Beebi jõudis poodi

Mõnda raamatut on olnud eriti tore toimetada. Mul on päris hea meel, et müügile on jõudnud Desmond Morrise väga hästi kirjutatud "Beebi", mille kirjastusele Pegasus tõlkis Viive Tüür.

See on illustreeritud ingliskeelse originaali armsate beebifotodega ja nende juurde kuuluvate kõitvate anatoomiajoonistega. Julgen seda albumimõõtu raamatut soovitada kõikidele, kel väikelastega tegemist on.

Elukogenud ja eesti inimese jaoks kindlasti väga eakana tunduv - ikkagi üle 80 eluaasta - Desmond Morris on kirjutanud maailmakuulsaid raamatuid, kus ta kasutab väga hästi ära seda, et on kodus nii zooloogias kui ka anatoomias. Väga vahvalt oskab ta tillukesi inimlapsi loomadega võrrelda. Samuti on ta osanud näha tillukeste beebide ja põngerjate kehas ja vaimus sageli üsna üllatavaid jooni, kirjeldades seda, kuidas nad arenevad mänguasju katsetades, uusi inimesi ja kohti avastades ning käima ja rääkima hakates.

Et ka tõlkija lapsi hästi tunneb, oli selle tõlke toimetamine üks mu selle aasta meeldivamaid tegevusi.

Sellest, mida on Desmond Morris oma raamatus "Beebi" kirjutanud ema südamelöökidest, olen varem natuke aimu andnud siin.

Veel üks Brutus

Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud...

Kui mina täna hommikul esmakordselt Facebooki jõudsin, olid kõik juba sõpru leidnud ja gruppidesse rivistunud...

Inspiratsiooni sain Helle blogist. Eluvaim tuli tagasi ja otsustasin suhtlema hakata. Nii ma Facebooki jõudsingi - ikka uudishimust - tahtsin näha, mis seal tehakse ja kuidas see toimib, leidsin sealt palju toredaid huvitavaid inimesi, ka häid kolleege, muidu tuttavaid ja erinevate aegade sõpru. Hellele ja paarile inimesele veel söandasin isegi "sõbrapakkumise" teha. Vaat ei ole seda oskust, ei ole hea turundaja. Nii ma istungi esialgu uhkes üksinduses. Eks näis...

Seda panin ka tähele, et nimekaimundus on ikka päris tõsine häda. Eriti ülemaailmsetes mastaapides. Otsisin oma hispaania keele õpetaja nime, leidsin sama perekonnanimega üle 320 Juan Carlose, osa neist ilma fotota, osa äratundmatu fotoga, õiget ei leidnud, kuigi tean, et ta seal on. Oleksin teda üllatanud :).

---
Pärast haigeolemist käisin täna üle hulga aja õues. Justkui kevad oleks lahti, päikese käes sulab, vesi niriseb, linnud laulavad, lühikesel maajupil tuli vastu kümmekond kepikõndijat. Aga üldiselt oli inimesi õues vähe.

Paha siga, mitu viga

Kolmas või neljas gripipäev. Mina, kes ma pole aastaid grippi põdenud, võtsin siis nüüd järjekorda.

Statistikasse ma arvesse ei lähe, sest tööl mittekäimisel on see hea külg, et saab end kõikvõimalike vahenditega ravida ja ei pea arsti juurde lisapisikuid korjama/levitama tormama.

Senine kulg on kõige rohkem tatitõbe ja köharaiumist sisaldanud, palavikku peaaegu pole, vahel õhtuks veidike tõuseb. Kaks päeva olen siiski olnud põhiliselt pikali nagu kirjamark, sest nõrkus on nii suur. Menüüs on aukohal küüslauk, sibul, jõhvikamoos, sidrun, õunad, igasugused kuumad teed.

Mõtted pole eriti targad, umbes sellised: eestlastel on nn seagripiga vist ammu juba kokkupuuteid olnud, võiks naljatamisi öelda. Millest muust siis pajatab meie vanavarasse kuuluv: "Paha siga, mitu viga, kärss kärnas, maa külmand" või sõbralik patriootiline rahvalaul: "Kärsakandjaks kasvab see, kes on noorelt notsu..."

Pildiks on lõbusad notsud Teise ilmasõja eelselt postkaardilt. Ju nad toovad haigetele peaparandust.

Tali, vähemalt natukeseks ajaks

Kahe viimase päeva kõige rõõmustavam sündmus on lumi. Igal aastal korduv, igal aastal uus esimene.

Täna käisin üle hulga aja kesklinnas. Raekoja plats oli just niisugune, millisena ta mulle kõige rohkem meeldib. Tühi, vaid üks lumekoristusmasin. On ruumi seisatada, vaadata raekoda, platsiäärseid maju. Lund langeb.

Solarist käisin ka vaatamas. Suur ostukeskus, ersatsläikeline, aga võib-olla kellelegi asendamatult vajalik. Apollo raamatupoes olin hulk aega. Nüüd ootab kodus lugemist Barack Obama juba 1995. aastal kirjutatud menuk "Dreams from My Father", mille kohta palju huvitavaid retsensioone olen lugenud.

Tige Eesti

Rootsis ei ole tigedaid vanainimesi ja tigedaid koeri.

Need on mõnda aega Rootsis elanud eestlase värskelt välja öeldud muljed võrdluses Eestiga. Sest Eestis, eriti Tallinnas on vanainimesed liiga sageli pahurad ja koerad liiga tihti halvasti kasvatatud või hoopiski hulkuma jäetud.

Me oleme siin pahurate nägudega harjunud ja omandanud ehk ka teatud karastuse neist ülesaamiseks või nende mittemärkamiseks. Aga neid on liiga palju. Enamasti ollakse üksteise peale kurjad teadmata isegi, mille pärast. Lahkema meelega saaks nii mõnestki asjast kergemini üle.

Hea, kui mõni kõrvaltvaataja seda turris morni olemist siis meile endile lahti seletada püüab. Täna loetud blogidest oli minu jaoks huvitavam Tõnn Sarve Uudisjutu-blogi tekst "Vihkamist on palju". Temagi vaatab kogu asjalugu kaugemal käinu ja maailma näinu pilguga.