07/11/2019

OOZ – ühe sügispäeva faunat ja floorat


Olen iseendale võlgu blogimise ühest nüüd juba ligi kahe nädala tagusest uitamisest. Saagu see viimane oktoobrivõlg siinkohal ära õiendatud.

Sügisene õhtupoolik Tallinna loomaaias. Niisugune veidi karge, ehe ja ere. Puudel viipavad tuules viimased leheräbalad.

Loomad on kes kuidas, mõned oma pidevas liikumises, teised jällegi stoilises rahus. Nad justkui aimaksid, et ühes looduse muudatustega hakkab ka külastajaid vähemaks jääma, ja tulevad ennast päris meelsasti näitama või siinseid uitajaid vaatama.

Aga mis siin ikka pikalt pajatada. Kes soovib, vaatab pilte. (Paremini näeb neid siis, kui fotole klõpsata.) Keda pikk pildirida tüütab, võib ju alati endale mõne teise, meeldivama tegevuse leida.

Seda lisan ka, et avapilt pole tagurpidi keeratud: õiget ZOO'd ei saanud pildistada lihtsalt selle ette istutatud põõsarivi pärast.
















Moblafotod, 24. okt 2019.

02/11/2019

Paar pilti hingedepäevaks.


Surnuaias käisin mõni aeg enne hingedepäeva. Ilus oli, kuigi väga niiske, ometigi esimene kuivem ja tuulevaiksem päev pärast vihma- ja lehesadu. Kallite kalmud said talvekorda, lehti tuli neilt riisuda kottide kaupa. Sama mõttega oli kalmistule tulnud palju inimesi, kuigi oli argipäev.

Hingedepäevaga sobivatele piltidele jäi sedapuhku Rahumäe kalmistu see osa, mida Tuletõrjeühingu kalmistuks kutsutakse. Siia on maetud üle 200 tuletõrjuja ja tuletõrjeveterani. 1927. aastal avatud kalmistule kujundas arhitekt Karl Lüüs 1935. aastal ligi 4 m kõrguse punasest graniidist mälestussamba, mille teostamist ta ise juhtis.

Mälestussammas avati pidulikult 13. juulil 1937. Päike segas sellest selgema foto saamist, aga igatahes on tegemist väärika sambaga väärikatele meestele, kes tegutsesid Jumala auks ligimese kaitseks, nagu ütleb kiri kalmistu peaväraval.


Tuletõrjujate puhkepaiga piirdepostid ja peavärav on kellegi hoolitsevate käte abil valeva värvikatte saanud.

Moblafotod, 28. okt 2019.

01/11/2019

„In the Mountains“


Elizabeth von Arnimi romaan „In the Mountains“ on kirjutatud 1920. aastal ja selle tegevus hargneb täpselt 100 aastat tagasi juulist novembrini. Nagu von Arnimil juba esimesest romaanist alates sagedaseks kombeks oli, on ka see kirjutatud peategelase päevikuna. 1914. aastal, Esimese maailmasõja eel oma mägimajas Šveitsis nii rõõmsalt koos sõpradega aega veetnud inglanna on viis aastat hiljem mägedesse tagasi pöördunud, et südamelähedases paigas toibuda sõjaahistusest ja sõprade ning lähedaste kaotusest.

Tinglikult võiks selle romaani kolmeks jagada. Esimeses kolmandikus, mis mulle kõige rohkem meeldis oma mõtiskleva olemuse tõttu, on peategelane läbielatust masendunud ja nukker. Ta harjub tasapisi eluga mägimajas, suheldes ainult oma majapidaja ning tolle abikaasaga.

„The war passed over me, as it did over everybody, like some awful cyclone, flattening out hope and fruitfulness, leaving blood and ruins behind it. /- - -/ The world is very horrible still, but nothing can ever be so horrible as killing.“

Kõik on teisiti kui enne sõda: mägimajas pole enam kunagisi sõpru, kellest on jäänud ainult mälestused. Ka looduse ilu hakkab inglanna oma vabatahtlikus paguluses taas märkama aeglaselt ja tasapisi. Seda virgumist kirjeldab von Arnim nii, et see mind lugedes haaras. Samuti oli huvitav jälgida inglanna arusaamu elust ning tema suurt kiindumust kirjandusse ja mälestusi sõjaeelsetest kohtumistest ning kirjavahetustest kirjanikega. Näiteks Henry Jamesiga, keda meie tunneme Varamu sarjas ilmunud „Daami portree“ kaudu.

Teises kolmandikus kirjeldab von Arnim ootamatult mägimaja juurde sattunud kaht naist mustas, kes, oh üllatust, on samuti inglannad ja kellega romaani peategelane peab kohustuseks suhtlema hakata. Šveitsi Alpid näikse olevat olnud möödunud sajandi alguse inglannade meelispaik, sest kuidas muidu juba ainuüksi ühe mägimaja juurde neid koguni kolm kokku juhtub. See selleks, aga igatahes palub peategelane ootamatud võõrad enda juurde elama.

„Every day we do exactly the same things: breakfast, read aloud; lunch, read aloud; tea, go for a walk; supper, read aloud; exhaustion; bed. How quick and short it is to write down, and how endless to live.“

Romaani algusosas nii hästi kirjeldatud kaunite mägede tervendavalt mõjult suundub rõhuasetus nüüd omavaheliste suhete raskele ja ebamugavale kujunemisele, mida mägimaja perenaine oma päevikus ikka endise soravusega ja kohati üsnagi skeptilis-sarkastiliselt kirjeldab.

„I want to see somebody who doesn't knit.“

Ehkki naised talle kummalistena tunduvad, hakkab ta nendega tasapisi harjuma ja tahaks nende kohta rohkem teada. See teadasaamine on aga mõnevõrra raskendatud.

Lõpukolmandikus on mägimajas üks inimene veel juures. Lõpplahendus on ajastule omaselt veidi naiivsevõitu, aga kõigile asjaosalistele üpris soodne. Lugeda oli seda kolmandikku kõige igavam, kuid ega see romaani ka halvemaks teinud. Eriliselt hindan siiski von Arnimi oskust kirjeldada loodust ja selle mõju inimeste hingedele.

„The sun dropped behind the mountains along to the west, and out went the light; with a flick; in an instant. And the crocuses, left standing in their drab field, looked like so many blown-out candles.“

Aeg-ajalt pöördub peategelane päevikus oma tuleviku-mina poole, kujutledes, kuidas ta vana naisena oma päevikut loeb. Need lõigud on hästi südamlikud.

„She will be so very comfortable herself, so done with everything, so entirely an impartial looker-on, that the rebellions and contortions and woes of the creature who used to be herself will only make her laugh. She will be blithe in her security. Besides, she will know the sequel, she will know what came next, and will see, I daresay, how vain the expense of trouble and emotions was. So that naturally she will laugh. 'You silly little thing!' I can imagine her exclaiming, 'If only you had known how it all wasn't going to matter!' And she will laugh very heartily; for I am sure she will be a gay old lady.“

Varem olen selles blogis kirjutanud Elizabeth von Arnimist ja tema romaanist „The Enchanted April“. Vt: http://iltaka.blogspot.com/2019/08/the-enchanted-april.html

Mõlemat romaani lugesin e-raamatuna Project Gutenbergist.

„In the Mountains“ on ilmunud paljudes väljaannetes ja erineva kujundusega; kaanepilte on internetis palju, ka siinsed kaks.

28/10/2019

Tunnel 2.

Nende moblafotodega jätkan sealt, kus eelmine postitus pooleli jäi. Torutunnel paigaldati Ehitajate tee alla, seejärel tegeldi tunneli viimistlemisega, treppide ja kaldteede rajamisega, juurdepääsuteede ja ümbruse korrastamisega. Pildid alates 16. augustist kuni 22. oktoobrini.











Tunneli kaudu on plaanis Sütiste parkmetsa terviserada ühendada Glehni pargi ja Harku metsa radadega. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala terviserajad kavatsetakse päris valmis saada 2022. aastaks, võib-olla varemgi. Kavas on rajada koostöös RMK-ga ka looduse õpperajad ning renoveerida Sütiste parkmetsa suur kivitrepp, mis praegu on lagunemas.

Nn suusatunneli projektdokumentatsiooni koostas SA Eesti Terviserajad tellimusel Teedeprojekt OÜ. Ehitas YIT Eesti AS. Ehitustööde lepinguline maksumus oli 533 000 eurot.

Vaata ka:  http://iltaka.blogspot.com/2019/10/tunnel-1.html

27/10/2019

Tunnel 1.



Väike objekt, suhteliselt tagasihoidlik tunnel Mustamäe ja Nõmme piiril Ehitajate tee all ja varasema võsa piirkonnas sai mõni päev tagasi valmis. Selle rajamist ootasid siinkandis juba aastaid paljud inimesed. Mina ka, sest mul on nüüd kerge oma metsamatkadel autotee alt läbi minna, ei pea mäest üles Nõmme suusasilla juurde ronima. Ehitus kestis augusti algusest kuni 20. oktoobrini 2019.

Metallist torutunnel on 40 meetrit pikk ja umbes kuuemeetrise läbimõõduga. Ehitajate teele viivad tunneli juurest korralik trepp ja kaldtee ratastel liikujatele. Mustamäe metsa terviserajast on osa nüüd asfalteeritud. Ega ma seda asfalti metsateel päris heaks lahenduseks ei pea, mulle oleks meeldinud nn valge kattega kruusatee rohkem. Aga kindlasti on tunnel aastaringne, mugav ja ohutu liikumisvõimalus. Võib-olla oleks sealkandis liikujate meelest parem olnud tunnel ehitada umbes 50 meetrit allapoole, kus on paljude jaoks sisseharjunum ohtlik teeületuskoht, aga ju oli ehituslikult mõistlikum see teha nn Nõmme mäe jalamile.

"Kruusatee erikorrespondendid" käisid tunneli rajamist pildistamas õhtuti, kui objektil oli päevatöö tehtud ja inimesi vähe. Moblafotosid sai väga-väga palju, sestap tuli neist teha valik ja sellest valikust omakorda uus valik. Esimeses postituses on fotod ehituse algusest kuni tunneli jõudmiseni tee alla.













Järgneb.

Vaata ka: http://iltaka.blogspot.com/2019/10/tunnel-2.html
Related Posts with Thumbnails