19/05/2022

Sara Medberg „Kammerneitsi“



Sara Medberg
„Kammerneitsi“

Varraku ajaviiteromaan.
Soome keelest tõlkinud Piret Pääsuke.
Kirjastus Varrak, 2022.

Pitsi- ja satsirohke romaan („Kamarineitsyt“, Otava, 2020), mille peategelased loevad oma kaasaegse Jane Austeni „Uhkust ja eelarvamust“ ja mida on ilmselt püütud kirja panna nii, et seda saaks võrrelda Austeni teostega. Tulemust võib nimetada nii ajalooliseks romaaniks, naistekaks kui ka tõepoolest ajaviiteromaaniks, nagu kirjastus on avaldatu klassifitseerinud.

Kui olete väsinud või teil on keskendumisraskusi, siis on see raamat kerge lugemine. Naistegelased on ilusad ja naiselikud, mehed enamasti mehised ja mehelikud, mõned neist on läbini head, teistes kipub halb domineerima. Ei puudu ka pahad tüdrukud ja torisevad vanaprouad.

Kogu aeg juhtub midagi, keegi saab haavata, kedagi rünnatakse, midagi varastatakse. Ei puudu piraadilaevad ja tormid nii merel kui maal. Aeg-ajalt on naistegelased oh-kui-õnnetud, siis jälle olukord leevendub, halb pöördub heaks ja vastupidi. Lõpplahendus on aimatav, aga küllap mõnele lugejale on just niisugust lõppu vaja.

Pitsid, tikandid ja satsid, mood ja stiil, olmekirjeldused, naiste eripalgeline elu on kirjaniku jaoks ilmselt teema, mida ta hästi valdab. Meeste maailm on kirja pandud naiivselt. Raamat tervikuna meenutab vanade naisteajakirjade jutulisasid, mille lugemine erilist mõttetööd ei nõua, aga pakub värvikaid pilte Austeni ajastukaaslastest. 

Ajaviiteks paslik lugemine.

Tänan kirjastust Varrak raamatu eest.

PS Mõni paralleel eelmise loetud raamatuga. Valisin mõlemad Varraku pakkumistest ühel ja samal ajal, sest näis, et võib olla huvitav neid omavahel võrrelda.

Niihästi Sara Medbergi „Kammerneitsi“ kui ka Mia Kankimäki „Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma“ on Soome naisautorite teosed. Mõlemas neis on peategelastel oma kirjanduslik lemmik: tõsielulises „Asjades...“ Mia uurimisobjekt Jaapani kirjutav õuedaam Sei, väljamõeldud „Kammerneitsis“ mamsel Charlotta loetud Jane Austen. Mõlema Varrakus ilmunud raamatu kaanel on naiseportree. Kui Mia Kankimäki kirjutab oma uurimusest seda tehes samm-sammult, siis Sara Medberg on kirjutanud tuginedes oma väitekirjale Jane Austeni ajastu tütarlaste kasvatusest.

Aga sellega sarnasused piirduvad ja neist raamatutest saab väga erineva lugemismulje.

16/05/2022

Mia Kankimäki „Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma“



Mia Kankimäki
„Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma“
Soome keelest tõlkinud Triin Tael.
Kirjastus Varrak, 2022.

Selle raamatu („Asioita jotka saavat sydämen lyömään nopeammin“, Otava, 2013) kohta on niihästi Soome kui ka Eesti raamatublogides palju kiidusõnu ja kõik näivad seda juba hulk aega tagasi lugenud olevat. Mina jõudsin sellele rongile nüüd. Kujutlen, et need, kes on kirjanikuealised või nooremad, suhtuvad sellesse raamatusse teistmoodi kui mina, kes ma olen pigem kirjaniku (Mia) ja tema uurimisobjekti (Sei) eluaastate summaga ühevanune.

Põgusal vaatlusel tundub, et „Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma“ on midagi Elizabeth Gilberti „Söö, palveta, armasta“ taolist. Pagemine enese juurest ennast otsima. Neljakümnendate eluaastate murdumis-, läbipõlemis- ja pettumusvaludest taastumise raamat. Aga siiski on „Asjad...“ midagi rohkemat. Senisest elust tüdinud Mia leiab endale uurimisobjekti, paleuse, kellest ta kõike teada ja kelle jalajälgedes astuda tahab. Minu jaoks tegi selle uurimise kirjeldamine raamatu eriti lummavaks, sest mulle meeldivad süvitsi minevaid otsinguid ja leidmisrõõmu käsitlevad teosed ning rännakud läbi elulugude.

Kolmveerand raamatust oli minu jaoks võluv. Esmajoones muidugi see, mis seostub Sei Shōnagoniga, Murasaki Shikibuga ja teiste Heiani ajastu kirjutavate õuedaamide  eluga, Jaapani kultuuriga. Teises järjekorras tänapäeva Jaapani elu. Kolmandas Mia enesetunde muutused, sõpruskond, tegelikult ju suur eluisu ja janu uue järele.

Siis tuli peatükk, mis minu meelest oleks võinud olla lühem või hoopiski raamatust välja jääda. Maavärina järgne pagemine Taisse, kus Sei otsingud jäävad mõneks ajaks kõrvale ja tegemist on Mia ootusliku vegeteerimisega Tai olustikus, lootuses Jaapanisse tagasi minna. Tai peatükk viis mind lugemise lummast välja.

Lõpuosa – taas Sei otsingud, hanami aeg sakura õite mööduvas ilus, viimased päevad Kyōtos – oli jälle huvitav. Kokkuvõttes kahtlemata igati lugemisväärne raamat. Tsitaate võinuks sellest välja kirjutada lõputult – seda tänu nii Miale kui Seile, Seile eelkõige. Tema „Padjaraamat“ on „Asjade...“ hõrk ja tugev tuum ning painduv selgroog, kenasti põimunud Mia otsingute, leidmiste ja rõõmudega. Kenasti põimunud ka meie kaasajaga, nii uskumatult tänapäevane.

Ja ei saa minagi jätta kiitmata nii Sei kui ka Mia nimekirjades sisalduvat poeetilisust, täpsust, värskust, kõikvõimalike asjade tajumist, selgitamist, olemasolu. Neist nimekirjadest lugedes hakkasin tahtmatult mõtlema omaenese nimekirjadele, alates poe ostunimestikust kuni nendeni, mis kunagi kuskile kirja pole saanud, vaid meeles mõlguvad.

„Asjade...“ eriline voorus on minu meelest just paljutähenduslikkus, mitmekihilisus, detailide ja tunnete täpsus. Aja- ja kirjandusloolised ülevaated vahelduvad hoopis teistsuguste kihtidega, pealiskihtide värv süveneb ja tumeneb alumistes kihtides nagu jaapanlannade paljukihilistest kimonotes. Lugeja hakkab mõistma, missugune on Mia, aga ei saa teada, missugune oli Sei nägu. Kuigi Heiani ajastu kirjutavad naised on palju kirjutanud, jääb nende nägu varju, meieni jõuab sirmide tagant vaid kimonokäise võbelus.

„Kui ma riiete keskelt välja astun, jäävad kimonod tatamile ilusasse hunnikusse, mis on otsekui siidikangast skulptuur. Selles hunnikus on midagi liigutavat: see on tseremoniaalkoorik, millest on väljunud inimene. Ja see inimene on ilma nende liikumatuks, võimsaks ja kaugeks tegevate siidikihtideta täiesti tavaline, täpselt nagu sina ja mina.
Sei, taipan, et pole üldse tähtis, kuidas sa tegelikult välja nägid. Kõige tähtsam on see, et ilma oma raamideta – riiete, meigi ja kunstjuusteta – olid sa täpselt sama mis mina: tavaline poolalasti tumedapäine ja kahvatu naine, ja ilma kaheksateistkümne kilo siidikihtideta kerge kui hing.
Vaba sammuma valgesse uttu.“


„Asjade…“ puhul on lugejatel palju tõlgendusvõimalusi. Kohatised kordused, mille arvel ehk ka võinuks teos lühem olla, sobivad siiski raamatu rütmi ja meeleoluga. Rohked pöördumised Sei kui pideva kaasteelise poole on raamatublogide järgi otsustades mõne lugeja jaoks tüütud, teisi aga justkui suunanud, neile meeldinud, uuriva reisikirjaniku mõtisklustesse ja tema uurimise kulgu süveneda aidanud.

Tänan kirjastust Varrak raamatu eest.

14/05/2022

Seintelt ja müüridelt – 34.

Nädalavahetuse vaatamiseks taas grafitinäiteid. Põhiliselt käeharjutusi pikarealistest vabaõhukunstisaalidest. Üks kellegi jaoks maailma mugavaim koht ka: vähemasti mullu sügisel oli see nii.

Tondilt:








Lillekülast:




Külalisesineja moblafotod, november 2021.