17/01/2021

Jooga 500 päeva – tehtud!

Veidi rohkem kui kaks aastat tagasi kilkasin siin blogis, et väljakutse „Jooga 100 päeva“ on tehtud. Tookord võtsin eeskuju ühest minuealisest ameeriklannast, kes otsustas teha 100 päeva iga päev kodus 15 minutit joogat. Minu tavaline taks oli sellal paar-kolm korda nädalas á 20 minutit. Tema challenge'i raames hakkasin minagi oma kava tegema iga päev ja me mõlemad saime oma 100 päeva edukalt läbi.

Nüüd peaksin viis korda kõvemini kilkama. Eile sai täis 500 järjestikust päeva joogatamist.

Olen mainitud ameeriklannale tänulik, et tema väljakutse lõppedes oli järjestikuste päevade joogavaim minusse püsima jäänud. Tegin algul uue 100 päeva väljakutse, aga siis otsustasin teha hoopiski nii kaua, kui saan, ilma ennast päevade arvuga piiramata. Pealegi on igapäevane jooga praegusel koroona-aastal olnud väga hea harjumus, mis annab päevale vunki juurde. Üldiselt olin pimedatel sügispäevadel hädas tohutu magamistahtmisega. See pole ka lume saabudes üle läinud, nii et tunnen ennast täieliku talveunekaruna. Aga jooga suudab ikka natuke sellest unisusest üles äratada.

Varasemast painduvam olen nüüd kindlasti, mis minu vanuses on hea näitaja. Mahakukkunud asjade ülesvõtmisega ei ole vähemasti praegu probleeme. Ka järsku püsti tõustes ei hakka pea nii sageli nagu varem ringi käima. Kaal on võrreldes 2018. aasta lõpuga kergenenud kolme-nelja kilo võrra ja jäänud nüüd juba mitu kuud püsivaks. Paar kilo võiks ju veel alla võtta, kuid see pole mulle kuigi tähtis probleem.

Minu joogat võib ka koduvõimlemiseks nimetada. Aluseks on ajurvedas soovitatud asanad, mida tutvustasin siin blogis juba 2008. aastal. Olen üle läinud umbes pooletunnisele kavale kord päevas. Hommikuti piirdun mõne päikesetervituse tegemisega. Oma kavasse olen lisanud kordusi ja ka uusi harjutusi.

Asanate täiendamisel on mulle abiks olnud minu joogaraamatud, millest olen kirjutanud siin. Samuti olen asanate tegemist täiendanud ja parandanud vaadates rohkeid joogavideoid internetist. Näiteks on minu meelest päris asjalik meie olümpiakomitee presidendi Urmas Sõõrumaa joogakava, mida ta koroonakevadel kõikidele kodus treenijatele soovitas.

Mis saab nüüd, pärast 500 järjestikust päeva?

Üsna kindlasti jätkan joogaga ja püüan seda endiselt iga päev teha  vähemalt kuni kaunilt valgel kevadisel ajal saabuva juubelini – siis on iseendale hea raporteerida, et olen tubli olnud :)

15/01/2021

Väike (peaaegu) poliitiline avaldus


Blogiga seoses on mult küsitud, miks ma poliitikast ei kirjuta või seda väga harva teen. Pika elu ja ajakirjanikutöö kogemused ja teadmised on ju õpetanud vaatlema ja nägema, aru saama otsuste põhjendatusest või uisapäisusest ja pakkuma võimalikke ettepanekuidki, kuidas midagi võiks paremini teha.

Aga ma olen mitmel põhjusel avalikust elust kõrvale tõmbunud. Järjest lisanduv vanus on tunduvalt vähendanud tahtmist ja suutlikkust millegi kordaajamisel osaleda. Üsna ilmselt on käes aeg, mil mõtlen, et otsustusjärjekord on nüüd minust nooremate käes. Kui nad ainult mõistaksid, et neil tuleb iseenda otsustuste tagajärgedes ja tulemustes arvatavasti veel kaua aega elada, ka siis, kui praegused minuealised on ammu lavalt lahkunud.

Ühtegi erakonda kuulumata saan ma küll vaadelda nende asjatoimetusi erapooletult, kedagi teisele eelistamata ja kellegi vigu pehmendamata, aga samas ei pääseks minu öeldu mõjule. Lihtsalt iriseda ja vinguda asjade kallal, mida ma muuta ei suuda, pole ka mõtet – targutavaid mammisid on minutagi.

Ärapanemise kommet mul ka pole. Mulle meeldib inimestest lugu pidada mitte nende erakondliku kuuluvuse alusel, vaid lähtudes nende isikuomadustest, nende kogemustest, teadmistest ja oskustest, nende käitumis- ja suhtluslaadist. Oma hinnangu poliitikale annan valimistel hääletades.

Elatud aastad on korduvalt näidanud, et valitsused vahetuvad ikka ja jälle, otsustajad alates kõrgematest ametikandjatest alla välja teevad ikka vigu ja läbimõtlematusest tingitud prohmakaid, pajad sõimavad katlaid ja katlad padasid, kui neil ununeb poliitiline kultuur. See kõik kordub ajaloos taas ja taas. Nii meil kui mujal. Mingist hetkest muutub pukisolijatele omaenese rahatasku täiendamine tähtsamaks kui rahva heaolu. Võim kipub paljudele pähe hakkama.

Kas on siis rohtu, mis avitab, küsis juba Kreutzwald. Ma ei mäleta täpselt, millega seoses ta seda küsis. Vist oli põhjuseks viina katk. Praegust pandeemia aega on ka katkuga võrreldud. Aga rohuks, mis alati avitab, võiks olla igaühe tahtmine iseennast paremaks muuta. Käituda ja elada, töötada ja oma tegusid teha parimal võimalikul kombel, kedagi ja midagi kahjustamata. Poliitikute kohta kehtib see ka. Samuti nagu peaks kõikide kohta kehtima teadmine oma vastutusest.

11/01/2021

„Näkymättömät“


Hannu Mäkelä
„Näkymättömät. Romaani pakolaisuudesta 2000 vuotta sitten“

E-raamat. 2018.

Sarnane meelitab sarnast ligi. Aasta lõpus loetud Frank Herberti laialdaselt tuntud ulmelugu „Düün“ ja Mäkelä teos, millega uut aastat alustasin, osutusid ootamatult sarnasteks, sest mõlemas on olulisel kohal noormehe, peaaegu veel poisi pagemine koos emaga läbi kõrbe. Armutu edasirühkimine läbi liiva ja päikesekuumuse, ema tugevus, sest ta ju peab pojale innustuseks ja toeks olema, ja poja vaprus, sest ta on noor ja tal on pagemise ränkusest ja eesootavatest ohtudest hoolimata lootust, et kogu elu on veel ees.

Ja eks ole Mäkelägi raamat teatud mõttes nagu ulme, ainult et tagasivaatav, sest kes ikkagi täpselt teab peale autori kujutlusvõime, kuidas põgenikud 2000 aastat tagasi tegutsesid, millest unistasid ja mida prohvetlikult ette nägid.

Aga sellega ka sarnasus piirdub.

Kui „Düünis“ pääsevad nii poeg Paul kui ka ema Jessica ja nende võimsus suureneb nii, et nad hakkavad oma ulmelisi tegevusi korda saatma, siis Hannu Mäkelä peategelane Kaleb jääb emast ilma, jääb enda arvates ilma ka esimesest kiindumusest – kõrberännakul kohatud tüdrukust nimega Ester.

Ta ei tea enam, kas uskuda Päikest, mille usku oli ta ema, või Kuud ja pimedust – seda nähtamatust, mille usku oli olnud ta isa ja on ka kõrberännaku kaaslased. Ta järgib vana Jeremia õpetusi ja ennustusi, kuid kahtleb neis.

Mäkke uuristatud koobastemplis, kus osa pagulastest varju leiab, mõtiskleb Kaleb palju sealsetest jumalakujudest, saatusest ja jumalatest üldse ning tunnetab, et ema on taevastki talle toeks ja juhendab tema käitumist.

Tegelased nagu põgenike juht Jeremia oma palvetega, noor Johannes oma aramea keele oskusega ja salapärane Matteus oma uue jumala veendumusega viivad juba oma nimedega lugeja mõttekäigu üsna kindlale rajale. Kuhu aga suundub autori mõte?

Kas ootamatult leitud aare hävitab põgenike ühtekuuluvustunde, muutub kõigest ülemaks või on sellel miski muu tähendus? Kas Kalebi lubadused Matteusele jäävad kehtima või muutub noormehe meel? Kas Matteuse pikal jutul endast ja oma vanavanaisast on tõetera sees või on see eksleva meele pelk ettekujutus?

Kõike seda saab lugeja teada, kui on piisavalt kannatlik läbima autori kohati ehk liigagi pikki arutlusi jumalaist, uskumisest, tõest, armastusest ja veel paljust muust, millest mõtleb meheks kujunev Kaleb. 

Tekstinäiteid:
„Meillä on enää jäljellä tämä vapaus, vapaus pysyä hengissä.“

„Ihmisen sydän ja hänen mielensä ovat aina vapaita, jos me vain itse niin tahdomme. Itse me myös päätämme, mihin uskomme ja mihin suuntaan uskon avulla omin jaloin ja ajatuksin kuljemme.“

„Erämaassa vihreä on väreistä tärkein ja pyhin. Pyhä on myös sininen, onhan vesi usein tietyssä valossa sinistä. Molemmat värit ovat kullan arvoisia ja kaltaisia. Indigo on kuninkaitten kultaa, muistan isän sanoneen. Ja juuri veden sinisyys yhdistyneenä auringon kultaan saa aikaan kasvien vihreän.“

„Aloittaminen on tärkeää, lopettamisesta pitävät aika ja kohtalo huolen.“


Romaani lõpupoole sisu ma siia kirja ei pane. Kellel lugemishuvi, saab Hannu Mäkelä e-raamatu tasuta alla laadida kirjaniku kodulehelt, kust on pärit ka romaani kaanepilt.

Siin blogis veel:
„Myös huomenna on päivä“
„Ääni joka etsi Laulua“

01/01/2021

Frank Herbert „Düün“


Frank Herbert
„Düün“

Tõlkinud Urmas Alas.
Toimetanud Martin Roogna.
Kirjastus Varrak, 2020.

Eelmise aasta viimase raamatuna lugesin „Düüni“ („Dune“, 1965). Sedasama kuulsat ulmekat, mis enamikul raamatusõpradest kahtlemata juba ammu loetud on ja mida kultuseraamatuks peetakse. Kummalisel kombel, kuigi ma seda varem lugenud polnud, tekkis mul lugedes tunne, nagu aimaksin sündmustikust paljut ette, justkui oleksin ise kunagi viibinud kõrbeplaneedil nimega Arrakis ehk Düün. Sellest hoolimata, et see planeet on olemas ainult tänu autori kujutelmale.

Aga Frank Herberti kujutelm on vägev. Täiesti omamoodi nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka tehnoloogiliselt ja ökoloogiliselt läbimõeldud maailm, milles tegutsejatele autor hoolimata tegevuse kiirest arengust on suutnud üsna mitmetahuliselt paeluvad iseloomustused anda.

Paljude lemmikulmekirjanik Arthur C. Clarke ütles „Düüni“ kohta: „Ainulaadne, millise sügavuse ja erakordse detailsusega on loodud romaani tegelased ja kogu see maailm.“
Tagakaane raamatututvustusest.

Rohkesti on kiidetud mahuka teose esimest raamatut „Düün“. See oli ka minu jaoks põnev kui ühe noormehe arengu kirjeldus. Kõik see, mis puudutas Pauli õpinguid ema käe all, tema järelkatsumisi, tema valmistumist võitlusteks ja võitudeks.

Aga teine raamat „Muad'Dib“ meeldis mulle rohkem. Pärast isa surma jäi Paul ilma talle kavandatud tulevikust ja pidi tema jaoks võõral planeedil nii endale uue tuleviku kujundama kui ka leidma väljavaated teadvuse ja saavutuste edasiarenguks. Ja ta suutis seda. Ning, mis veel olulisem, ta suutis seejuures jääda üllameelseks.

Kolmas raamat „Prohvet“ oli sündmustikult kõige kiirem, aga võib-olla just seetõttu minu jaoks vähem huvitav, kuigi kõikvõimalikest tegelaste saatuste kõverkäikudest ka siin puudust polnud.

Koguka köite lõpus paiknevate lisadega tutvumine on niihästi selgitav kui ka valgustav.

„Düüni“ üks huvitavamaid liine oli minu jaoks benegesseritlastest naiste haridus ja haritus. Kuidas kasvatada ja arendada teadvust, kuidas mõista mõistetamatut ja allutada allumatut. Kuidas näidata võimalikult vähem välja, mida tunned, ja suuta seejuures kõigi oma tundmustega hakkama saada ja need oma kasuks pöörata. Kuidas mõjutada ja samal ajal ise olla vähe mõjutatav.

Väga palju tähelepanu pööras Frank Herbert teadvusele. Võib-olla just seetõttu mõtleb lugeja temaga kaasa ja hakkab sündmustikku justkui ette aimama, nagu minuga juhtus. Ta käsitles oma suurteoses teadvuse arendamist nii vürtside kui ka mitmesuguste erivõtete abil. Tema tegelased on pidevas kujunemises ja paljud neist on ülivägevate võimetega. Kuid isegi ülivõimed ei osutu halastamatus võimuvõitluses alati piisavalt kindlaks kaitseks reetlikkuse ja mürkide eest.

Paar õpetust sellest mitmekesisest teosest:

„Iga tee, mis viib täpselt oma lõppu, ei vii tegelikult kuhugi. Roni mäkke kõigest nii kõrgele, et saad veenduda: see on mägi. Mäe tipust sa mäge enam ei näe.“

„Mõelge oma nägemisele. Kuigi teil on silmad, vajate te nägemiseks valgust. Kui olete oru põhjas, ei näe te oma oru piiride taha. /---/ …aeg paistab lai, aga selles kulgejale muutub see kitsaks ukseks.“

Tänan kirjastust Varrak raamatu eest.

Põhjalik ülevaade Frank Herberti (8. okt 1920 – 11. veebr 1986) elukäigust ja loomingust, seal hulgas „Düüni“ kõikidest raamatutest, mida on rohkem kui kolm, on Wikipedias.

Uus algas uduselt

Udune oli see uusaastaöö. Udusse kippus ära kaduma ilutulestik. Aga ilus oli ikka ja veidi muinasjutuline.Kuskilt selle udu tagant aimus uus algus. Võib-olla on see udust tõusev uus aasta parem kui eelmine. Minu isiklikul eelmisel aastal ei olnud midagi viga.  Aga paljude jaoks oli 2020 raske, enamasti koroonast tingitud põhjustel. Nemad on paremat väärt.
Siia panin kaks mobla tabatud uduhetke aasta algusest. Uduseks mälestuseks isevärki uusaastaööst...