24.4.14

Militaarmaastikud - 5.


Küsin taas: kuidas nimetatakse paikkonda Tallinna lähistel, kus seekordsed fotod pildistatud on?

Vastust ootan kommentaaridesse. Vastuse eest mingit "nänni" ei anna ega loosi, kui aga head blogilugejad lisavad vastusele ka, kas nad ise on selles kohas käinud või sellega kuidagi seotud või sellest midagi põnevat teavad, siis olen tänulik.

Mõne päeva pärast tuleb siia "Militaarmaastike" järgmine postitus, kus avaldan vastuse ja kuhu panen veel pilte ning kirjutan natuke nende ajaloolisest ja militaarsest tagamaast.

Head äraarvamist!




Fotod erakogust, 28. märts 2014.
Järgneb.


Varasemad militaarmaastikud:
Militaarmaastikud - 1.
Militaarmaastikud - 2.
Militaarmaastikud - 3.
Militaarmaastikud - 4.

23.4.14

"Küüslauk ja safiirid" - restoranikriitiku hõrk salaelu


Oi, see oli hea! Mitmekihiline nagu võrgutav kook. Igati hõrk lugemiselamus.

Ma ei teadnud Ruth Reichlist ja tema autobiograafilisest raamatust "Küüslauk ja safiirid" enne lugemahakkamist mitte midagi. Kaanepildist järeldasin, et tegu on keskpärase raamatuga, nagu neid kipub meie lettidele palju tulema. Aga oli hoopiski laialt tuntud inimese väga hästi kirjutatud teos.

Nüüd neist kihtidest. Kõigepealt muidugi kirjutaja meisterlikkus maitseelamuste edasiandmisel. Lugedes on tunne, nagu sööksid  koos kuulsa restoranikriitikuga New Yorgi parimates restoranides sajadollarilisi mitmekäigulisi õhtusööke, vajudes naudingute lummusesse, siis kui teda on ära tuntud ja talle iga hinna eest pugeda püütakse. Ja pahasena siis, kui ta on nii hästi varjunud oma tegelaskuju maski taha, et restoranides teda ära ei tunta ja hõrgutiste asemel püütakse pakkuda midagi, mis isegi  tavasöögile alla jääb. Ja osasaanuna ka siis, kui Reichl ampsab tänavamüüja rasvapirukat või käib väikestes vaimustavates toidupoodides, mille omanikud söögikunsti oskuslikud meistrid on.

Teiseks on Ruth Reichl ka põnev kui harrastuspsühholoog. Ta mõtleb noiks restoranikäikudeks välja järjest uusi tegelaskujusid, kelleks kehastub koguni nii tõetruult, et võtab iga uue väljanägemise puhul kasutusele ka uue käitumismustri, alustades sellega juba teel restorani oma kodumaja liftis ja tänaval taksot püüdes. Mõnikord ei taheta teda restorani sissegi lasta. Mõnikord pahandavad tema kaaslased, et ei tunne oma igapäevast Ruthi äragi - nii teistmoodi on temas kõik. Aeg-ajalt tunneb ta ka ise nende käitumismuutuste ees hirmu, avastades endas seni talle hoopis tundmatuid iseloomuomadusi. Nii et raamatu pealkirja täiendus "Toidukriitiku salaelu" õigustab end igati.

Kolmandaks oli mulle huvitav, kuidas  Ruth Reichl kirjutab New Yorgi ja veidi ka Los Angelese ajalehetoimetuste elust. New York Timesi toimetus on maailmas üks müstifitseeritumaid ajalehetoimetusi üldse ja seal restoranikriitikuks saanud Ruth Reichl suudab ka ajakirjanduse salaelu põnevalt kirjeldada. Eks ole ju seegi omamoodi köögipool, kuigi sealt tuleb sagedamini kõrbelõhna kui heast restoranist.

Veel üks selle raamatu kiht on inimesed. Kõiki, kellega Ruth Reichl kohtunud on, oskab ta tabavalt iseloomustada. Mõnest saavad lugejale head tuttavad, mõni on aga nii ebameeldiv, et temaga tutvuda ei tahakski.

Siis on seal veel Reichli lehelood koos hinnangutega, mida ta restoranidele andnud on. Võib kujutleda, missuguse huviga restoranides Reichli järjekordset lehelugu oodati: keda ta seekord hindab ja kuidas.

Ja retseptid. Niisugused, mida lausa tahaks katsetada. Isegi mina, kes ma pole suurem asi kokk, usun, et mõnega neist kenasti toime tulen.

Tõlkijad Lii Tõnismann ja Talvi Tõnismann on kogu selle maitsete, lõhnade, iseloomude, rõivaste, värvide, ootuste ja veel palju muu kireva pillerkaare eesti keelde panemisega nii hästi toime tulnud, et midagi häirivat ei hakanudki silma.

Eesti keeles ilmus "Küüslauk ja safiirid. Toidukriitiku salaelu" mullu (Varrak), aga kirjutatud on see - "Garlic and Sapphires: The Secret Life of a Critic in Disguise" - 2005. aastal.

21.4.14

Tugisambad



On see rõõm või hoopis pingutus, kui pead kellelegi toeks olema, kui saad kellelegi toeks olla?  Mõnel pool on tugedeks sulnid karüatiidid, teisal musklis atlandid, kolmandad võivad hoopis midagi muud olla või ehk karüatiidiks või atlandiks pürgida. Kas nende pingutused ka korda lähevad, näitab aeg.

Moblafotod erakogust, 15 apr 2014.

20.4.14

Sibulakoorteusku


Kord aastas olen ma sibulakoorteusku. Mida kullakamad koored, seda parem. Kui neid talv läbi koguda, jätkub munadevärvimiseks küllaldaselt. Ja paaril viimasel aastal, mil mul pole kaubandusvõrgust valgeid kanamune õnnestunud saada, on sibulakoored ka pruunid munad kenasti tähnide ja varjunditega katnud. Just nii, nagu mulle meeldib.

Sel sibulakoortega värvimisel on hea, rahustav toime. Ja äratundmine, et olen oma esiemadega üks, mäletades veel midagi nende ammustest oskustest.

Kõikvõimalikud moodsamad värvivariandid või kleepekaunistused võivad minu poolest olemata olla. Minu jaoks on sibulakoortega värvitud munad ikka erilisemad. Need päris, mis iga kevade juurde kuuluvad.

Minu foto, 2014.

17.4.14

Militaarmaastikud - 4.


Eelmise postituse fotode järgi tundsid paiga ära mitu inimest. Kaur pani täppi esimesena ja paraku ainsa blogis kommenteerijana. Facebookis aga kirjutas RV väga täpselt, et ühel pildil on Peeter Suure merekindluse elektrijaam ja teistel piltidel nõukaaegse kordonihoone varemed. Ilmavaatlustorni (mis asub vana staabikompleksi peal) asemel seisis aga kunagi majakas/vaatlustorn. Sammaldunud kivid on taganeva Punaarmee poolt õhku lastud merekindluse tükid.

VV ütles, et tegu on tema lapsepõlvemaaga, kus on põnevaid seiklusi läbi elatud ja võsast leitud hulgi vanu padruneid. R-le tuli seepeale meelde, et selle kandi suurim padrunilasu oli poolsaare tipus laiu peal. Sinna oli ilmselt taganev vägi pannud õhutõrje kuulipilduja moona kastid lihtsalt hunnikusse ja tule otsa. Kuna aga tegu oli valgest vasest moonaga, siis see kraam viidi kõik Emexisse. Aga väiksemat moona leidub siiani metsa all ja poolsaare tipu iga uue ehitusega tuleb ka suuremat kraami maast välja.

Niisiis on eelmise postituse ja ka seekordsed fotod pildistatud Kakumäel ja tõepoolest Peeter Suure merekindluse ehitiste alal, kus aga on palju varemeid ka nõukaaja vägedest.

Peeter Suure merekindluse Patarei nr 4 alustas tegevust 1914. a oktoobris. Tallinna kaitseks oli seal neli suurtükipositsiooni. Ehitati ka komandopunkt, elektrijaam ja prožektori tööks vajalikud ehitised. Ka nõukaaegne piirivalve helgiheitja kuur püstitati sinna. Täpsemini saab kõigest lugeda (venekeelselt) sõjaajaloo entusiastide kodulehelt. Muide, nemad puhastasid 2006. a juulis ka vahepeal suisa prügilaks muutunud ehitised ja nende ümbruse. Praeguseks aga ähvardab prügi kohati jälle paljunemisega.







Fotod erakogust, märtsi lõpp, 2014.

Vaata ka:
Militaarmaastikud - 1.
Militaarmaastikud - 2.
Militaarmaastikud - 3.
Järgneb.
Related Posts with Thumbnails