28.4.16

Meditatsioon elevandiga


Millest mõtleb mees, kui ta vaatab elevanti?

Kas kaugetest maadest või olendi suurusest või hoopiski sellest, kuidas pimedad elevanti katsusid ja igaüks teda omamoodi kirjeldas?

Ja millest mõtleb elevant, kui ta vaatajat näeb?

Kas kaugetest maadest või inimolendi väiksusest, mida ehk ka tühisuseks võib nimetada, ja sellest, et tema - suur - sõltub siin oma elus ometigi neist väikestest, saades neilt peavarju ja ninaesist?

Missugused on mehe unenäod?

Kas kaugetest maadest ja põnevatest seiklustest? Või hoopiski millestki muust?

Ja missugused on elevandi unenäod?

Kas kaugetest maadest, kus ta sugulased elavad, või loomaaia piiratusest või vaatajatest, kes aeg-ajalt ta juures käivad, justkui kummardamas edu jumalat, elevandinäolist Ganeshat?

Minu foto, Tallinn Zoo, 27. apr 2016.

26.4.16

Renoveerimine

Praegune Tallinna Tehnikagümnaasium, tollal 43. keskkool, oli mu poja esimene kool. Sinna läks ta nullklassi, seejärel esimesse, aga pärast algkooli lõpetamist sai valmis kodule lähemal asuv koolimaja ja ta tuli 43.-st ära.

Tema esimest õpetajat seal mäletame me mõlemad tänutundega. Igati vahva õpetaja oli. Sel õppeaastal, kui mu poeg esimeses klassis õppis, tuli sinna filmima Tallinnfilmi režissöör Reet Kasesalu, kes tahtis näidata teadlaste kaadritaguse jutu taustal, kuidas koolielus paljude asjadega mööda pannakse. Aga ta  oli selleks valinud vale klassi ja vale õpetaja. Nii juhtuski, et tootmisidee poolest dokumentaalfilm ""X klassi maailmas" ei õnnestunud. Õpetaja Virve Kanger ja tema klass olid nii huvitavad ja tunnid nii loovad, et režissöör pärast ütles, et sai hoopis filmi, kuidas koolis kõik olema peaks. Loomuliku ja tõepärase, sugugi mitte igava, sisuks nii õppimine kui ka väikesed ulakused.

Eile käis poeg üle hulga aja uuesti oma esimest koolimaja vaatamas... ja leidis eest ehitustandri. Tõi fotod, needsamad siin, mullegi näitamiseks.




Esiti ehmusin, et mis nüüd siis lahti on, kas tõesti taas üks kool vähem ja selle asemel midagi muud tulemas. Kooli koduleheküljelt saime aga teada, et nähtu hoopistükkis positiivne on.

Nimelt renoveeritakse koolihoonet ja seetõttu toimub õppetöö praegu asenduspinnal samuti Mustamäel ühes endises koolis

23.4.16

Keiser-kassitapja

Hoiatus: selle postituse lugemine võib loomakaitsjad närvi ajada!

Nimelt ütles vene publitsist Aleksandr Nevzorov paar päeva tagasi Ehho Moskvõ raadiosaates esinedes, et on spetsiaalselt selle saate jaoks hoidnud maiuspalaks fakti, mille leidis ajakirjast "Imperaatorlik jaht" ("Императорская охота"), mis olevat omamoodi entsüklopeedia Vene keisrite eluolustiku kohta. Selle ajakirja teises köites seisvat kirjas, et aastatel 1884-1911 laskis Nikolai II isiklikult maha 11 582 koera.

Saatejuhi hämmeldunud küsimusele, miks siis, vastas Nevzorov, et keiser harjutas kätt. Ja laskis lisaks veel maha 18 679 kassi.

Esimese koera laskis Nikolai II maha 1884. aastal, kui sai 16aastaseks. Kõige edukamaks olevat ta ise pidanud 1909. aastat, mil tal olevat õnnestunud maha lasta 903 koera.

Niisugust kasside ja koerte veresauna oli üsna raske kujutleda, sest kuskil keisripaleede läheduses peaksid siis ju olema ka näiteks kasside ja koerte ühishauad. Otsisin internetist sellekohast materjali, alustades fotodega, kus Nikolai II oleks jäädvustatud kassi või koeraga, kes ju tollalgi armsad koduloomad olid ja keda imperaatorite peredes olevat palju peetud.

Nikolai II-l olevat olnud 11 koera. Keisri lemmikkoerad olid kollid Voron ja Iman ning terjer Eira, troonipärija Aleksei lemmikuks oli spanjel Jo ja tütarde oma buldog Ortino.

Siinsel pildil on keiser Nikolai II, tema abikaasa Aleksandra Fjodorovna ja kolli Voron:


Oma teisest kollist Imanist olevat Nikolai II tihti kirjutanud päevikus ja kui neljajalgne sõber ootamatult suri, elas ta seda väga üle ega võtnud endale enam uut koera.


Sellel fotol on Nikolai II oma poja Aleksei lemmikkoera Joga:


Kassiga fotot oli raskem leida. Siin on Nikolai II keiserlikul purjelaeval "Standard", hoidmas süles laevakassi:



Lemmikloomade pidamine võib, aga ei pruugi välistada seda, et "võõraid" loomi ei tapeta. Aga kuidas nende keiserlike kassi- ja koertetapmisega lood ikkagi on? Internetis leidub ka sel teemal palju arutlusi, sest probleemistik, kas tegu oli keisri sadismiga, näikse ikka ja jälle päevakorrale tõusvat. Refereerin siinkohal lühidalt üht 2010. aastast pärit mõttekäiku aadressilt dirty.ru.

Väidetavalt mainis Nikolai II oma päevikutes kasside laskmist vaid kolm-neli korda, kusjuures iga kord on juttu ühest kassist. Samal ajal olid iga-aastastes "Imperaatorliku jahi aruannetes" tõepoolest tuhandetesse ulatuvad arvud.

Tõsiasi olevat see, et neid tuhandeid ei lasknud keiser üksi, vaid kokku on liidetud kõigi keiserlikest jahiretkedest osavõtnute saak. Osavõtjate hulgas aga oli nii kroonitud päid kui ka jäägreid. Kütiti enamasti metsades ja niitudel Peterhofi ja Tsarskoje Selo vahel, samuti Belovežjes.

Seda teemat käsitledes tuleb eristada kodukiisut Felis silvestris catus metskassidest Felis silvestris, kes olidki peamine jahisaak. Praegusajal on metskassid Venemaa Euroopa-osas muutunud üliharuldasteks, nii palju on neid tapetud. Siinne metskassi foto on veebilehelt ohoter.ru:


Linnades hävitati hulkuvaid kasse ja koeri rohkesti mitmesuguste epideemiate ajal, kuid vaevalt et keiser ise siis neid laskmas käis.

* Nikolai II (18. mai /vana kalendri järgi 6. mai/ 1868 – 17. juuli 1918) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst.

20.4.16

Pesahetked linnupoegadega


Vaatasin merikotkakaamerast (looduskalender.ee või www.kotkas.ee) pisikesi kotkapoegi, kes vist eile või täna hommikul koorusid.

Kui väetid nad on, aga ometi kipuvad juba üksteist nokaga lööma! Kalapalakesi emme nokast võtsid ka päris tragilt. Lendama hakkavat alles juulis.

Ja kui hoolsalt vanalinnud nende eest hoolt kannavad seal kõrgel kõikuvatel männiokstel külmade tuulehoogude käes. Enamasti on nad, jah, emme all soojas (nagu alumisel kaamerapildil), aga aeg-ajalt neid "näidatakse" ka.

Hiireviu pesakaamerast paistab hauduv lind, küllap on sealsetki pisiperet varsti loota. Muid huvitavaid kaameraid (näiteks kakukaamera) on looduskalender.ee aadressil ka, aga merikotkas oma tuulise kõrgusega paelus mind kõige rohkem.

Must-toonekure pesakaamerast paistis kaks või kolm muna, mida rahutu linnuemme hoolega nokaga katsus, et siis jälle hauduma hakata. (http://www.talgud.ee/must-toonekure-aasta/pesakaamera või www. kotkas.ee)

Praegu kirjutavad mõned blogijad oma tänase päeva viiest hetkest. Mul kulus pesakaamerate nautimiseks märksa rohkem kui viis hetke.

PS. Mõni tund hiljem. Ööpimeduses muud linnukaamerad ei tööta, aga kakukaamerat tasub vaadata, sest sealtki paistavad aeg-ajalt linnupojad.

PS2. 21. aprill 2016. Täna kl 18.15 nähtud ilus hetk:

13.4.16

Kollase liblika kevad


10. aprillil nägin kollast liblikat. Ilus, ere ja erk. Mitu aastat on mul olnud kas valge või kirju liblika suved. Nüüd siis on kollase liblika kevad ja ehk tuleb suvigi kollase liblika oma - ilus, rõõmus, ma loodan.

12. märtsil kirjutasin siin: "Õigupoolest ei ole mahti blogisse kirjutada. Tegelen ühe pikema kirjatööga, tegelikult küll alles selle ettevalmistusega - üsna paljude faktide täpsustamisega. Nii et arvuti taga saab blogimatagi istutud pikalt..."

Täna võiksin samamoodi kirjutada, sest kuu ajaga ei ole midagi eriti muutunud. Siiski, veidi on...

Ettevalmistus on enam-vähem lõpukorral. Täna allkirjastasime selle pikema kirjatöö lepingu. Milles see töö seisneb, sellest kunagi tulevikus. Oma ümmarguseks sünnipäevaks ma seda valmis ei jõua, pole kavaski, sest ka pärast sünnipäeva läheb elu edasi.
Related Posts with Thumbnails