23.7.14

Minu ema põlvkond - 2. Rublad

RUBLAD

Kusagil eespool räägitakse Raissast. Ta pidavat kalliskive koguma. Tea kui palju tal neid on? Tema juba oma raha nii alandavalt vahetama ei pea, et muudkui seisa ja seisa siin teadmatagi täpselt, kas üldse saab vahetada või mitte. Ja kas saabki ainult kakssada rubla või ikka rohkem. Külm on. Sai küll juba hommikuahetuses tuldud, aga neid seisjaid oli siis juba mitusada. Mõned olevat eelmisest õhtust peale seisnud, ei tea, kas see tõsi on? Postkontori uks on alles kinni, pidi teine küll hommikul kella kaheksast lahti tehtama. Ja kas nad kõigile neile inimestele, kes siin selles pikas sabas on, üldse saavad raha vahetada? Raha pole vist nii palju olemaski. Mõtelda ometi, kui suur on see maa, mis nüüd korraga raha vahetab! ja kui palju neid viiekümne- ja sajarublaseid olla võib? Ei seda oska üldse ette kujutada.

Ega see vahetamine vist küll rahulikult lähe. Ja kes seda kolme päevaga jõuab. Küllap selles suures järjekorras ei jaksagi kõik kogu seisuaega vastu pidada. Kes oskaks kokku lugeda, kui paljudel temataolistel vanainimestel niimoodi seistes kõledalt külm on, jalad, seljad ja muud kohad valutavad. Ja süda - see valutab kõige rohkem. Kas ikka saan, kas ikka jõuan, kas vähemalt matuserahagi jääb, et pärast surma mitte kellegi kaela ei jääks?

Kogus ja kogus oma kehvast pinsist, nüüd on mõni tuhat hinge taga. Paar tuhat ei ole ju palju, kui arvestada, millise vaevaga see kogutud on. Hoiukassasse ei julgenud viia. see Otsas-on või mis ta on, rõhutas ju kogu aeg, et kui kroonide vahetamiseks läheb, siis vahetatakse ainult enne esimest jaanuari 1990 hoiustatud raha. Tema sai poole oma tuhandetest siis, kui mees suri ega söandanudki enam hoiule viia. Vahetas ainult hoolega võimalikult suurteks rahatähtedeks, et seisab kindlamini alles. Säh sulle nüüd!

Õhtul, kui seda ukaasi või mis ta on, raadios ette loeti, ehmatas ta nii kohutavalt, et kartis, et enam toolilt ei tõusegi. Nagu oleks välk tuppa löönud või varas käinud. Mõelda ometi, eelmise rahareformi ajal vahetati ikka kõik raha ära, kuigi kümme korda väiksemas vääringus. Niisugust pauku nagu nüüd, siis küll ei pandud. Nüüd nagu oleks tahetud vanainimestest koos nende rahaga korraga lahti saada. Hea mees see Miller, et vähemalt nii ilusti raadios ja teleris kõike ära seletada püüdis. Aga kõige targemini teeksid nad siis, kui seda asja ikka pikemalt ja tasakaalukamalt korraldaksid.

Nii ta arutleb oma mõttes. Korraga tuleb talle meelde Alma. Seesama Alma, kellega ta kunagi ammu koos koolis käis. Ta pidavat nüüd üksinda oma metsatalus elama. Keskusest kaugel, teler katki. Tea kas tal raadiotki on? Oh sa Issand, võib-olla ta ei teagi veel, et rahareform on. Kindlasti on temalgi eluaeg raha kogunenud, tal ju linnas lapselaps, kellele ta kogub. Mälestuseks vanaemast. Oh hoidku, mis saab Almast ja teistest temataolistest? Siin postkontorisabas vähemalt pead ust silmas ja loodad, aga mis nemad peale hakkavad?
/Järgneb/

© Linda Järve. Ilmunud Terviselehes, 2000. a.

(Seletuseks noorematele lugejatele:
Raissa - Raissa Gorbatšova, Mihhail Gorbatšovi abikaasa.
Otsas-on - Rein Otsason, Eesti rahandustegelane.
Miller - Rein Miller, Eesti rahandustegelane.)

Vaata ka: Minu ema põlvkond - 1. Pildid

22.7.14

Minu ema põlvkond - 1. Pildid

2000. aastal avaldas Terviseleht (numbrit ja kuupäeva praegu ei mäleta ja internetist need ka ei selgu) pealkirja all "Elu lood" mõned mu elupildikesed minu ema põlvkonna naistest siis, kui nad juba vanaks olid saanud. Tegelikult olin need kirjutanud kümmekond aastat varem ja nende sissejuhatus on järgmine:

"Need lookesed olen visandanud elust enesest ligikaudu siis, kui olid ENSV viimased ja praeguse Eesti Vabariigi esimesed päevad. Siis, kui praeguste 30-35aastaste vanaemad olid umbes seitsmekümnesed. Mõnda neis lugudes kirjeldatud naistest pole enam ammu, mõni elab vanadekodus, mõni pere rüpes. 

Inimese mälu on ikka väga lühike. Vähe mäletame me nendest aastatest: üldpilt on meeles, detailid ununenud. Aidaku siis need lood siin meelde tuletada, kui elujõulised ja heatahtelised on olnud meie emad ja vanaemad läbi aegade, mis neile alati kõige soodsamad polnud."


Nüüd, veel hulk aastaid hiljem, pole neid naisi enam alles. Vähe sellest, ma ise olen nüüd peaaegu nendevanune. Lood leidsin arvutist ja pakun oma blogis järjekaupa suvelugemiseks.

PILDID

Seda suurt nahkalbumit on ta kõige rohkem hoidnud. Kunagi sai ta selle kingiks. Oli kevad, noored said leerist lahti. Siis kingitigi talle, pere noorimale, see album, millele eesti rahvuslik muster kaanele pressitud. Ehkki ajas tumedaks tõmbunud, on seda nüüdki hea vaadata. Eriline soe tunne tuleb peale. Ja ega siis vaatamine üksi, tollal tehti vastupidavaid ja kauneid nahkehistöid - eestlased on alati nende poolest kuulsad olnud, - ja ehk oli temagi album mõne suure meistri tehtud.

Ega nende peres ju kunagi kingitustega priisatud, aga kaks tähtsat asja pidavat igal ontlikul perekonnal olema: piibel, mille kaante vahel kirjas ka perekonna sugupuu, ja perealbum. Tema albumist sai ka perealbum, aga nüüd tal oma peret enam pole - mees surnud, poeg ka õnnetult hukkunud. Pojanaine käib aeg-ajalt külas, aga järjest harvemini. Tal ju ammu juba uus pere ja selles ka lapsed, keda ta tema pojaga ei jõudnudki saada. Nagu polekski enam oma poja naine, vaid võhivõõras inimene. Aga tema on veel ainukene, kellega koos on seda albumit hea vaadata, tema teab ja aimab midagi nende inimeste tähendusest, kes piltidel on.

Alguses on ema ja isa pildid. Nemad eraldi, nemad üheskoos... nemad mingisuguste teiste inimestega koos. Mõnd onu ja tädi ta mäletab, mõni ei tule enam kõige kaugemastki mälusopist otsides tuttav ette. Võib-olla, et pole tuttav olnudki. Kui oleks, küll ta mäletaks. Lapsepõlveseigad hakkavad ju järjest paremini meelde tulema, nagu vaataks neid, mida aasta edasi, seda suurema suurendusklaasiga. Jah, nii ilusad patsid kui olid ta suurel õel ja nii uhked vuntsid kui olid ta vanemal vennal. Ja nii rõõmsad näod, kui neil taluõuel tehtud piltidel on. Või siis jälle sügavtõsised näod koolipiltidel, kus õpetaja nagu vana kikas klassi keskel istub...

Kõikide nägude taga on tuttavad inimesed, kelle edaspidisest elukäigust ta aastatega järjest vähem teab. Mõni on toonela oma, mõni teel sinna, mõni veel päris terve, aga hoopiski teises riigis kuskil kaugete merede taga. Ühelt sai ta kord kirju margiga kirja. See oli sellelt poisilt, kellega ta gümnaasiumis õppimise ajal käis. Kui ammu see oli. Ta vaatas kirja, vaatas ennast peeglist - järjest süvenevad kortsud, hallisegune pea - ja otsustas mitte vastata. Selle poisi pilt on ka nahkkaantega albumis. Nagu veel paljud teisedki pildid, tema pikkade õhtute seltsilised, kes ei küsi süüa ega kasimist, kelle hulgas olles on tunne nagu kunagi vanasti, kui kevaded olid kaunimad ja varblased suuremad.

/Järgneb./

© Linda Järve. Ilmunud Terviselehes, 2000. a.
Pilt: Šveitsi kunstniku Albert Ankeri maal "Vanaema istub ja paikab" (1905).

Vaata ka: Minu ema põlvkond - 2. Rublad

20.7.14

Virsikulõhnaline juuli

"Virsikud" sobiks minu juulikuu märksõnaks. Kuu algusest senini pole vist möödunud päevagi ilma virsikuta, kõik tänu kodulähedase Maxima odavmüügikampaaniale. Virsikud on täiesti ausalt väga head olnud, mahlased, paraja pehmusega, kaunilt sametised. Kui ongi paar  veidi kõvemat hulka sattunud, siis järelvalmivad need mõne päevaga. Nauding missugune ja tervisele hea ka.

Sestap sobib siia illustratsiooniks Valentin Serovi kuulus maal "Tütarlaps virsikutega. V. S. Mamontova portree" (1887), mis mulle alati meeldinud on ja mille originaali oma silmaga ka Moskvas Tretjakovi Galeriis näinud olen. Samuti hea, pehme ja kuidagi sametine pilt. Praegu ringleb sotsiaalvõrgustikes selle tänapäevane teisendus, millel tüdruk istub oma virsikute juures pika laua ühes otsas, laud aga on kuhjades kaetud kõikvõimalike hüvade ja vähemhüvade roogadega. Mulle see üsna vaimukas teisendus eriti ei meeldi - on nagu hea maali äranarrimine.

Maailm tervikuna siiski nii virsikulõhnaline pole. Pärast tsiviillennuki allalaskmist ei saagi olla ja muidugi valutab ka minu süda selle pärast. Aga seda rohkem mõistan ma hinnata virsikulõhnaliste rahulike päevade õnnelikku värskust.

17.7.14

Lummav köögipool: kirjanikud pildikastis - 3.


ETV2-s näidatavad vestlused kirjandusfestivali HeadRead kirjanikega lähenevad lõpule. Viis kuuest on ära olnud. Kirjutamisjärjega olen jõudnud Sjónini, keda usutles Askur Alas. Sjónist ei teadnud ma enne tema kuulamist midagi peale selle, et ta on islandi kirjanik ja luuletaja.

Sigurjón Birgir Sigurðsson (sünd 1962) on kirjanikunimeks võtnud oma pärisnimes peituva Sjóni, mis tähendab islandi keeles nägemust, visiooni.

Sjón on kirjutanud seitse romaani, mitmeid luulekogumikke, näidendeid, libretosid ja lasteraamatuid. Tema teoseid on tõlgitud 25 keelde. Ta on teinud laulusõnu Björkile, aga ka teistele. Huvitavat oli tal rääkida Reykjaviki kultuurielust. Iseloomustades oma proosapoeemi "Virvarebane" ütles ta, et see ühtaegu tõsielust ja legendidest pajatav raamat on nagu keelpillikvartett:

"...juhtub midagi põnevat, kui võtad kogemuse ühest kunstivormist ja vaatad, mis saab, kui proovida seda teises."

Kirjaniku missioonist: "Me anname lugemise naudingu edasi järgmisele generatsioonile."

Huviga olin oodanud A. S. Byatti (1936) ja Krista Kaera jutuajamist. Olen siin blogis varem kirjutanud, et tema suurromaan "Lumm" ei lummanud mind eriti, kuigi sel on kõik omadused, mis peaksid olema mulle meeldival raamatul. Aga kõike oli minu jaoks natuke liiga palju, ülekuhjatult. Samas aimus kõige tagant suur töö ja kirjaniku elu- ning faktitarkus. Just kirjanikutöö köögipoolest rääkimine paelus mind A.S. Byatti vestluses kõige rohkem. 

A. S. Byatt, kodanikunimega Dame Antonia Susan Duffy, valiti 2008. aastal ajalehes "The Times“ viiekümne suurima Teise maailmasõja järgse briti kirjaniku hulka. "Lumma" lugedes arvasin, et tegemist on meesautoriga, kes aga tunneb väga hästi naiste hingeelu. Tegelikult ongi vana daami teosed enamasti olnud naiste elust ja otsustusvõimalustest kogukondades, kus domineerivad mehed. Sageli on tema peategelaseks tütarlaps, kes on lapsest saati armastanud lugeda ja süvenenud muinasjuttudesse ja müütidesse ning kelles võib täiesti selgelt ära tunda autorit ennast.

A. S. Byatt ütles, et "Lumm" on lahtiseletatult romaan luule olemusest: "...luule on tähtsam kui kriitika. Ja tähtsam kui luuletajate elulood."

Ta on teinud teadlasetööd, olnud õpetaja, aga eelkõige on ta olnud kirjanik - kirjutanud juba viiendast eluaastast, nagu ta ise poolmuigamisi ütles. Teadlasele omane aine valdamine, põhjalik süvenemine, teadasaadust vaid osa ärakasutamine oma kirjandusloomingus - aga see osa on sageli tohutu suur - iseloomustab teda ka praegu. Ja lisaks ütles ta:

"Ma tean, et ei suudaks kirjutada romaane Wikipedia abita. Ma armastan Wikipediat. Seal on kirjas kõik see, mida kipun unustama. /- - -/ Wikipediata ma kirjutada ei saaks, aga ma ei kasuta Wikipediat romaani asemel. Need on kaks ise asja."

Olen päris kindel, et ma mõnda A. S. Byatti raamatut veel lugeda tahan, ka võib-olla "Lumma" uuesti üle vaadata - ehk polnud ma seda lugedes ise õiges meeleolus. Igatahes kirjutaja isiksus tundus tema juttu kuulates lummavana.

Üks HeadRead-televestlus - Antony Beevor - on veel vaadata-kuulata.

Eelmistest olen kirjutanud siin:

Väga hea vaatamine: kirjanikud pildikastis - 1.
Lause kannab: kirjanikud pildikastis - 2.

Foto: lohe, 7. juuli 2014.

16.7.14

Valeria Novodvorskaja kuulus esivanem ja Tartu


Täna maetakse Moskvas Valeria Novodvorskajat. Sestap tuleb siin juttu ühest tema seosest Eestiga.

Esinedes seitse aastat tagasi (19. juulil 2007) raadiojaama "Эхо Москвы" iganädalases saates "Ilma lollideta" ("Без дураков") ütles Valeria Novodvorskaja saatejuht Sergei Korzunile, et üks tema esivanematest on tihedalt olnud seotud Tartuga, mis tol ajal küll Jurjevi või Derpti nime olevat kandnud.

Ma ei ole juhtunud selle fakti kohta Eesti ajakirjanduses midagi kuulma või lugema. Võib-olla on allpool kirjas olev paljudele juba ammu teada, aga mulle tundus see nii huvitavana, et panen selle ka blogisse.

Selles raadiosaates nimetas Novodvorskaja ennast vabamõtlejaks, ajakirjanikuks ja dissidendiks ("Вольнодумец, журналист и диссидент..."). Saatejuht küsis, kui palju on teda mõjutanud esivanemad - revolutsionäärid, sõjaväelased, n-ö võitluse geen. Novodvorskaja eitas esivanemate mõju, sest tema arvates peab inimene juhinduma mõistusest, aga mitte esiisade kordasaadetust. Suguvõsa au pidas kalliks temagi, kuid ainult siis, kui esivanemad olid end väärikalt ülal pidanud. Kuid siiski:

"...я чувствую историческую зависимость от двух Новодворских, которые были в нашем роду. Один самый первый из известных Михаил Новодворский был воеводой Дерпта, Юрьева при Иоанне Грозном. И узнал, что Курбский собирается в Литву… "

"...ma tunnen ajaloolist sõltuvust meie suguvõsa kahest Novodvorskist. Üks esimestest tuntutest, Mihhail Novodvorski oli Derpti, Jurjevi vojevood Ivan Julma ajal. Ja sai teada, et Kurbski kavatseb Leetu minna..."

"И сдать литовцам армию. Не пошел доносить. Хотя его бы озолотили. А попытался остановить Курбского. Объяснил ему, что вот нехорошо, княже, там изменять. Словом Курбский убил его на дуэли. /- - -/

"Ja anda leedulastele sõjaväe. Ta (MN) ei läinud kaebama, kuigi teda oleks ülekullatud, vaid proovis Kurbskit peatada. Seletas talle, et pole hea, kui vürst seal reedab. Ühesõnaga, Kurbski tappis ta duellil."

Teisal, ühes oma loengus on Novodvorskaja asjaolusid pikemalt selgitanud, öeldes, et kui vürst Andrei Kurbski (Liivi sõja ajal, 1563 või 1564) jooksis üle Leetu, oli tema teel ees Novodvorskaja esivanem Mihhail Novodvorski, Derpti vojevood. Kurbskiga võrreldes polnud ta kuigi tähtis inimene, lihtne teeniv õukondlane, mitte vürst. Õukondlasi ei peetud nii tähtsaks, tal polnud ka suurt varandust, kuigi Kurbskigi varanduse suurus oli n-ö problemaatiline. Kurbski varandus jäi tsaarile, aga Kurbski ise pages.

Mihhail Novodvorski olnud väga iseäralik inimene. Ta teadis, et Kurbski kavatseb riigireetmist. Üleminekut mitte üksi, vaid koos sõjaväega. Oleks olnud lihtne tema peale kaevata, kuid Novodvorski toimis teisiti. Ta püüdis Kurbskit veenda ümber mõtlema. Kurbski keeldus temaga rääkimisest. Siis haaras Mihhail Novodvorski mõõga ja kutsus Kurbski duellile, kuigi teadis, et on mõõgavõitluses nõrgem. Kurbski tappis tema ja läks Leetu.

Mihhail Novodvorskist olevat kirjutanud ka Aleksei Tolstoi oma kuulsas näidendis "Ivan Groznõi". Sirvisin seda, kuid MN nimelist tegelast ei leidnud - võib-olla kirjutas Tolstoi temast mõne teise nime all. Derpti vojevoodiga seotud seikadest olevat juttu ka veel ühe Novodvorskaja tuntud esivanema, 19. sajandi vene kuulsa ajaloolase Vitold Novodvorski raamatus "Борьба за Ливонию между Москвой и Речью Посполитой".

Kõigi selles postituses nimetatud isikute kohta saab lugeda lisa Wikipediast ja mujalt internetis. Ivan Julm (Ivan IV ehk Ivan Groznõi) elas aastatel 1530-1584. Postituse illustratsioonil on Tartu (siis küll Derpt või Jurjev) 1553. a (pilt Wikipediast).
Related Posts with Thumbnails