5.12.16

Kuidas ma ootamatult noort iseennast nägin ja mis siis meelde tuli

Eile kirjutas mu ammune tuttav, ülikoolikaaslane ja FB-sõber Paul, kellega me kaua aega kohtunud pole, mulle kirjakese. Panen selle tema loal siia:

„Juhtusin kogemata vaatama ETV-s viimast vanade koduste kitsasfilmide pildirida. Kui oli 1967 Tartu, siis mõtlesin, et kui tore oleks äkki ennast tudengipõlves kohata. No ei juhtunud. Aga 1968 filmi „Uksed“ reas, mis oli Heidy Tamme pilti saamisest, oleksin mõneks sekundiks näinud nagu sind kuskil trepil kellegi kõrval. Vaata, järsku kohtadki ennast 1968.“

Sõna „Uksed“ veenis mind silmapilkselt, et see vilksamisi nähtu, jah, võisin olla mina, kuigi mul polnud aimugi, et võisin selles seoses filmilindile jääda.

Leidsin Pauli nähtud saate ETV järelvaatamise võimalustest üles.
http://etv.err.ee/v/dokumentaalfilmid/8_mm_elu/saated/72453657-c5f3-4e80-9a50-8ae405db391c/8-mm-elu-2-1514-valitud-palad-eesti-2015

Selle saate 36.-37. minuti paiku, kohe pärast Heidy Tamme imestust, et need ammused filmikaadrid, kus tema ja teised laulavad, üldse veel alles on, vilksatasingi mina. Oli lausa ime seegi, et Paul mu tolle põgusa viivu jooksul nii kaugete aastate tagant ära tundis.

Juhtumisi tean ma väga täpselt nende filmimise kuupäeva ja ka muid asjaolusid, kuigi ei olnud neid umbes paar sekundit kestnud filmikaadreid varem näinud ega aimanudki, et Tartu ülikooli ajakirjandustudengina Õhtulehes suvepraktikal olles juhuslikult „otse tööpostil“ filmilindile jäin.


Minu mäletamist mööda saatis Õhtulehe tollane päevauudiste osakonna juhataja Tõnu Ots mind sel kaunil suvepäeval linna peale hulkuma. Pidin silmad lahti hoidma ja otsima kirjutamisväärset uudiserubriigi „Mis siin tehakse?“ jaoks.

Oli 27. august 1969. Karja tänava nurgamaja (kus praegu asub vist Poola saatkond) kuulsa nikerdustega ukse juures tehti filmi. Trügisin pealtvaatajate hulgast filmitegijatele lähemale ja esitasin neist kõige tähtsamale, Tallinnfilmi kontsertfilmi „Uksed“ režissöör-lavastajale Madis Ojamaale mõned küsimused.

Pelgasin hirmsasti, et Ojamaa, kes minu silmis oli tuntud ja tähtis mees, mind jutule ei võta, aga ta oli väga sõbralik. Laskis oma abil minu jaoks klapptooli avada ja nii me siis kõrvuti istusime ja juttu ajasime.

Järgmisel päeval ilmus Õhtulehes nupuke, mis mul hoolega vanasse kaustikusse kleebituna tänini alles on.  Panen sellegi siia:

„COLLAGE“ LAULIS KARJA TÄNAVAL

"Hommikust alates hoiame siin tänavat kinni. Päike kord tuleb, kord kaob katuseviilude taha," muretses eile Suur-Karja tänava alguses Telefonivõrgu maja nikerdatud ukse juures „Tallinnfilmi“ režissöör-lavastaja Madis Ojamaa. Värvilise kontsertfilmi „Uksed“ võttegrupp lõpetas töö Rocca al Mares ja jätkab seda Tallinna südalinnas.
Kaamera taga oli sedapuhku operaator-lavastaja Rein Maran, ukse ees laulis ansambel „Collage“. Ümberringi, nagu ikka, uudishimulikud tallinlased.
Filmimine jätkub Ajaloomuuseumis, Nooruse tänava linnamüüril, Lühikesel jalal.

(Kuigi ma siis juba abielus olin ja oma praegust perekonnanime kandsin, allkirjastasin sõnumi oma neiupõlvenimega Kruustee.)

See nupuke tõi mulle lisaks toredale kohtumisele Madis Ojamaaga veel ühe suure rõõmu. Kui esitasin suvepraktika aruande oma austatud õppejõule Juhan Peeglile, kiitis ta seda sõnumikest. Olevat  heas stiilis kirjutatud ja vastavat igati sõnumitele esitatavatele nõuetele (nn viis w-d – who, what, when, where, why). Peegli kiitus aga oli palju väärt.

Nii et tänu sõbra tähelepanelikkusele sain näha noort ennast ja lisaks veel tuletada meelde kunagisi toredaid hetki ja taas kohtuda tolle päeva ja nende viivude heasüdamliku vestluskaaslasega.

Suur aitäh ka telesaate tegijatele ja filmimeestele tänu kellele ma ootamatult kohtusin noore iseendaga.

Lisan siia (Wikipediast pärit) paar lauset Madis Ojamaa kohta, kellest noorem põlvkond vist midagi ei tea. „Madis Ojamaa (30. märts 1937 Tallinn – 19. august 1987 Tallinn) oli eesti näitleja ja lavastaja. /- - -/  Tema kui filmirežissööri ainus mängufilm oli „Verekivi“ (1972). /- - -/ Ta mõtles välja tegelaskuju Elisabeth Jõhvi ja koostas tolle tekstid.“

4.12.16

Kuidas nädalavahetust rikkuda

Kui teil on kellelegi ebameeldiv sõnum, siis oodake sellega reede pärastlõunani ja saatke see ära nii, et meilivaataja, kes igal hetkel talle postkasti potsatanud kirju ei jälgi, selle ikka kindlasti reede õhtul avastaks. Siis saate olla kindel, et olete meilisaaja nädalavahetuse ära rikkunud, talle halva tuju ja unetuse põhjustanud
ja tema taastumist eelolevaks nädalaks häirinud.  Eriti heal juhul mõjutab teie lähetatud ebameeldiv sõnum ka meilisaaja lähedasi.

Veel kindlama häiriva tulemuse saate, kui olete eelnevalt selle teate edastamisega mõne kuu viivitanud, sest siis on kindel, et meilisaaja sõnumit (mitte küll halba, vaid head) juba ammu pikisilmi on oodanud. Päris eduka tulemuse saavutamiseks oleksite siiski pidanud natuke veel ootama, et meil saata mõnel pühade-eelsel silmapilgul, et meilisaaja kogu pühadeaeg ära rikkuda  ning ta elu ja meeleolu oma ebameeldiva teatega ikka võimalikult rohkem häirida.

Asutuste töökultuuri juurde võiks kuuluda õpetus, kuidas ja millal oma teateid edastada. Aga seda, et ka sõnumisaaja tunnetega ja läbielamistega võiks arvestada, on vist liiga palju tahetud.

27.11.16

Nädala naerukoht: nõiapiiga Lenini voodis

Hulk aega ei ole ma nii südamest naernud, kui eile Venemaa "Selgeltnägijate tuleproovi" vaadates. See oli tõeline nädala naerukoht!

Tegevus toimus Moskva lähistel Gorkis, endises miljonär Savva Morozovi majas, kus oma elu viimastel aastatel elas poolhalvatud Lenin ja kus ta ka suri 21. jaanuaril 1924. Sensitiivid viidi majja ühekaupa, silmad olid kaetud ja nad ei teadnud kus ja kelle ruumides viibivad, vaid pidid selle ära arvama ja asjaoludest võimalikult palju rääkima. Muuseumitöötajad valisid igaühele neist välja erineva toa - kellele kabineti, kellele raamatukogu, kellele vannitoa, aga Marilyn Kerro viidi tuppa, kus Lenin suri.

Kaetud silmadega neiu keeras end peaaegu kohe surivoodi poole ja moondus haigeks inimeseks, kelles nii televaatajad kui ka muuseumitöötajatest ja ajalookirjanikust eksperdid Leninile omaseid jooni nägid. Marilyn elas oma nägemusse nii sisse, et kui tal silmadelt side eemaldati ja ta voodit nägi, heitis ta sinna pikali.

Naerukrampides olid nii üliehmunud eksperdid, kes rõõmustasid siiski peagi, et nõid nii habras on, et voodit ära ei lõhu, kui ka kindlasti suur osa saate vaatajatest. Marilyn ei teadnud, kelle voodis ta on. Alles hiljem, transist väljununa, kui talle selgitati, et lauakesel on surimaskid, arvas ta ära, et tegemist on Leniniga, kellest ta oli koolis õppinud.

Nõukogude võimu aastatel olnuks Lenini voodisse (ja eriti surivoodisse, mis muuseumieksponaadina püha oli, kuigi tegelikkuses kes teab mitmes voodi koopia) pikali heitmine olnud väga rangelt karistatav. Seda nii kriminaalselt kui ka poliitiliselt vaadates, suure pühaduse rüvetamine. Aga ajad ja olud on väga palju muutunud ja nüüd ajab kogu seik oma ootamatusega vaid naerma (kuigi võib arvata, et Lenini fännklubi, kes Venemaal rohkearvuline on, oli eesti nõia peale väga tige).

Nõukogude Liidus oli omal ajal liikvel palju anekdoote sellest, kuidas Leniniga kohtunute arv pärast tema surma iga aastaga suureneb. Kuigi inimesed vananesid ja surid, rohkenes nende hulk, kes väitsid, et nad on Leninit tema eluajal näinud, temaga rääkinud. Keegi ju seda kontrollida ei saanud ja inimesed olid varmad niisugustest olematutest kohtumistest pajatama, arvates, et see neile kasu toob. Kuid anekdoote sellest, et keegi oleks Lenini voodis lamanud (noh, kui Krupskaja ja Inessa Armand välja arvata), ei olnud. Sellest ei juletud isegi mõelda.

Nüüd aga oli kogu seik lihtsalt väga koomiline puänt ühe kunagise suurriigi tõekspidamistele, Marilyn Kerro aga sellega kindlalt ajalukku sisenenud.

25.11.16

Maadlen panniga...

Kadripäeva hommik. Maadlen panniga. Sõna otseses mõttes. Eile õhtul tuli tuju pannkooke teha. Aga pann arvas teisiti ja koogid kõrbesid panni külge kinni. Tulemuseks olid mingisugused koogikauged nässakad.  Needki suure vaevaga panni  pealt kätte saadud.

Mõtlesin siis, et hommik on õhtust targem. Pesin panni puhtaks, et hommikul uuesti alata. Tainas ootas külmkapis oma võimalust. Aga hommik ei toonud targemat midagi - pann tahtis jälle ainult nässakaid toota. Pesin panni uuesti puhtaks. Varsti lähen uuele katsele.

Eile ei olnud ka muidu kõige parem päev...

Sügisepimedusele on värvi lisanud mu online-õpingud. Augustis alustasin hispaania keele kuueosalise programmiga (iga osa kestab neli nädalat), praegu on käsil neljas osa, seejärel tuleb jõuluvahe sisse ja jaanuaris ning veebruaris läheb edasi. Veel olen läbi võtnud kaks neljanädalast inglise keele kursust ja samuti kaks kursust psühholoogiast ja kirjandusest. Neist ühest, kuuenädalasest,  olen blogis ka mitu postitust kirjutanud. Lingid:

Stress ja murtud südame sündroom. Mõtisklused biblioteraapiast - 1. -
http://iltaka.blogspot.com.ee/2016/09/stress-ja-murtud-sudame-sundroom.html

Lein ja posttraumaatiline stress. Mõtisklused biblioteraapiast - 2. -
http://iltaka.blogspot.com.ee/2016/09/lein-ja-posttraumaatiline-stress.html

Depressioon ja bipolaarne häire. Mõtisklused biblioteraapiast - 3. -
http://iltaka.blogspot.com.ee/2016/10/depressioon-ja-bipolaarne-haire.html

Vananemine ja dementsus. Mõtisklused biblioteraapiast - 4. -
http://iltaka.blogspot.com.ee/2016/10/vananemine-ja-dementsus-motisklused.html

Kellel nende teemade vastu huvi on, neil tasub vaadata seda linki: FutureLearn'i tasuta online kursus vaimsest tervisest ja kirjandusest (Literature and Mental Health: Reading for Wellbeing) - https://www.futurelearn.com/courses/literature
Kursus tuleb vist peagi uuesti kordamisele.

Tõstsin praegu pilgu arvutiklahvidelt ja lapike sinavat taevast vaatas halli seest vastu. Parem tunne hakkas. Küll kõik laabub...

18.11.16

Agatha Christie „Uurivad Tommy ja Tuppence“ I osa


Agatha Christie
„Uurivad Tommy ja Tuppence“ I osa

Tõlkinud Ralf Toming, Maia Planhof, Karin Suursalu.
Kirjastus Varrak, 2016.

Detektiivipaari seikluste esimesse ossa on kokku pandud kolm neljast romaanist, milles sündmusi uurivad Tommy ja Tuppence. Esimese neist romaanidest – „Salavastane“ (The Secret Adversary) –  kirjutas Agatha Christie 1922. a, teise – „N või M“ (N or M) – 1941. a ja kolmanda – „Pöial sügeleb kui hull“ (By The Pricking of My Thumbs) – 1968. a. Neljanda avaldab Varrak koos hulga juttudega Tommy ja Tuppence seikluste teises osas ja sellel ma praegu ei peatu.

Niimoodi järjest ja korraga ei olnud ma nutika paari seiklustest lugenud, aga nõnda on lihtne mõista Tommy ja Tuppence’i erilisust Christie’ loomingus. Nad vananevad neis romaanides koos autoriga. Kui kuulsad Poirot ja miss Marple on enam-vähem kogu aeg ühevanused ja ühesugused, siis Tommy ja Tuppence muutuvad ajas. Esimeses romaanis on nad paarikümnesed, teises neljakümnesed, kolmandas kuuekümne ringis – koos kõigi nendest vanustest tulevate oludega: algul vabad ja vallalised, siis abiellunud ja lapsi kasvatavad, seejärel täiskasvanud lastega vanapaariks kujunenud.

Samas on nad põhiolemuselt ikka niisugused, nagu Christie neid „Salavastases“ iseloomustab. Panen Tuppence’i mõttekäigu siia tekstimaitseks:

„Harjunud küll algatust enda peale võtma ja oma kiire taibu üle uhkust tundma, oli ta tegelikult rohkem Tommyle toetunud, kui oli ise sellest aru saanud. Tommys oli midagi nii tasakaalukat ja mõistlikku, tema praktilisus ja selgepilgulisus oli nii kõigutamatu, et ilma temata tundis Tuppence end triiviva laevana.  /---/ Ta oli süüdistanud Tommyt pessimismis, ja oli tõsi, et Tommy nägi alati ebasoodsaid asjaolusid ja raskusi, mida ta ise optimistina kaldus tähele panemata jätma, kuid tegelikult oli ta suurel määral arvesse võtnud Tommy hinnanguid. Tommy võis olla aeglane, kuid ta oli väga kindel.“

Mõned Agatha Christie’ loomingu uurijad on arvanud, et Tuppence’il on teistest tegelastest hulga rohkem autori enda omadusi, et Tuppence (Prudence Beresford, neiupõlvenimega Cowley) ongi suurel määral Agatha Christie kujutlus iseendast.

Üks tore arenev ja vananev tegelane on Agatha Christie’l Tommy (Thomas Beresford) ja Tuppence’i seiklustes veel – ustav ja uudishimulik Albert, kelle käekäiku on läbi romaanide põnev jälgida.

„Salavastane“ olevat väga populaarne lugemisvara Soomes ning soomlased olevat üliõnnelikud, et pooltõsi-poolnaljameelses võistluses Eestiga on nad selles teoses tugevamini esindatud. Nimelt mainitakse romaanis paar-kolm korda Eesti klaastooteid, aga märksa olulisemal kohal on üks peategelastest, neiu, kelle perekonnanimi on Finn.

Veel on Christie’ loomingu uurijad väitnud, et kahes esimeses selles kogumikus olevas romaanis avab autor oma poliitilisi tõekspidamisi rohkem, kui tal oma loomingus tavaks on. Arvestades neist esimese sündmustiku seost esimese ja teise puhul teise maailmasõjaga, võib see tõesti nii olla.

Väidetavalt olevat Christie ainult kaks korda alustanud oma teoseid  pühendusega raamatu lugejatele – „Salavastane“ olevat üks neist teostest. Ma ei ole seda väidet kontrollinud, aga Tommy ja Tuppence’i esimene seiklusromaan on tõepoolest lugemakutsuva pühendusega: „Pühendatud kõigile neile, kes elavad oma ühetoonilist elu lootuses, et kaudsel teel avaneb neil võimalus kogeda seikluste naudinguid ja ohte.“ Teades, et Christie suudab ükskõik millise koha – tavalise maa- või linnamaja, hooldekodu, ärikeskuse, advokaadibüroo või miski muu – ohtlike seikluste paigaks kirjeldada, on seda pühendust väga mõnus tema romaanide lugemissoovitusena võtta.

Christie’ vilkaid dialooge ja mõttekäike ei ole nende näilisele lihtsusele vaatamata kerge tõlkida ja kogumiku kolme romaani tõlked ei ole ühevõrra head, „N või M“ sisaldas mõningaid lausekohmakusi ja keelevigu.

Raamatu kaanefoto on küll märgitud Agatha Christie Productions’i omandiks, aga kuivõrd tegemist on konkreetsete inimeste fotoga, olnuks minu arvates korrektne lisada kuhugi ka märkus, et pildil on näitlejad David Walliams (Tommy) ja Jessica Raine (Tuppence) BBC sarjast „Partners In Crime“ (2015).

Tänan kirjastust Varrak raamatu eest.
Related Posts with Thumbnails