Üks blogi ei täiene enam kunagi

Blogimaailm on mitmekesine, muutlik ja huvitav. Üks blogi, mille lugemist mulle soovitas poeg ja millel viimastel aastatel pidevalt silma peal hoidsin, ei täiene aga enam kunagi.

Siitsamast, kõrvalveeru blogideloendist on näha, et selle eilne viimane postitus kõneleb Ameerika filmikriitiku Roger Eberti surmast ja on tema abikaasalt.

Eelviimane, 2. aprillil aga oli veel Roger Ebertilt endalt. Ta kirjutas, et järgmisel päeval saab täis 46 aastat tema tegutsemist filmikriitikuna ja tänas oma lugejaid. Ta kirjutas põhjalikult oma kavatsustest, loobumistest ja jätkamisest, aga kirjutas ka sellest, et need kavatsused on talle peale sundinud seniseid tervisehädasid võimendanud vähihaigus. See postitus kogus üle 700 heasoovliku ja julgustava kommentaari.

Aga tal ei olnud enam jaksu neid kavatsusi ellu viia. Ta kirjutas oma viimases postituses, et ei lähe veel ära, kuid läks ometi.

Paljude jaoks on see legendi lahkumine.

Pilt Roger Eberti blogist.

12 kilo artiklikogumikku

Täiesti ootamatult sain kuu aega tagasi meeldiva kutse ametkonnast, kellega mul pole hulk aega enam kokkupuuteid olnud. Mind kui Riigikontrolli tööd kajastanut kutsuti seoses senise riigikontrolöri ametiaja lõppemisega tänu- ja tervitusvastuvõtule ning artiklikogumiku "Riigikontroll ajakirjanduse peeglis 1918-2012" esitlusele arhitektuurimuuseumis.

Riigikontrollist kirjutasin mõned lood aastatel 1994-1999, mil tegelesin Õhtulehes linna- ja majandusteemadega. Tore oli teada saada, et neid lugusid on tähele pandud ja midagi ka kogumiku jaoks kõlbulikuks tunnistatud. Tänasel esitlusel oli rõõm näha toonaseid kolleege.

Kutse lõpus oli lauseke, et artiklikogumiku saab esitluselt kaasa. Aga kohale jõudes selgus, et tegu pole ühe artiklikogumikuga, mis sisaldaks mõnda aegade jooksul ilmunud artiklit ja/või kokkuvõtlikku ülevaadet ilmunust; ühe raamatuga, mille esitluselt tulles käekotti pistad ja oma teed suundud.

Raamatuid oli kogunisti viis. Kaalukas kogu(mik) sõna otseses mõttes - 12 kg. Jajah - kaksteist kilo. Mahukas töö ka - tekste ligi 800 ajakirjanikult. Lisaks veel kolm kilo ehk kaks varem ilmunud raamatut. Kahtlemata neile, keda huvitab Eesti majanduse ajalugu, oluline abimaterjal. Kõik oli kenasti kottidesse pakitud.

Kuid pean siinkohal tunnistama, et ma siiski ei võtnud artiklikogumikku esitluselt kaasa. Kuna ei olnud ette hoiatatud, et see nii raske on, jäi mul kandejõudu napiks ja tõlda ka polnud vastas.

Unustasin küsimata, kas e-ajastul see kogumik ka internetti jõuab. Mis oleks ju mõistlik.

E-lugeril on palju häid omadusi

Panen nüüd aeg-ajalt blogisse lugusid, mida olen kirjutanud ajalehes Videvik eakatele inimestele. Eelmine oli Facebooki kohta, seekordne siis minu kogemustest e-lugeriga. Saan selle kirjatüki blogisse panna, sest seda sisaldav märtsikuine lehenumber on jõudnud digitaalarhiivi DIGAR:

Olen e-lugerit kasutanud juba peaaegu poolteist aastat. Kui selle kingituseks sain, ei osanud ma suurt midagi arvata. Suure raamatulugejana tundus mullegi esialgu, nagu paljud väidavad, et luger justkui ei paku päris lugemiselamust. Ei ole raamatu lõhna, lehtede sahinat.... On lihtsalt üks tehniline vahend.

Nüüdseks olen oma arvamust muutnud ja luger meeldib mulle. Tagantjärele olen kinkijale väga tänulik. Loen palju e-raamatuid ja kasutan selleks just e-lugerit. Arvutist loen e-raamatuid ainult siis, kui neid lugerisse laadida ei saa. Arvuti ei ole minu jaoks nii silmasõbralik kui luger oma mati ekraanipinnaga ja hea kirjakontrastiga. 

Ma ei hakka siin reklaamima üht või teist e-lugeri tüüpi ega konkreetseid kauplusi, kust neid on võimalik osta. Ütlen vaid, et raamatukauplustes on saada mitmesuguseid lugereid. Minu luger on puutetundliku ekraaniga ja minu jaoks sellisena mõnus. E-lugeris saab igaüks ise muuta kirjasuuruse endale sobivaks, nii ei pea enam silmi pingutama nagu siis, kui mõnes raamatus juhtub liiga väike trükikiri olema. Eakamatele lugejatele võib lugerit juba ainuüksi seepärast soovitada.

Tihti kipuvad e-lugerit kõige ägedamalt halvustama need, kes seda tegelikult kunagi kasutanud pole või on e-raamatuid lugenud ainult arvutist. Nende jutust ei saa tegelikult midagi järeldada lugeri kohta. Arvutiekraan kiirgab valgust,  e-lugeriks aga oleks hea endale valida e-Ink ekraaniga mudel, millel taustavalgustust ei ole ja mida loetakse nagu tavaraamatutki lambivalgel või loomulikus valguses. E-Ink on ekraanitehnoloogia, mis jäljendab võimalikult tõetruult trükitud raamatut, ekraan ei kiirga ega peegelda ja seetõttu on seda hea kaua järjest lugeda.

Mõnikord öeldakse, et jah, reisile on e-lugerit küll mõnus kaasa võtta, ei pea paksu raamatut kaasa vedama, aga kodus seda siiski lugeda ei tahetavat. Kuidas ennast ikka teisiti kui mitte toeka paberraamatuga tugitooli kerra tõmmata või õhtul voodis pikutades und oodata. Pean tunnistama, et mulle küll meeldib käepärase e-lugeriga kodus lugeda, ja on ka nii, et kui uni juba peab raamatu taga tulema, siis tuleb ta ka e-lugeriga lugedes.

Mu kodune raamatukogu on nii suur, et sellesse uute köidete ostmine oleks kurjast - raamatud lihtsalt ei mahu enam kuskile ära. Üks e-luger mahutab aga tuhandeid raamatuid. Ka rahaliselt võib e-luger tulusaks osutuda. Seda eriti siis, kui lugeja lisaks eesti keelele (milles e-raamatuid seni veel suhteliselt vähe on, kuigi kogu aeg juurde tuleb) mõnda võõrkeelt valdab.

Näiteks inglise ja vene keeles on internetis saadaval sadu tuhandeid tasuta e-raamatuid. Väärtuslikku klassikat, aga ka üht-teist tänapäevast. Teisedki võõrkeeled on esindatud. Valik on suur. Tasuta lugemisvara inglise jm võõrkeeltes leiab näiteks Gutenbergi Projekti veebilehelt (Project Gutenberg, internetiaadress http://www.gutenberg.org/), kus on pidevalt üle 42 000 e-raamatu, mida saab lugerisse laadida või arvutist lugeda. Kõiki häid tasuta e-raamatuid, mis internetis on, ei jõua küll vist keegi kunagi läbi lugeda.

Müügilolevate e-raamatute hinnad on aga kuidas kuskil, mõnel maal odavamad kui tavaraamatutel, meil Eestis aga tuleb nende eest enamasti üsna palju maksta ja alati ei saa arugi, miks need nii kallid on. 

E-lugeriga on juba ostes kaasas mõni hea sõnaraamat, harilikult ingliskeelne. Hiljuti valmis Eestis maailma ühele populaarsemale ja paremale e-lugerile Amazon Kindle ka inglise-eesti sõnaraamat. Kui mõni sõna on ebaselge, saab selle tähendust kohe vaadata. Veel on e-lugeri puhul sümpaatne see, et ta peab meeles, kuhu lugemisjärg jäänud on, ja "avab" raamatu just sealt. 

E-raamatute allalaadimine ja ostmine on üsna lihtne ja kiire. Eesti e-raamatud on üldjuhul ePub-vormingus. Kui e-luger hankida, siis tuleks arvestada, et näiteks Amazon Kindle on ePub-vormingu toetuseta. Kindle'i puhul tuleb ePub-formaadis raamatud teisendada sobivaks (mobi) ja selleks sobib hästi tasuta tarkvara Calibre, mille kasutamine pole keerukas. Igatahes kui arvutioskajast lapselaps on selle vanemale inimesele korra või paar ette näidanud, siis saab iga vanaema või vanaisa edaspidi ise hakkama.

Ega minust kõige eelnevaga seoses veel meie kultuuriminister Rein Langi tulist poolehoidjat e-raamatute eelistamise küsimuses pole saanud, aga ma ei toeta enam ka nende arvamust, kes paberraamatut ainsana lugemisväärseks peavad. Arvan, et ei maksaks neid vastandada. Loetagu paberraamatut siis, kui selleks tahtmist, huvi ja võimalust on, ning e-raamatut samuti siis, kui selleks tahtmist, huvi ja võimalust on. Need on teineteisele hea täiendus, kumbki oma mõnusate omadustega. Ja sellisena aitavad nad mõlemad meie kultuuri edasi viia ja silmaringi laiendada.

Ilmunud ajalehes Videvik Nr 13 (1090), 28. märts 2013. Vaadata peaks saama digitaalarhiivi DIGAR leheküljelt http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=118228 märtsikuu alt. 
Pilt ajalehest.