03/04/2020

Vaatamisi: taas Iberofesti filmidest (täiendamisel)

Juba mitmel aastal olen selles blogis kirjutanud Iberofesti ajal ETV2-s näidatavatest hispaaniakeelsetest filmidest. Tänavu on need kavas aprillis kolmapäevaõhtuti ja ma üritan jätkata seda kirjutamistraditsiooni ka seekord. Kui need on mul kas otse- või järelvaadates nähtud, siis kirjutan siin muljetest lühidalt, täiendades seda postitust seni, kuni viimane film on vaadatud.

2016. a ETV2-s näidatud Iberofesti filmidest kirjutasin siin:
http://iltaka.blogspot.com.ee/2016/03/vaatamisi-hispaaniakeelseid-filme-ja.html
2017. a ETV2-s näidatud Iberofesti filmidest kirjutasin siin:
http://iltaka.blogspot.com.ee/2017/03/vaatamisi-trumani-magda-julieta-ja_23.html
2018. a ETV2-s näidatud Iberofesti filmidest kirjutasin siin:
http://iltaka.blogspot.com/2018/03/vaatamisi-hispaania-kuningannast.html
2019. a ETV2-s näidatud Iberofesti filmidest kirjutasin siin:
http://iltaka.blogspot.com/2019/03/vaatamisi-need-valusad.html

Tänavune Iberofest toimub eriolukorra tõttu ainult teles, filmivalik koosneb 2018. ja 2019. a valminud filmidest. Iberofestile omaselt on filmid hispaaniakeelsed, erandiks on festivali avafilm Don Quijote'i teemal, mis on küll suures osas ingliskeelne, kuid filmitud peamiselt Hispaanias ja Portugalis.

1. aprillil kl 21.30. „Mees, kes tappis Don Quijote“ / „The Man Who Killed Don Quixote“ (rež Terry Gilliam).

Pressiteatest:
Jant „Mees, kes tappis Don Quijote“ kujunes režissöör Terry Gilliami elutööks, mille kallal ta töötas üle 20 aasta, enne kui see 2018. a Cannes'i filmifestivalil lõpuks esilinastus. „Reaalsuse ja ettekujutuse piiridega mängiva linateose keskmes on režissöör Toby (Adam Driver), kes Hispaanias reklaamklippi salvestades kohtub oma kunagise tudengifilmi „Mees, kes tappis don Quijote“ peaosatäitjaga (Jonathan Pryce, fotol). Selgub, et mees on end sellest ajast peale tõsimeeli don Quijoteks pidanud. Nõdrameelsele raugale kaasa tundes kehastub Toby tema kannupoisiks Sancho Panzaks ning siitpeale kaob tal endalgi arusaamine sellest, kust jookseb reaalsuse ja ettekujutuse piir.“

Vaatan varsti järelvaatamisest. 


8. aprillil kell 21.30. „Valu ja hiilgus“ / „Dolor y gloria“ (rež Pedro Almodovar).

Pressiteatest:
„Peaosalist kehastanud Antonio Banderas (fotol) pälvis rolli eest parima meespeaosalise auhinna Cannes’i filmifestivalil ning nominatsioonid nii Oscarite, Kuldgloobuste kui ka BAFTA'de jagamisel. Tema tegelaskuju filmilavastaja Salvador Mallo seisab silmitsi ootamatu tühjusega, kui ta ei suuda enam jätkata filmide tegemist ja vaatab tagasi oma elule läbi mitme aastakümne. Salvador Mallo karakter on osalt filmi režissöör Pedro Almodóvar ise, osalt väljamõeldud tegelane.“ Väidetavalt on Salvador Mallo kodu filmis  Almodóvari enda kodu koopia. Filmile on muusika loonud Alberto Iglesias.


15. aprillil. „Ingel“ / „El Angel“ (režissöör Luis Ortega).
Pressiteate põhjal on see tõsielusündmustel põhinev film Argentina ingelliku välimusega kurikuulsast pikanäpumehest ja mõrvarist, keda press hakkab „surmaingliks“ kutsuma. Praegu, pärast 46 aastat vanglas, on Carlos Robledo Puch Argentina ajaloos kõige pikemalt vangis olnud kinnipeetu, kelle arvel on üle 40 röövi ja üle 10 mõrva.

22. aprillil. „Ahvid“ / „Monos“ (režissöör Alejandro Landes).
Pressiteates nimetatakse seda erakordsete näitlejatöödega apokalüptiliseks trilleriks Kolumbia mäestikus toimuvast ellujäämisvõitlusest ja pantvangidraamast.

29. aprillil. „Ema“ /  „Ema“ (Tšiili režissöör Pablo Larraín).
Pressiteatest:
„Lugu noore ekstsentrilise tantsijanna Ema (Mariana Di Girolamo) eneseotsingutest pärast luhtunud abielu ja adopteeritud lapsest loobumist.“

Filmiplakatid on pärit internetist ja neid näeb suuremalt, kui neile klõpsata. Filmikaadrid on fotod ERR-i Iberofest'20 pressiteatest.

31/03/2020

Kuulsused ja kätepesu

Minu lapsepõlves oli levinud salmike: „Pese puhtaks oma käed, siis sa nägus välja näed!“ Nägusad tahtsime kõik olla ja kätepesemine kujunes igapäevaseks harjumuseks. Hästi sagedaseks seejuures.

Ja hea oli, et kujunes, sest praegu tuletatakse kätepesemist jälle palju meelde. Veel sagedamini kui mu lapseeas. Ja teises, karmimas kontekstis: et sa koroonasse ei nakatuks.

Aga ometigi ajavad tuntud näitlejate kätepesukaadrid vaatajale muige suule. Näiteks Jack Nicholson ja tema seebivirnad:
https://youtu.be/0Y8EyIY-_I0

Või nooruke Leonardo DiCaprio nii kätepesu kui uksenupu puudutamise kartusega:
https://youtu.be/JPGhlevhMFU

Kuigi me ise neist suurt ei erinegi.

Nicholson peseb käsi filmi  „Enam paremaks minna ei saa“ („As Good As it Gets“, 1997) algustiitrite taustal, DiCaprio stseen on filmist „Aviaator – valguses ja varjus“ („The Aviator“, 2004).

Head vaatamist!

25/03/2020

Vaatamisi: südamlikud rebaselood ja piltlik selgitus aktuaalsel teemal

YouTube soovitas mulle vaatamiseks head selgitavat peaaegu multikat koroona kohta. Vaatasin ära ja soovitan oma blogi lugejatele ka:
https://youtu.be/BtN-goy9VOY

See Kurzgesagt'i video on valminud mõned päevad tagasi, 19. märtsil ja seda on vaadanud ligi 20 miljonit inimest. Piltlikult selgitatakse, mis on koroonaviirus, mida ja kuidas mõjutab, mida saab selle vastu ette võtta ja miks need ettevõtmised on vajalikud, miks püütakse koroonanakkuste lainet aeglustada jms, mille teadmine praegu kogu maailmas ja meil ka aktuaalne on. Videol on eestikeelsed subtiitrid ja minu arvates sobib see vaatamiseks ka koolilastele. Nende vanematel aga aitab selgitada, miks on kodus püsimine vajalik.

Neile, kes koroonauudistest väsinud on, ja kõigile teistele ka võivad aga sobida rebase Alice ja tema peremehe Ivani lood – Alice the Fox –, mis on samuti YouTube'i videod, mida on üle saja ning mida saab näha siit:
https://www.youtube.com/channel/UCiEFbQHfI-iiez0NBr6ZV1g/featured

Rebaselood on vene keeles, aga ka keele mitteoskajad tajuvad videopiltidel kindlasti seda kooskõla, mis rebase ja ta peremehe vahel valitseb. Hea, lahe ja hingesoojendav suhe. Mulle tõid need kanaliha suhtes allergilise rebase videod meelde Väikese Printsi koos oma rebasega. Mäletate ju: „... kui sa mu taltsutad, siis on meil teineteist tarvis. Sina oled minu jaoks ainuke maailmas. Mina olen sinu jaoks ainuke maailmas.“

Pildil on kaader täna üles pandud videost. Viie tunniga kogus see üle 69 000 vaatamise.

1320.

21/03/2020

Märtsipudemed – 3. Südamlikest kirjadest Kreeka müütideni

16. märts.
Olin eile õhtul üsna häiritud uudisest, et Suurbritannia tahab kohustada kõiki üle 70 aasta vanuseid inimesi, ka terveid, neli kuud kodudes püsima. Toit toodavat ukse taha ja arsti nõuandeid saab videosilla kaudu. Mõnedki meie meediaväljaannete ja blogide kommentaarid näisid tahtvat, et sama ka Eestis tehtaks. Et siis olevat riskirühma kokkupuuted noorematega ja võimalus neilt nakkust saada täienisti välistatud. Täna ütlesid aga nii Tallinna linnapea kui ka valitsuse kriisikomisjoni juht, et meil sellist absoluutset liikumispiirangut ei tule. Tunneksin ennast väga halvasti, kui peaksin neli kuud kodus passima ilma v õ i m a l u s e t a minna mõnikord harvagi välja jalutama, kui mul ometi lausa koduaknast mets paistab. Kontakte inimestega väldin niigi. Poeskäike teen haruharva ja kõiki ohutusnõudeid järgides. Täna käisin niisugusel kellaajal, kus peale minu ühtki ostjat poes polnud ja nüüd ei lähe meil kodust keegi poodi enne kui nädala pärast. Ja terve tahan ma vaatamata kõigele püsida.

17. märts.
Oleme sõpradega arutanud ja täna panin FB-sse küsimuse, kas ei oleks Eestil (ja kogu Euroopal) mõttekas jätta ära suveajale üleminek 29. märtsil, arvestades seda kui paljudel inimestel kellaaja muudatusega kohanemine on varasematel aastatel põhjustanud mitmesuguseid tervisehäireid. Vastuseks hakkasid paljud FB-lased teatama, missugune aeg neile meeldib. Täiendasin siis postitust: küsimus ei ole selles, kellele meeldib suveaeg, kellele talveaeg, vaid selles, kas nakkusohtlikul ajal üldse on vaja organismile lisakoormust muutuva kellaajaga kohandumiseks. Mulle endale meeldib ka suveaeg rohkem, kuid teades, kuidas mõne inimese organismi häirib kellaaja nihutamine (mõjutades nii talitlust kui ka immuunsust), võiks kellanihutamine minu arvates seekord siiski ära jääda. Seekordne kellaaja mittenihutamine oleks ajutine ning siis, kui koroonast on võitu saadud, võib ju jagelus kellaaja teemadel täie hooga edasi minna.

18. märts.
Mõtlesin, et koroonaviirus on nagu maailma ümberhäälestaja. Mis varem tähtis tundus, pole seda enam, väärtused nihkuvad, otsused muutuvad, midagi tuleb teisiti teha...

Sain meeldiva e-kirja TÜ-st. „Viimastest vaba juurdepääsuga programmeerimise e-kursustest (MOOCidest) on möödunud hulk aega ja sobiv aeg on uurida, kuidas on Teil läinud. Meie eesmärk on aru saada, kas ja mil moel on meie MOOCid Teie elu pärast kursust mõjutanud.“ Paluti vastata küsimustikule, sest vastused annavad ülevaate MOOCide panusest ühiskonnas ja võivad anda ka põhjuse taas programmeerimise e-kursuseid korraldada. Muidugi ma vastasin küsimustele, sest sellest programmeerimiskursusest on mul ainult head muljed, sain targemaks ja kui nüüd otsustatakse taolist kursust uuesti korraldada, soovitan seda kõigile neile, kel on aega ja kes praegu n-ö kodus istuvad ja igavlema kipuvad. Üldse on internetist imetore näha, kui paljud ülikoolid nii meil kui maailmas e-õpivõimalusi pakuvad ja kui palju on laienenud kõikvõimalike (tasuta) kultuuripakkumiste osa.

Venemaa Kosmonautikaagentuur teatas, et 17. märtsil suri 84aastasena Valentina Gagarina, maailma esimese kosmonaudi Juri Gagarini lesk. 1961. a sai ta oma mehe kosmoselennu järel väga kuulsaks. Mäletan oma plikapõlvest tema fotot, mis kiiresti üle maailma levis, ja hiljem, juba noore ajakirjanikuna sain tuttavaks ka selle foto pildistajaga. Kirjutasin sellest nüüd oma blogis ja seda teksti saab näha ka ERR kultuuriportaalis.

19. märts.
Jõudsid kohale kaks kirja Austraaliast. Ilmselt käib riikidevaheline post üsna suvaliselt, mis ka mõistetav on. Üks kiri oli kirjutatud jaanuaris, teine veebruaris. Need on mu 97aastase tädi elu-olust. Olen mõtelnud, et tema pika elu lõpuaeg on täis igasuguseid katsumusi nii Austraalia suurte metsatulekahjude kui ka nüüdse koroonapuhangu näol. Aga need kirjad on rahulikust ja vaiksest kulgemisest, juuksuri juures käimisest, sellest, et vanainimese jalad enam hästi ei kanna, et mõnikord on tore marketis istuda ja inimesi vaadata, et fish and chips maitseb nii hästi ja veel paljudest lihtsatest inimlikest asjadest.

Õhtul, kui parasjagu pärast joogaasanaid mediteerisin, käis mitu tugevat prantsatust – läheduses lammutatavalt hoonelt kukutati maha mõned paneelseinad. Kümnendalt korruselt kukkudes tekitasid need iselaadse maavärina ilmingu. Kes ei tea või ei taibanud, milles asi on, võis ikka parajalt ehmatada.

20. märts.
Ametlik kevade algus.
„Kevade on sala tulnud,
liigub linnu südames,
vilgub sinivõlvilt silmi,
õhkub tuuleõhu sees!“

Kes muu kui Lydia Koidula.

Kevad on lootus. Päike. Pildil on selle kevade esimene päikesetõus. >

Kodumets on päeval nooremat rahvast nii tihedalt täis, et piirdun aknast vaatamisega. Paljud tuttavad saadavad e-kirjaga kevadlillede pilte.

Alustan Kreeka müütide lugemist, nende ajatute lugude ümberjutustuse on kirja pannud koomikust kirjanik Stephen Fry, kelle raamat, millest varsti blogiski kirjutan, ilmus Varrakult hiljuti ka eesti keelde tõlgituna.

Vt ka: „Märtsipudemed – 1.“
http://iltaka.blogspot.com/2020/03/martsipudemed-1-koroonast-atwoodini.html

„Märtsipudemed – 2.“
http://iltaka.blogspot.com/2020/03/martsipudemed-2.html

19/03/2020

Valentina – naine kuulsalt fotolt

Üleeile teatas Venemaa Kosmoseagentuur, et  84aastasena suri Valentina Gagarina, maailma esimese kosmonaudi Juri Gagarini lesk, kes elas pärast oma mehe hukkumist veel 52 aastat. Tähelinn leinab.

Valentina Gagarina sündis 15. detsembril 1935 Orenburgis, tema sünninimi oli Valentina Gorjatšova. Juri Gagariniga abiellus ta 1957. a. Kui Juri Gagarin maailma esimese kosmonaudina 12. aprillil 1961 oma õnnestunud kosmoselennu sooritas, sai ka Valentina maailmakuulsaks. Õigupoolest sai maailmakuulsaks foto, millel naine Juri õnnelikust maandumisest teada saades pisaraid pühib. See foto, mille tegi Venemaa tuntumaid ajakirjanikke Vassili Peskov, ilmus noil päevil vist küll kõigis maailma olulisemates väljaannetes.

Kui Juri 1968. a lennuõnnetuses hukkus, jäi Valentina üksi kasvatama nende kaht tütart. Ta elas ja töötas Moskva lähedal Tähelinnas (Zvjozdnõi Gorodok), kus oli kosmonautide ettevalmistuskeskuse laborant, kuni pensionile jäi. Iseloomult tagasihoidlikuna ei suhelnud ta ajakirjandusega, küll aga on avaldanud ühe mälestusteraamatu Juri Gagarini kohta, kellele ta kogu eluks truuks jäi. Tema surma põhjust pole ametlikult teatatud.

Tsiteerin Vassili Peskovi artiklit „Tee tähtede poole“, mis ilmus Komsomolskaja Pravdas 12. aprillil 1961 (vt V. Peskov „Sammud kastes“, Eesti Raamat 1967, tlk Otto Samma):

„Kogu maailm kuulab praegu Gagarinit. Kogu maailm peab teda omaks. Ta on Maa poeg. Maa kuulab ja ootab teda. Selles toas aga on tema naine ja kaks last: Leena ja Galja. Naist kutsutakse Valjaks. Me õnnitleme teda. Ta kohmetub, rõõmustab, närvitseb. Kümned keerulised tunded on praegu selle naise hinges, ja kõik need peegelduvad tema näol. Mees on kosmoses! Ta räägib, et kõik on hästi... Väriseva käega kirjutab naine koolivihikusse tunde ja minuteid. Ta ootab, ta ei saa rääkida. Tuba on täis naabreid, kes ka kuulavad.
„Isa...“ ütleb väike Leena ja jätab õuna söömise katki.
„Lend jätkub! Piloot-kosmonaut Juri Gagarin tunneb end hästi.“ Naine keerab raadionuppu, pühib peoga pisaraid ja naeratab...“


Ja veel samast loost, Gagarinite perekonna pildialbumis olevate fotode kohta:

„Veel üks leht, ja me kohtume esimest korda Valjaga. Valja on meditsiiniõe valges kitlis. Selle kõrval veel üks foto – tal on ilus kleit seljas. On näha, et see pilt on just Juri Gagarini jaoks tehtud. Valja loal märgime bloknooti fotole kirjutatud read: „Jura, pea meeles, et oma õnne sepad oleme meie ise. Ära lase saatuse ees pead norgu. Pea meeles, et ootamine on suur kunst. Hoia seda tunnet kõige õnnelikuma hetkeni.  9. märtsil 1957. Valja.““

Ja pärast maandumist:

„„Elus! Mu kallis!“ Üle naise põskede voolavad pisarad, ta suudleb tütart. Naabrid suudlevad ja õnnitlevad teda. Me teeme viimased pildid. Kui järjekord meieni jõuab, surume õnneliku naise kätt.
Gagarin... Kui palju kordi nimetatakse nüüd maa peal lihtsat vene nime! Major Gagarin... Naise jaoks on ta lihtsalt Jura. Ja Leenakesele lihtsalt isa. Aga Maa nimetab teda oma Pojaks ja on tema üle alati uhke...“


Raamatus „Sammud kastes“ on foto allkirjaks: „Valentina Gagarina. Foto on tehtud sel hetkel, kui teatati: „Hakkas maanduma.““

Lühidalt ka kuulsa foto autorist Vassili Peskovist, kellega noore ajakirjanikuna Moskvas tuttavaks sain ja kellele veidi hiljem, 1978. a vahendasin Noorte Hääle lugejate kollektiivse intervjuu küsimusi ning  toimetasin ja tõlkisin tema vastuseid, mis ilmusid ajalehes 5. mail 1978 ja on ka 1980. a ilmunud kogumikus „Meie sõbrad, meie tuttavad III“, lk 489-499.

Vassili Peskov (14. märts 1930 – 12. august 2013) oli aastakümneid Komsomolskaja Pravda erikorrespondent, kes kirjutas suurepäraseid lugusid ja tegi huvitavaid fotosid.  Ka juhtis ta palju aastaid populaarset telesaadet „Loomariigis“. Ta armastas oma elukutset, armastas ringi liikuda ja uudseid muljeid saada: „Mina aga liigun oma õngekesega mööda jõge ja ootan, kuni saak näkkab. Minu kalakesed on tillukesed, kuid see-eest saak alatine ja sellel kalalkäigul, mida eluks kutsutakse, näen ma palju huvipakkuvat.“ Väga tuntuks sai Peskov ka oma kirjutistega 1990ndatel aastatel taigaüksinduses leitud muust maailmast rohkem kui viiekümneks aastaks eraldunud Lõkovite perekonna kohta.

Foto on repro raamatust „Sammud kastes“.

https://kultuur.err.ee/1065950/linda-jarve-valentina-naine-kuulsalt-fotolt 
Related Posts with Thumbnails