24/11/2020

Pildid

Võtsin seinalt maha seal üle 40 aasta rippunud pildi. Mitte et see akvarell mulle vähem meeldima oleks hakanud, aga kuidagi tundus mahavõtmiseks õige aeg olevat.

Pildi paariline kukkus hulk aastaid tagasi alla. Kruvid, mis teda kinni hoidsid, tulid tüüblitest välja. Võib-olla sellepärast oli mul hirm, et seinalejäänud pilt ka kunagi alla kukub. Ei oleks tahtnud pildiraami nurgaga vopsu saada.

Nüüd on seinal hästi näha suur ristkülik, mis annab selgelt aimu, mis värvi kogu toa ajas pleekinud tapeet kunagi oli. Kunstipärane ruut, mis ilmestab seina justkui uue kvaliteediga.

Vahel võib ka vanas asjas uut leida.



Siinsed moblafotod on tänaselt uitamiselt. Seinal olnud pildiga pole neil miskit ühist, aga omal kombel on ka need pildid piltidest.

22/11/2020

Kuidas peatada aega


Matt Haig „How to Stop Time“ (2017).

Kuigi praegu väga populaarse inglise kirjaniku Matt Haigi teostest on vähemalt üks, võib-olla ka rohkem, eesti keeles ilmunud, oli minu jaoks tegemist tundmatu kirjanikuga.

Just seda raamatut lugema meelitas mind „How to Stop Time“ ühe väljaande kaanepildilt internetis nähtud Stephen Fry reklaamlause. Tavaliselt jään ma raamatukaantele pandud kiidulausete suhtes ükskõikseks või skeptiliseks, kuid Fry raamatuid füüsikast, ajast, unenägudest, Leonardo da Vincist ja vist midagi veel olen ma lugenud ning need meeldisid mulle. Nii oli uudishimu teada saada ka, missuguseks osutub Matt Haigi teos, mida Fry rabavaks ja imepäraseks peab.

Üsna alguses saab teada, et peategelane on ülivana, kuigi näeb nooremapoolne välja ja esineb nüüdisajal neljakümne ühesena, hoolimata oma aastasadade vanusest tagapõhjast. Kohe saame teada ka, kui raske see on, sest kõik inimesed, kes on talle kallid olnud ja kellel ei ole imelist üliaeglase vananemise võimet, on surnud ning mida aeg edasi, seda üksildasem peategelane on. Sest ta ei tohi armastada. Kunagi ta armastas, aga naine suri ja võib-olla on kusagil nende tütar, kes päris peategelaselt aeglase vananemise imelise võime.

Peategelasel on läbi aegade olnud palju nimesid, kuid omaseks peab ta Tom Hazardi nime. See on ka mõneti mõistetav, sest „hazard“ tähendab riskijat, kõike kaalule panijat. Üliaeglaselt vananejad ehk albad ei tohi kuskile jääda kauemaks kui kaheksaks aastaks, sest muidu märkavad ümbritsejad, et nad ei vanane ja põhjustavad neile ja nende lähedastele ebameeldivusi. Nende kaitseks on loodud nn albatrossiühing, mille peamees aitab albadel identiteeti muuta ja uutesse elukohtadesse sisse elada. Kuid kas ta on seda tehes omakasupüüdlik või mitte?

Vanal ajal peeti albasid ja nende vanemaid nõidadeks, hiljem püüdsid arstid, kellega albadel on keelatud kohtuda, teada saada, kas üliaeglase vananemise nähtust on olemas. Tänapäevalgi pole lood palju paremad, sest ühtpidi on nad peaaegu nagu jumal-inimesed, kes elavad sajandeid, võib-olla koguni aastatuhandeid, teisipidi aga tahab ju ka nüüdisaja teadus lahendada aeglase vananemise ja surematuse saladusi ning arvab albasid sobivat katse- ja uurimismaterjaliks vaimuhaiglates ja laborites.

Ammu elu teise poolde jõudnuna tean, et mida vanemaks inimene saab, seda rohkem hakkab minevik temaga kaasas käima – sisuliselt saab lõpuks minevikuks kogu elu. Mälestustetulv, mis võib saata sajandeid elanud inimest, võib tõenäoliselt muutuda kohutavaks koormaks. Mis siis imestada, et isegi albadel hakkavad pikapeale ilmnema mõned vanadusemärgid, pea- ja luuvalu, mis võivad neid rivist ootamatult välja lüüa. Ja kui valusaks muutub igatsus armastuse järele, selle järele, et võiks ohutult kellessegi kiinduda ja et selle kiindumuse objektile kannatusi ei põhjustaks.

Palju häid ja huvitavaid kohtumisi mahub sajanditevanusesse ellu ka, sealhulgas näiteks Tom Hazardi puhul niisuguste tuntud kirjameestega, nagu Shakespeare'i ja F. Scott Fitzgerald. Nad tulevad talle kohe meelde, kui miski nüüdisajal nendele viitab, sest tema on nendega suhelnud ja neid tundnud. Samamoodi kui mälestused minevikust ja filosofeerimine ajaloosündmuste üle, milles ta on osalenud, käib temaga läbi aegade kaasas muusikaarmastus ja pillimäng, millega ta on mitmel sajandil end elatanud ja mis temas suudab ikka ja jälle tekitada tunnet, et temagi – kuigi teistsugune – on inimene. Ta oskab mängida 30 pilli, kuid eriti suure võlujõuga on tema jaoks klaver.

Romaan on aja kulust ja sellest, kui tähtis on omada enda kõrval inimesi, kellele saaks kõike enda kohta usaldada, kes toetaksid ja mõistaksid. Kirjaniku fantaasia hüppab erinevatesse aegadesse ja kohtadesse, kuni ta peategelane tänapäeval tõdeb, et kohtadel pole enam tähtsust. Tähtis on ületada hirm, olla kohal olevikuhetkes, uskuda tuleviku kõikvõimalikkust. Ja armastada....

Romaani järgi on kavas teha film, milles peaosas Benedict Cumberbatch.

Lugesin ingliskeelset e-raamatut. Siinne kaanepilt on internetist.

19/11/2020

Vaatamisi: Prantsuse filmiõhtud sügispimeduses. „Kaksikelu“


ETV2 näitab koostöös Prantsuse Instituudiga septembrist detsembrini oma kolmapäevaõhtuses maailmakino programmis viit filmi prantsuse viimaste aastate kinokunstist.

Eile vaatasin selle programmi neljandat filmi „Kaksikelu“ („Doubles vies“, 2018, rež Olivier Assayas). Osades: Juliette Binoche, Guillaume Canet, Vincent Macaigne, Christa Théret.

Filmitutvustusest: Pariisi raamatukirjastajate boheemlaslikus maailmas hägustub piir tegelikkuse ja väljamõeldise vahel. Vastuoluline kirjanik kasutab oma tõestisündinud armulugusid – nende hulgas kirglikku suhet näitlejannaga, kelle abikaasaks on kirjaniku raamatute väljaandja – oma uue kõmutekitava romaani ainesena.

Üllatavalt lahe film, milles prantslaslikud armu- ja sõprussuhted on pikitud arutlustega sellest, milline on elamine kirjutavas kultuuris kirjastajate ja kirjanike poolt vaadatuna. 

On aeg, mil kirjanike blogisid loetakse rohkem kui nende raamatuid. (Minulgi on mõned kirjanikud, kelle raamatud mind ei huvita, blogid aga küll.) Tekstisõnum on muutunud moodsa kirjanduse vormiks.

Mõttekäigud kirjastustegevusest, raamatumüügist ja -hindadest, tõsielust ja kirjandusest, e-raamatutest ja järjest rohkem pealetungivatest audioraamatutest. Ajalehtedes tehtava kriitika allajäämisest blogide arvustustele ja lugemismuljetele. Poliitikute ambitsioonidest ja suhtefilosoofiast. 

Mõned ilusad ootamatud lükked on selles filmis ka, mis lausa muhelema võtavad. Ja Juliette Binoche Selena osas on oma loomulikkuses väga meeldiv. (Filmikaadril on ta koos Guillaume Canet'ga.)

Kokkuvõtlikult ütleksin, et film on sümpaatne (hoolimata küllaltki banaalsest sisututvustusest), kuid üldse mitte pretensioonikas. Võib vaadata küll (järelvaatamise võimalused täitsa olemas) ja raamatusõpradele ning ka blogijatele peaks lausa rangelt soovituslik olema (nagu koroonaajal maskikandmise kohta öeldakse).

Internet teavitab, et tegijad tahtsid esialgu selle filmi pealkirjaks panna „E-book“, kuid hakkasid kartma, et nii tehnoloogilise pealkirjaga filmi ei tule keegi vaatama. Prantsuse keeles on praegu niisiis „Doubles vies“, kuid inglise keeles „Non-fiction“.

Viiendana on tulekul :

... detsembril - „Henri Picki mõistatus“ („Le mystère Henri Pick“, 2019, rež Rémi Bezançon). Osades: Fabrice Luchini, Camille Cottin, Alice Isaaz.

Filmitutvustusest: Krimikomöödia, milles noor kirjastaja leiab ühest kummalisest raamatukogust kesk Bretagne’it erakordse käsikirja, mille ta otsekohe avaldab. Romaanist saab bestseller. Ent raamatu pitsameistrist autor Henri Pick, kes kaks aastat varem suri, polnud lese sõnul kirjutanud iial midagi peale poenimekirjade. Asja asub uurima kuulus kirjanduskriitik koos Henri Picki tütrega.


Postrid ja filmikaader internetist, tutvustustekstide kirjutamisel kasutasin Prantsuse Instituudi veebilehe abi.

Teistest prantsuse filmiõhtute filmidest:
1.
Elukool“
2. „Gauguini teekond Tahitile“

09/11/2020

Vaatamisi: „Что? Где? Когда?“ oma ehedal kujul

Vaatasin ära telemängu „Mis? Kus? Millal?“ ehk õigupoolest „Что? Где? Когда?“ kõik kümme sügishooaja saadet, mida ETV+ näitas. Mulle meeldis. Ja isegi väga. Hea oli võistkondadele kaasa elada ja kaasa mõtelda.

Neil, kes samuti vaadata tahavad, on selleks võimalus siin.  Mängul on ka subtiitrid, nõnda saavad needki vaadata, kes vene keelt kuigi palju ei valda.

„Что? Где? Когда?“ on hästi vana mäng, ülipopulaarseks sai see alates esimesest ekraanile ilmumisest Kesktelevisioonis 1975. a. Mängijad muutusid legendaarseteks, neid tunti tänaval ära, nendesarnased kõiketeadjad taheti olla – põnevust jätkus kõigile aastakümneteks. Venemaal mängitakse mängu praegugi, litsentse on müüdud mitmele maale ja loodud on sadu, et mitte öelda tuhandeid mälumänguklubisid just selle mängu mängimiseks.

„Что? Где? Когда?“ nõuab mängijatelt, keda õigustatult tarkadeks kutsutakse, loogikat, tähelepanu, koostööd oma võistkonnaga ja austust selle liikmete vastu. Tallinna mälumänguklubi kodulehel öeldakse, et mäng koosneb protsessist, inspiratsioonist, vaistu ja kujutlusvõime mängust, suhtlemisest ning väga elegantsest võistkonnasisesest koostööst. Seda kõike on nauditav vaadata.

ETV+ näitas seda telemängu nüüd septembrist novembri alguseni esmakordselt. Kanal 2-s oli minu teada „Mis? Kus? Millal?“ saadet võimalik vaadata 2012. a, aga kas ka hiljem, seda ma ei tea. Samuti ei tea ma, miks mängu näitamine sel kanalil ära lõppes. Tõenäoliselt oli põhjus rahas ja vajaduses säilitada mängus selle originaali täpsus ja ehedus.

Kokku osales nüüd kümnes mängus (kaasa arvatud poolfinaalid ja finaal) kuus võistkonda, kus mängijaid oli nii Tallinnast kui ka Tartust ja Narvast. Kahe suvekuu jooksul laekus ETV+ telemängu jaoks üle tuhande kirja televaatajate küsimustega. Loomulikult tuli neid Eestist, aga ka Venemaalt ja mujalt maailmast, lausa Austraaliani välja.

Muide, ETV+ mängus oli palju ka Eesti kultuuriga seotud küsimusi. Neist mõne puhul võitis küsimuse saatnud televaataja, mõne puhul võistkond. Pinget jätkus piisavalt. 

Tarkade huve kaitses telemängus vandeadvokaat Vladimir Sadekov, televaatajate omi meediaekspert Vitali Belobrovtsev. Mõlemad tegid seda vaoshoitult ja väärikalt.

Võistkonnad olid vägagi sümpaatsed, lemmikut raske valida. Võib-olla, et elasin veidi rohkem kaasa ainsale naiskapteniga võistkonnale, kuid ka teised jätsid igati hea mulje. Mõned mängijad olid eriti säravad välkvoorudes (Blitz ja Superblitz). Teiste puhul köitsid nende loogilised arutlused, mille puhul teadmistega kaasnes ka võistkonna teiste liikmete arvamustega arvestamine. Kaptenid olid igaüks oma tugevate ja nõrgemate külgedega. Võidu sai parim võistkond, kes finaalis pidi vastakuti olema televaatajatega. Lõpptulemust ma siia kirja ei pane, sest see viiks saate võimalikult järelvaatajalt põnevuse.

Finaalmängu ajal tutvustati ka saatejuhti, kellest hooaja jooksul ainult hääl kuulda oli. Tuli välja, et tegemist on juba teise põlvkonna saatejuhiga, ka ta isa peab samas saates seda ametit. Tema on mängu iseloomustuseks Raadio 4-s öelnud, et „Что? Где? Когда?“ puhul pole olulised mitte ainult küsimused ja vastused, vaid see on eeskätt telesaade inimestest: tarkadest, televaatajatest, saatejuhtidest. Küsimustest nähtub, mis inimesi huvitab, mida nad tahavad teada. Olulises seoses on küsimused ja aeg ning see muudab saate omamoodi ajastu peegliks.

Piltidel: juhuslikud kaadrid saatest.

07/11/2020

„Aastad mööduvad, tuuled pöörduvad...“

„Parajus hoiab liivakella“.
Detail Ambrogio Lorenzetti maalilt
„Hea valitsemise allegooria“
(1338. a).

USA presidendivalimisi jälgides panin kirja veidike oma ajaarvamist:

Minu isa sündis William Howard Tafti ja Nikolai II ajal.
Minu ema sündis Thomas Woodrow Wilsoni ja Konstantin Pätsi ajal.
Mina sündisin Harry S. Trumani ja Jossif Stalini ajal.

Esimesse klassi läksin Dwight David Eisenhoweri ja Georgi Malenkovi ajal. (Sel aastal kehtis pärast Stalini surma mõned kuud Lavrenti Beria, Georgi Malenkovi ja Nikita Hruštšovi kolmikvõim, kuid selleks päevaks, kui ma kooli läksin, oli Beria juba võimult kõrvaldatud.)

Koolis käisin Dwight David Eisenhoweri, John Fitzgerald Kennedy, Lyndon Baines Johnsoni ning Georgi Malenkovi, Nikita Hruštšovi ja Leonid Brežnevi ajal.
Keskkooli lõpetasin Lyndon Baines Johnsoni ja Leonid Brežnevi ajal.

Ülikooli astusin samuti Lyndon Baines Johnsoni ja Leonid Brežnevi ajal.
Ülikooli lõpetasin ja tööle hakkasin Richard Milhous Nixoni ja Leonid Brežnevi ajal.
Pensionile jäin George Walker Bushi ja Arnold Rüütli ajal.

Igasuguseid olulisi sündmusi on mu elus toimunud veel paljude presidentide ja muude riigijuhtide ajal. Mis ajad praegu on, seda teab blogilugeja ise.

Neid laulusõnu teab kindlasti ka: „Aastad mööduvad, tuuled pöörduvad, tsirkus alati jääb“.

Related Posts with Thumbnails