevaliiklus üle lahe, rohke liiklus Via Baltical jms on tulevikumuusikaks jäänud).

Visiooni pooldajad uskusid, et Tallinna-Helsingi kaksiklinnast kujuneb soome-ugri keelkonna ja Baltimaade pealinn ning Läänemere põhjapoolse piirkonna vaimne ja majanduslik keskus.

Visioonis oli oma koht ka kahe linna vahelisel veealusel tunnelil, kus sõidaksid metroo ja tavalised reisirongid - sõiduaeg alla 30 minuti; kulgeksid telefoni- ja elektrikaablid, maagaasitoru, kanalisatsioonitoru Tallinnast Viiki puhastusjaama ning mageveetoru Helsingist (Päijäntest) Tallinna. Sellest kujunenuks maailma pikim veealune raudteetunnel, mis teostunuks rahvusvahelise rahastamisega ja aidanuks Soome välja majanduskriisist. Optimistlike arvestuste kohaselt maksnuks tunneli rajamine 6,2-9,5 miljardit Soome marka ja võtnuks aega kuni 12 aastat.

Juba 1992. aastal pakkunud Jaan Kaplinski (kellelt on tekst ka eelnimetatud raamatus) kaksiklinnale nimeks Talsinki või Hellinn.

Raamatu esitlusel (aprill 1995) arvas Seppo Zetterberg (toonane Soome Instituudi juhataja), et soomlaste suhtumine on siiski vist printsiibil iso veli-pikku veli (kumb linnadest kumb on, see ei vaja vist selgitust), aga tulevikus peaks nn Talsingis kujunema ikkagi tasakaal nagu ühendatud anumates.

Olen põnevusega jälginud selle julge idee käekäiku ja ajutisest varjusurmast taas algavat tõusu. Elame-näeme.

Postituses olen kasutanud oma artikleid, mida eespool nimetasin.
Tallinna pilt on minu tehtud, Helsingi oma on leid internetist.

7 comments:

  1. Suur tänu teeneka ajaloolise perspektiivi eest! See leiab kindlasti kas või ainuüksi sellepärast kajastamist, et jutt on muuhulgas keeltest, mis juba otseselt sotsiaalse meedia ja inforuumiga haakuvad. Olen sel teemal juba tükk aega pead murdnud, millises keeles võiks kujuneda otsitav kaksiklinna inforuum. Otseste järeeldusteni veel jõudnud ei ole.

    ReplyDelete
  2. Larko, vist oli see Rein Veidemann, kellega koos tookord arvasime (apr 1995) pooleldi naljaviluks, et Talsingis räägitavaks keeleks võiks kujuneda soome-ugri algkeel koos nüüdisaegsete rahvusvaheliste lisanditega. Siiski jäi raamatuesitlusel toona koosolnute arvamuseks, et igaüks räägib seda, mida tahab, ning eesti ja soome keel arenevad niikuinii katamaraanlinna asjaajamiskeelekski sobivaks, kui just inglise keel nende positsioone ei hõiva.

    Termin "Läänemere katamaraan" selle kaksiklinna kohta on samuti pärit Jaan Kaplinskilt.

    ReplyDelete
  3. Annaks jumal, et ugrimugri keelesümbioos suudaks vastu pidada. Mind ausalt öeldes mingil määral vaevab, et näiteks seekordsel foorumil on töökeeleks inglise keel. Mitte et asjad ei saaks inglise keeles arutatud vaid seepärast, et neid peab inglise keeles ajama.

    ReplyDelete
  4. See aja mõõde on üks imelik nähtus. sa räägid asjust, mis toimusid nagu eile. Vaatad siis aga viidatud aastanumbrit ning adud, et see oli 15 aastat tagasi. Eilne saab kuidagi minevikuks ja üsna peatselt ja märkamatult lähiajalooks.

    ReplyDelete
  5. Jah, Hundi ulg. Kõik oleks nagu just praegu, samas juba kaugel eemal.Ka on kõik korduv väiksemate või suuremate teisendustega ning näeb hästi tegematajäämisi ja muutusi. Ju see ongi see, mida tavatsetakse kulgemiseks nimetada.

    ReplyDelete
  6. Panen siia ka mõned teemakohased kommentaarid selle blogiteksti viitele Facebookis(säilitades kirjutajate anonüümsuse):

    O: Aastal 1918 tahtsid soome ja eesti poeedid luua kaksikriiki. Ainult poliitikud panid käe ette, rahva arvamust minu meelest ei selgitatud. Üsna intrigeeriv on mõelda, kuidas oleks ajalugu veerenud, kui kaksikriik oleks loodud. Mis oleks sündinud aastatel 1939-1940? Kas ka Eestis oleks olnud kuiv seadus?

    A: See 1939–1940 on keerukam, sest sinna olid hõivatud ka muud tegurid peale Venemaa, Eesti ja Soome, nt Poola sõjakäik ja agressiooniks kasutatavate Vene sõdurite äratoomine alistunud Poolast. Baltimaad olid lähemal, nende piirideni jõudsid ešelonid Ida-Poolast varem. Lihtne... Pärast Soomel selge pilt silme ees, miks baaside lepinguga nõustuda teps mitte mõnus ei ole...

    Mina: Kui 1918 olid kaksikriigi algatajad poeedid, siis viisteist aastat tagasi olid kaksiklinna mõttega aktiivselt tegevad mõlema kalda linnaametnikud ja poeedid ning muud kultuuritegelased (Kaplinski, Veidemann...)

    M: Käin Helsingis keskeltläbi korra kuus. Peamiselt stressi pärast, mida Tallinn tekitab. Kõnnid tunnikese-paar mööda Helsingit, ja tunned ennast jälle inimesena, mitte mutrikesena kellegi masinavärgis. Tallinn on tõeliselt häiriv linn. Ma ei ...tea, miks. Nädalavahetuste hommikutel on tänavad tühjad. Kus on kõik linlased? Vanalinn on täis võõramaalasi. Õhtuti ma välja ei lähe, sest oma elu on veel kallis. Miks Helsingi on sedavõrd palju inimlikum koos kõigi oma eri nahavärvide ja muukeelsetega, aga Tallinnas tunned ennast kui võõramaalasena omade seas.

    ReplyDelete
  7. Viide Larko tekstile foorumist samal teemal, sept 2010:
    http://peegel.wordpress.com/2010/09/20/talsingi-hellinna-jarelmoteid/

    ReplyDelete

Related Posts with Thumbnails