24.2.17

Nii see oli...

Üheksa aastat tagasi sai Eesti Vabariigi 90. aastapäeva paiku valmis minu raamat „Eestimaa ilu“, mille kaas blogi kõrvalveerus näha on. Nüüd, nii palju aastaid hiljem võib avaldada toonase saladuse, et õigupoolest rihtisimegi koos kirjastusega Kentaur just nõnda, et sellest saaks nagu meiepoolne väike sünnipäevakingitus Eestile.

Kõik laabus väga kenasti – raamatu mõttest, mida arutasime kirjastaja Anne-Mari Alveriga kirjastuste jõululaadal, valmimiseni läks vähem kui kolm kuud. Raamatu ilmumist toetasid kaks sponsorit, kellele see mõte meeldis ja keda ei tulnud pikalt paluda. Kaanel kasutasin oma sõbra ja kunagise töökaaslase kunstnik Tarmo Tali joonistust, mille taas kord siiagi panen, sest see sobib tänase pidupäevaga.

See lehelugude kogumik sisaldas väikest osa minu ajakirjanikuaastate jooksul kirjutatud vist küll sadadest lugudest. Põhiliselt valisin neid juba sel sajandil kirjutatute hulgast, sekka ka mõned varasemad. Ilmunud olid need Õhtulehes, Õpetajate Lehes ja Elukirjas.

Selleks ajaks olid lugejad harjunud, et sõnapaar „Eestimaa ilu“ tähistab meie kaunist loodust. Mina pean Eestimaa iluks eelkõige inimesi ja kirjutasingi neist, kes on hoidnud vanu ja loonud uusi väärtusi, mis kõik aitavad meie väikesel maal kaunim ja parem olla.

Nüüd hiljuti tegin sellele raamatule oma blogis ka eraldi lehekülje, kus on katkend eessõnast, sisukord ja isikunimede register, mida raamatus ei olnud, aga milles on enamik nimedest, mis selles raamatus ette tulevad.

Arvatavasti olete juba aru saanud, et ma ei ole kuigi sage raamatute kirjutaja ja koostaja, kuid tõenäoliselt ilmub tänavu uus raamat, mida eelmisel aastal kirjutasin ja mis praegu ühes teises kirjastuses töös on.

23.2.17

Poliitik ja postkaart


Kõiksugustest valimisreklaamidest, mis mu kodusesse postkasti jõuavad, varieerudes teksti pikkuselt ja mahult, ulatudes paksu ajakirja mõõdust õhukese reklaamileheni, eelistan ma tavamõõdus postkaarte. Või oleks nende kohta ehk õigem öelda postkaardilaadseid trükiseid.

Olen muud reklaamid ajapikku ära visanud, kui just ei ole tahtnud näha, kuidas on lood ühe või teise poliitiku valimislubadustega, aga postkaardikesi on kogunenud aastatega paarkümmend. Mõned on saadetud erinevateks pühadeks. Viimatised on paar päris kena postkaarti Eesti Vabariigi seekordseks aastapäevaks.

Sageli on neil poliitiku portree kas mõne ta lemmiktegevuse juures või koos lemmikloomaga või lihtsalt n-ö ametlik nägu. Urmas Paet on saatnud oma lapse joonistusi, mõni teine lihtsalt kena maastikuvaate, mille tagaküljel siiski ka poliitiku foto.

Seekord ei saatnud kaarti Jüri  Ratas, aga ta on seda aastate jooksul palju teinud küll üksi, küll koos isaga. Teine sage kaardisaatja on meie piirkonnas Rainer Vakra, kes nõnda end meelde tuletades inimesi näiteks  jõulude eel kontserdile kutsub. Kujundusauhinna mõjuva ja sisuka lakoonilisuse eest annaksin Mart Meri 2015. aasta kaardile. Muide, hiljuti nägin, et see kaart on osta.ee-s ühe euro eest müügil.

Teadupärast on üsna palju inimesi, kes selliseid kaarte koguvad, olgu siis huvist poliitilise postkaardi vastu või lihtsalt niisama. Internetis leidub ka päris palju õpetusi, kuidas postkaarte valimiskampaaniaid teenima panna ja millised poliitilised postkaardid tulemuslikumalt mõjuvad. Enamik neist õpetustest on pärit USAst ja Suurbritanniast, aga postkaartide mõju ei alahinda ka teised riigid.

Maailmas on päris suuri poliitiliste postkaartide kollektsioone, milles kaartide arvu loetakse tuhandetega. Valimiskampaaniatega seostuvad kaardid on muidugi ainult üks väike osa nendest. Poliitiliste postkaartide nimistusse kuuluvad niihästi ajalooliste sündmuste ja isikute jäädvustused kui ka mitmesugused plakati- või karikatuuripostkaardid.

Olgu, kuidas on, aga ennast postkaardile sättinud poliitikul on rohkem lootust oma pildi ja vaadete säilimisele kui mitut masti teabelehtede ja brošüüride saatjatel. Kaarti on lihtne alles hoida, muu kipub kas tulehakatiseks või sekundaarseks tooraineks saama või otsemat teed prügikasti rändama.

Pildil mõni näide mulle viimastel aastatel tulnud poliitikute postkaartidest.

15.2.17

Igale blogile oma rändrahn!

Ajendatuna palju vaidlusi tekitanud uuest Eesti brändimärgist ja lähenevast kevadest võiks ju püstitada loosungi: "Igale blogile oma rändrahn!"

Kindlasti on igaühel oma armas suur kivi. Ja kui ei ole, siis käige ära kas mõne kodulähedase või kaugema rändrahnumüraka juures, pildistage seda, pange pilt oma blogisse, kirjutage juurde, kus asub ja muud mida vajalikuks peate. Või kui pilte on vanast ajast arvutis või pildikarbis, siis pange need. Nii saab kokku üks rändrahnublogiliikumine või kivimeem toredate fotode ja kivilugudega.

Kui see mõte meeldib, laske käia!

Minu blogis on üsna mitmeid rändrahnupilte, mille juurde Mustamäelt ja Mustamäel pole kuigi pikk tee. Paar päeva tagasi käis mu lähikondlane aga selle müraka juures, milleni ma ise ei ole jõudnud, ja tänu tema ülesvõtetele saan blogis täiendada oma kivipilte.


See suur kivi on nagu hea laps mitme nimega: Rakukivi, Männiku hiidrahn ja Männiku rändrahn.


Asub Männiku karjääri Raku järve läänepoolsaarel (kuhu on enamasti üsna raske kuiva jalaga pääseda) ja on riikliku kaitse all 1959. aastast. Kivi mõõtmed on 11,9×9,5×5,7 meetrit, ümbermõõt 34,4 meetrit ja maapealse osa maht 238 m³.


Internetis nimetatakse Rakukivi mitmes kirjutises Tallinna suurimaks rändrahnuks.

AJ moblafotod, 12. veebr 2017.

14.2.17

Mina - vallutaja

Tuleb tunnistada, et kõikvõimalikud meelelahutustestid oskavad mett mokale määrida.

Neid vilgub FBs päris palju, mina teen neid üliharva, aga mõned päevad tagasi andsin veerand tunniks kiusatusele järele. (Linki ma nametests'ile siin panema ei hakka, FBs viibijatele on see niigi lihtsasti leitav.)

Loetud raamatute peategelastest olevat mulle kõige sarnasemad „Alice Imedemaal“ (mis tundubki selle testi üks stampvastuseid olevat, mida FBst palju silma hakkab) ja, kuivõrd see tulemus mulle ei meeldinud, lõi  teisel katsel ette „Tappa laulurästast...“. Ka see ei kuulu mu lemmikraamatute hulka, aga võib-olla tasuks n-ö värske pilguga ülelugemist.

Ühes testis pakuti testitegijale seadust, mille vastne USA president olevat tema jaoks teinud. Enamasti olid FBsse välja pandud kas seadused tasuta õlleportsjoni, pikendatud puhkuse, mõne tasuta reisi või muu säärase hüve kohta, aga mul läks kehvasti – presidendiukaas keelas voodis krõpsude söömise...

Siis uudishimutsesin ma veel, mis sõna võtab kokku kogu mu elu. Uudistevoost oli näha, et teistel oli selleks enamasti olnud „Armastaja“. Minu tulemus on siin.


Tegelikult see mulle isegi meeldib.

Sõbrapäeva teste on seal ka mitmesuguseid. Aga neid ma tegema ei hakanud.

1090.

12.2.17

Kassielu, kukeelu...

1. oktoobril 2015 oli ajalehe Mustamäe esileheküljel suur foto kunstiteosest, mis tänavakunstisündmuse Street Art Jam käigus hakkas kaunistama E. Vilde tee 71 otsaseina.

Mõjusa seinakaunistuse autorid on eesti kunstnik Andreas Luigas ja tema prantsuse päritolu ametivend Boisbourdin Rémi. Kuked sel seinamaalil seostuvad samas hoonetekompleksis paiknenud kuulsa restorani Kännu Kukk nimega, kassi kohta on linnaosa vanem Helle Kalda öelnud, et see lähtub faktist, et lähikonnas elas kunagi Mati Unt, kelle esikromaan „Hüvasti, kollane kass“ ilmus ajal, mil Mustamäed alles ehitati (1963) ja kes armastas hiirekuningaid kuni oma elu lõpuni.

Kavatsesin seda meeleolukat pilti kohe ka blogi jaoks pildistama minna, aga kuigi olen sellest seinast möödunud vahepeal küll mitukümmend, kui mitte mitusada korda, tegi need ülesvõtted alles täna hommikul mu lähikondlane.


Kui võrrelda tänaseid fotosid ajalehe esiküljel avaldatuga, siis hakkab silma, et vahepeal on muudatusi toimunud. Mitu muudatust, võiks küsida, nagu mõnikord võrdlevates piltmõistatustes tavaks. Aga vaadake ise (parema vaate huvides plõksige pilt suuremaks).


AJ moblafotod, 12. veebr 2017.
Related Posts with Thumbnails