20.4.14

Sibulakoorteusku


Kord aastas olen ma sibulakoorteusku. Mida kullakamad koored, seda parem. Kui neid talv läbi koguda, jätkub munadevärvimiseks küllaldaselt. Ja paaril viimasel aastal, mil mul pole kaubandusvõrgust valgeid kanamune õnnestunud saada, on sibulakoored ka pruunid munad kenasti tähnide ja varjunditega katnud. Just nii, nagu mulle meeldib.

Sel sibulakoortega värvimisel on hea, rahustav toime. Ja äratundmine, et olen oma esiemadega üks, mäletades veel midagi nende ammustest oskustest.

Kõikvõimalikud moodsamad värvivariandid või kleepekaunistused võivad minu poolest olemata olla. Minu jaoks on sibulakoortega värvitud munad ikka erilisemad. Need päris, mis iga kevade juurde kuuluvad.

Minu foto, 2014.

17.4.14

Militaarmaastikud - 4.


Eelmise postituse fotode järgi tundsid paiga ära mitu inimest. Kaur pani täppi esimesena ja paraku ainsa blogis kommenteerijana. Facebookis aga kirjutas RV väga täpselt, et ühel pildil on Peeter Suure merekindluse elektrijaam ja teistel piltidel nõukaaegse kordonihoone varemed. Ilmavaatlustorni (mis asub vana staabikompleksi peal) asemel seisis aga kunagi majakas/vaatlustorn. Sammaldunud kivid on taganeva Punaarmee poolt õhku lastud merekindluse tükid.

VV ütles, et tegu on tema lapsepõlvemaaga, kus on põnevaid seiklusi läbi elatud ja võsast leitud hulgi vanu padruneid. R-le tuli seepeale meelde, et selle kandi suurim padrunilasu oli poolsaare tipus laiu peal. Sinna oli ilmselt taganev vägi pannud õhutõrje kuulipilduja moona kastid lihtsalt hunnikusse ja tule otsa. Kuna aga tegu oli valgest vasest moonaga, siis see kraam viidi kõik Emexisse. Aga väiksemat moona leidub siiani metsa all ja poolsaare tipu iga uue ehitusega tuleb ka suuremat kraami maast välja.

Niisiis on eelmise postituse ja ka seekordsed fotod pildistatud Kakumäel ja tõepoolest Peeter Suure merekindluse ehitiste alal, kus aga on palju varemeid ka nõukaaja vägedest.

Peeter Suure merekindluse Patarei nr 4 alustas tegevust 1914. a oktoobris. Tallinna kaitseks oli seal neli suurtükipositsiooni. Ehitati ka komandopunkt, elektrijaam ja prožektori tööks vajalikud ehitised. Ka nõukaaegne piirivalve helgiheitja kuur püstitati sinna. Täpsemini saab kõigest lugeda (venekeelselt) sõjaajaloo entusiastide kodulehelt. Muide, nemad puhastasid 2006. a juulis ka vahepeal suisa prügilaks muutunud ehitised ja nende ümbruse. Praeguseks aga ähvardab prügi kohati jälle paljunemisega.







Fotod erakogust, märtsi lõpp, 2014.

Vaata ka:
Militaarmaastikud - 1.
Militaarmaastikud - 2.
Militaarmaastikud - 3.
Järgneb.

13.4.14

Militaarmaastikud - 3.


Kui eelmised fotod olid Astangult, siis nüüd on koht teine ja küsin taas: kuidas nimetatakse paikkonda Tallinna lähistel, kus seekordsed fotod pildistatud on?

Vastust ootan kommentaaridesse. Vastuse eest mingit "nänni" ei anna ega loosi, kui aga head blogilugejad lisavad vastusele ka, kas nad ise on selles kohas käinud või sellega kuidagi seotud või sellest midagi põnevat teavad, siis olen tänulik.

Mõne päeva pärast tuleb siia "Militaarmaastike" järgmine postitus, kus avaldan vastuse ja kuhu panen veel pilte ning kirjutan natuke nende ajaloolisest ja militaarsest tagamaast.

Head äraarvamist!








Seletan ka uuesti üle, et selle teema fotod ei ole minu tehtud, vaid mu healt kaasteeliselt, kes aeg-ajalt on selles blogis oma fotodega olnud nn külalisautor. Pildistamise aeg, märtsi lõpp 2014, oli just paras niisuguste varsti võssa kasvavate militaarmaastike näitamiseks/vaatamiseks, sest peagi pealetungiva roheluse katte all omandab kõik hoopis teistsuguse ilme.
Fotod erakogust.


Vaata ka:
Militaarmaastikud - 1.
Militaarmaastikud - 2.

10.4.14

Militaarmaastikud - 2.


Eelmise postituse kommentaariumis mu küsimusele vastajaid praeguseks ei paista. Vastan siis ise ja lisan ka veel mõned oma kaasteelise fotod. Nii eelmise kui ka selle postituse fotod on tehtud ühes ja samas kandis.

Tegemist on Keiser Peeter Suure Merekindluse laskemoonaladude ehk Astangu laskemoonaladude piirkonnaga Astangul, Paldiski maantee ja Kadaka tee vahel paeklindis.

"Keiser Peeter Suure Merekindlus (ka Imperaator Peeter Suure Merekindlus ja Peeter Suure Merekindlus; vene k  Морская крепость Императора Петра Великого) on rannapatareide ja maismaakindlustiste vöönd, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ning nendevahelistele saartele ajavahemikul 1912 kuni 1918. Merekindluse Eesti poolsed rajatised võeti tervikuna kaitse alla 1990. aastate alguses." - Wikipediast.

See vöönd - militaarmaastikud, millest ka minu blogi seekordne ja järgmised postitused - hõlmab Tallinna lähedusest nii suure osa, et sellest võiks kujundada ajaloohuvilistele turistidele vaatamisväärsusi, mida külastataks ehk sama põnevil olles kui Lennusadamat või vanalinna bastionikäike ja mis kujuneksid rahvusvahelises ulatuses tuntud turismiobjektideks.

Aga samas eeldab niisuguse suure ala korrastamine peale tahtmise ka rohke raha ja muu vajaliku olemasolu. Kuni raha ei ole, piisab teadmisest, et rajatised on kaitsealused, kuigi kõikvõimalikud prügitoojad paistavad neid hoopiski oma huvides kasutavat.

Aga läheme tagasi Astangule.


1916. a varakevadel algasid ettevalmistustööd tunnelite ja ladude rajamiseks Mäekülas (praeguse Astangu elamupiirkonna läheduses). Siia planeeriti 36 U-kujulist tunnelit, kuid projekti rahastamisraskuste tõttu lepiti 10. novembriks 1916 kokku ainult 6 tunneli rajamises. 1917. a raskused suurenesid veelgi, väideti koguni, et tunnelid on mõttetud, paeklindi lõhkamine nende jaoks raske ja kulukas. Tööd peatati lõplikult 1917. a hilissügisel. On arvatud, et ühtki kuuest tunnelist ei võetudki kunagi kasutusele, kuid 2. tunnelis on leitud jälgi sellest, et seal on siiski otstarbekohaselt tegutsetud. - Allikas (vene keeles) koos tunnelite sissepääsujoonisega.



1944.-1950. a algasid tunnelite taastamistööd. Eesmärgiks oli kindlustada Nõukogude sõjalaevastikubaasi  Tallinnas. Esialgu kavandati tööd lõpetada 1947. a, kuid seda tähtaega nihutati pidevalt edasi. Lisaks tunnelitele on piirkonnas ka maapealsed ehitised, mis praeguseks enamasti lagunenud. - Allikas (vene keeles).




Sama teemat käsitleb põhjalikult ka Andres Tõnissoni artikkel "Mäeküla klindil ja selle sees", Eesti Loodus nr 6, 2005.


Fotod erakogust, märtsi lõpp, 2014.
Astangu pilte vaata ka eelmisest postitusest: Militaarmaastikud - 1.
Järgneb. 

8.4.14

Militaarmaastikud - 1.

Ei, mul ei ole taas kavas teha blogimises pikemat vaheaega, kuigi siin on tekkinud mõnepäevane paus. Olen lihtsalt saanud oma healt kaasteeliselt, kes aeg-ajalt on selles blogis oma fotodega olnud nn külalisautor, jälle kord palju fotosid Tallinna lähistelt. Nendest valiku tegemine on aega võtnud, samuti nende juurde saatetekstide mõtlemine, aga olgu siinsed pildid väikeseks avataktiks postitustesarjale, mille nimeks võiks olla näiteks "Militaarsed vaated" või "Militaarmaastikud".

Lähiajal lisan neile fotodele järgmises postituses ka selgitava teksti. Praegu aga: kas oskab keegi ära arvata, kus seekordsed pildid tehtud on?

Vastuse võiks kirjutada kommentaaridesse.





Fotod erakogust, märtsi lõpp, 2014. 
Järgneb.
Related Posts with Thumbnails