19.9.17

Karl saatis tervitusi

Ilmselt armastab Karl ristsõnu lahendada. Nimelt tunnustavad paljud meie ristsõnad Rumeenia ainsa linnana Iași't. Igatahes on Karl pikemaks peatumiseks valinud just selle, Rumeenia esimese ülikooli asutamisega kuulsaks saanud linna lähimaad. Pruti jõe kallastel kvaakuvad konnad on selles arvatavasti kõige rohkem süüdi.

Kindlasti on Looduskalendri must-toonekurgede kaamera jälgijad juba aru saanud, et Karl on nende kureperede isa, mida nüüd juba paar suve vaadatud on. Tänavu kasvatas ta koos Katiga lennuvõimeliseks kolm tütart. Kus Kati ja tütred praegu viibivad, pole teada – arvatavasti on ka nemad õnnelikul teekonnal lõunamaale.

Aga Karl on seal Iași kandis juba mitu nädalat ja mitmendat sügist oma pika lennuretke vahepeal jõudu kogumas. Sealsetele linnuvaatlejatele näikse ta olevat hea tuttav. Tema „seljakotist“ ilmuvad ju rännuandmed nii rändevaatluskaartidele internetis kui ka must-toonekurgede hinge- ja eraelust huvitunute arvutiekraanidele. Oma rõngastusnumbrit näitab ta ka meelsasti. Karli on mõni päev tagasi pildistatud ja tema kohta on ilmunud ka kirjutisi. Nendest saab lugeda Looduskalender. ee foorumis (211. lk).

Mulle tegi nende piltide nägemine rõõmu, nagu oleks healt sõbralt tervitusi saanud.

Ja ajal, mil kured on teel soojale maale, on meeldiv ka see, et majaseinad juba praksuvad, nagu ikka kütteperioodi alguses, ja torud on leiged (tänavu nädal aega varem kui eelmisel sügisel).

Foto on laenatud FB leheküljelt SOR Iași, 14. sept 2017.

18.9.17

Tuttav, kes kogus naeratusi


Kord ammu oli mul tuttav, kes kogus naeratusi. Astus lihtsalt tänaval inimese juurde ja palus teda naeratada. Enamasti naeratati. Mõni küsis, miks. Mõni ei naeratanud, vaid vaatas kurja pilguga. Siis naeratas mu tuttav ise. Ta naeratas nii neile, kes talle naeratasid, kui ka neile, kes talle ei naeratanud.

Siis otsustas ta naeratusi jäädvustada. Ostis fotoaparaadi, astus inimese juurde ja palus teda naeratada. Enamasti naeratati, lubati ka pildistada. Mõni ütles kohkunult, et ei taha pildile jääda, sest hambad pole ilusad. Mõni jälle naeratas ka ilma hammasteta. Mõni ei kavatsenudki naeratada, vaid sai kurjaks. Päris pahaseks kohe. Mõni käratas, et ärgu tuldagu teda segama. Siis naeratas mu tuttav ise. Ta naeratas nii neile, kes pildistada lubasid, kui ka neile, kes talle ei naeratanud.

Aastad läksid. Fotosid naeratustest sai järjest rohkem. Kord arvas tuttav, et peaks hakkama neid albumisse panema. Ostis paksu albumi ja fotonurgad ka. Aga suri enne ära, kui pildid albumisse jõudis panna.

Tuttava lesk vaatas veel hulk aastaid neid naeratusi. Ühel päeval aga sidus pildid paelaga kokku ja sõitis sõbrannale suvilasse külla. Vaatasid sealgi neid naeratusi ja otsustasid siis pildid ära põletada. Lõkketules said naeratustest tillukesed lendlevad sädemed. Siis kustusid needki.

Kes ütles, et naeratus on tugevam kui surm?

Pildid internetist, alumisel olev „Naeratav ingel“, tuntud ka kui „Reimsi naeratus“, paikneb Reimsi katedraalil ja on loodud millalgi ajavahemikus 1236-1245.

13.9.17

Tänane vikerkaar


Tänane vikerkaar kl 14.42 pärast tihedat vihmasabinat. Lennuk lendas kaare alt läbi, aga oli nii tilluke, et moblafotole ei jäänud. Sajujärgne õhk oli hingamiseks imepuhas.

Aga muidu tundub mulle, et vana tuttav sügisväsimus on käes.  Kuigi puud pole veel sügiskirevad ja kaselt pudenevad kollased lehed alles ükshaaval. Pihlakad, jah, nemad on ammu punased. Siiski ajavad tuuleiilid mu mõnikord tasakaalust välja.

Siis peaks vaarikamoos aitama. Ei saa ju olla nukker ja viriseda, kui sul on vaarikamoos. Aga mida pole, seda pole. Sööme siis maasikamoosi...

1140.

9.9.17

Linnahalli seinamaalingu kaitseks

Kõrvaloleval pildil on ajakirjalehekülg Manivald Kesamaa luuletusega „Ei tule lõppu inimvoole“. (Seda peaks saama lugeda, kui pildile klõpsata.) See on kirjutatud Tallinna Linnahallile, mis tollal oli tuntud V. I. Lenini nim Kultuuri- ja Spordipaleena. Luuletus ilmus 1984. aasta detsembrikuu Nooruses, esimeses selle ajakirja numbris, millele ma vastse peatoimetajana alla kirjutasin. Olen seda meenutanud oma hiljuti ilmunud raamatus „Nooruse lugu“.

Aga praegu ei taha ma kirjutada oma raamatust, vaid linnahalli suurest seinamaalingust, mis palju kära on tekitanud.

Olgu kohe öeldud, et ma olen selle seinamaalingu mahapesemise vastu. Kuulumata ühtegi erakonda ei pea ma kujundama oma seisukohta poliitiliste mängude alusel. Mina soovin, et noored saaksid selle maalingu, mis tõotab kujuneda üheks vaatamisväärsuseks, lõpuni valmis teha ja olgu see siis noil linnahalli lagunevatel seintel seni, kuni hoonega midagi ette võetakse.

Panin tähele, et noorte seinamaaling kujutab üsna täpselt seda, millest Kesamaa oma luuletuses kirjutab – Eestimaa võlu.

Toona olime linnahallist vaimustuses. Mäletan, et suurte ekskursioonigruppidena käidi vaatamas selle hoone ehitamist – nägin minagi, kuidas selle koha peal, kuhu hiljem lava sai, suur ekskavaator töötas. Suure saali põhivormid olid selle ehitusvaatluse ajal juba ilmet võtmas.

Tuhandete inimestega koos olen ma veetnud linnahallis palju kauneid ja sisukaid tunde. Kontserdid, spordivõistlused, keskkooli vilistlaste kokkutulek, palju-palju muud. Suurepärase akustikaga saal, suur jääareen – kasutasime neid võimalusi ära siis, kui ajakiri Noorus 1986. a 40aastaseks sai, korraldades seal suures saalis piduliku kontserdi oma tuhandetele lugejatele ja hiljem õhtul väikeses saalis meeleoluka koosviibimise toimetusele ja autoritele. Ka Nooruse algatatud Eesti ja Soome noorte suur kultuuriüritus KUVA toimus seal, kinnikaetud jääga jäähallis said soomlaste muusikat kuulata taas tuhanded noored. Miljoonasate esinemist meenutatakse tänini.

Vahepeal on linnahall väga ära lagunenud. Ametkonnad on saamatud ja jõuetud olnud, omanikud samuti. Seintele on soditud kõikvõimalikke nilbusi ja roppusi. Nüüd otsustasid Tallinna kunstigümnaasiumi õpilased ning Pirados Brandi tänavakunstnikud Märt Sultsi eestvedamisel seintele väga ilusa ja sisuka maalingu teha.

Jah, tegijatepoolsete asjaajamistega polnud kõik korras,  omavolitsemise eest tuleks neid trahvida või karistada. Aga noored on oma energia minu arvates seekord suunanud hea eesmärgi teenistusse. Tahaksin väga seda maalingut valmiskujul näha.

Ja tegelikult pole ju noorte süü, et nende tehtud maaling kõiksugustele ametkondadele omamoodi häbimärgiks saab – tehtagu siis ometi midagi, et hoone korda saaks.

Veidi edasi mõteldes võib eeldada, et praegused noored seinamaalijad ka tulevikus oma kodumaa heaks midagi teha tahavad. Aga siin on üks aga – see tahtmine ei kao, kui nende algatust püütakse mõista ja poole pealt maha ei pesta. Vastasel korral, arvan ma, võtavad nad oma tulevikukavadesse Eestist lahkumise. Nii et ka selles suhtes on parem, kui huvitav, omapärane ja kaunis seinamaaling jääb.

Pildi seinamaalingust laenasin Facebookist.

EDIT: 12. sept 2017. Andsin allkirja petitsioonile „Aita Linnahalli seinamaaling lõpuni viia ja säilitada“.

EDIT: 15. sept 2017. Mul oli siin ka petitsioonile allkirja andmiskoha link, aga täna viis see kuhugi, kus vahepeal antud ligi 1000 häälest oli millegipärast saanud 128. Seetõttu eemaldasin lingi.
Kogu see poliitiline pahn, mis seoses seinamaalingu omavolilise tegemisega ja rahastamise valedega on kohalike volikogude valimiste eel üles kerkinud, ei muuda minu jaoks tõika, et noorte loominguline aktiivsus oli kiiduväärt ja graffiti väärinuks mitte mahapesemist, vaid lõpuni tegemist ja allesjäämist kuni selle ajani, mil järjest kiiremini varemeteks muutuv linnahall renoveeritakse või lammutatakse.

31.8.17

August. Lõpp


Tore kuu on olnud.
Vihma ja päikest. Päikest ja vihma. Väsimusest võidusaamist ja väsimusele allaandmist. Veidi kõndimist.
Oma raamatu ilmumist ja teiste raamatute lugemist. Kirjutamist ka - praegu on käsil üks kirjatööke, mis peaks ilmuma millalgi novembris.
Õnnelikke päevi.
Ühe sellise päeva pildihetked on siin.








Mobla-udused pildid, aga hetked ise olid minu jaoks lustakad.
Fotod: 27. aug '17.
Related Posts with Thumbnails