21/03/2015

Kevadeni on kolmveerand tundi

Kevadeni on kolmveerand tundi. Päikesevarjutusest saab varsti mööda 12 tundi. Siinne foto on eilse osalise päikesevarjutuse kõrghetkest kl 12:09, mil Kuu kattis 77,millegagi protsenti Päikesest. Mobla osutus varjutusepildi tegemiseks väetiks, ka hajutasid pilved päikesevalguse laiali - ega siit varjutust küll kuigivõrd näha pole. Aga see teadmine, et just sel fotol on üks peatatud ajalooline hetk, on juba iseenesest väärtuslik.


---
Mõni aeg tagasi sain kirja, mis oli Austraaliast Tallinnasse tulnud kuu ajaga ja siis kuskile takerdunud, et minuni Tallinnas jõuda kahe nädalaga. Niisugusel puhul enam ei teagi, kas pahandada postitöötajatega, et niimoodi venis, või rõõmustada, et üldse kätte jõudis. Aga takerdumine pani mind filosoofilisemas plaanis mõtlema sellele, et sageli saab mõni asi kiiresti-kiiresti ära tehtud või mõni hea mõte näib ruttu teoks saavat, aga ometi ei jõua soovitud tulemuseni, sest asi takerdub. Vahel isegi mitte väliste asjaolude tõttu, vaid põhjus on kuskil iseendas, keskendumise puudulikkuses, võimetuses jõuda lõpuni.

---
18. märtsi terrorirünnak Tuneesia suurimale Bardo muuseumile häiris mind väga. Käisin seal 17. mail 2007 ja see on tõepoolest suurepärane muuseum, maailma suurima roomaaegsete mosaiikidekoguga. Olen sellest käigust kirjutanud ja pilte pannud oma teistes blogides. Toda päeva, mil seal olin,  mäletan, sest beide uhke palee, kus muuseum asub, pakkus varju päikese eest, rahustas meeli, andis võimalusi avarates saalides väljapanekuid nautida, need aga olid nii suuremõõtmelised ja ainulaadsed, nii rikkalikud, et kõik see kokku lõi mulje millestki ebamaiselt kaunist ja suursugusest. Et kogu see ebamaine kaunidus ja suursugusus niisugusel kombel häiritud on ja et seal voolas kunsti- ja ajaloonaudinguid otsinud turistide veri, see on jube. Ja arvestades seda, kui hoolimatult on Islamiriigi terroristid suhtunud juba paljudesse unikaalsetesse ajaloomälestistesse neid hävitades ja maatasa tehes, on mul sõna otseses mõttes hirm ka selle muuseumi käekäigu pärast. Loodan muidugi, et Tuneesia suudab seda siiski hoida.

---
Virmaliste nägemisega mul ei vedanud - linnavalgust oli ümberringi nii palju, et virmalistest vaid nõrka kuma hoomata võis. Virmalistega seoses on vanadest aegadest pärit igasuguseid endeid ja uskumusi. Tšuktšid on arvanud, et eri värvides veiklevad taevalaotuses vägivaldset surma surnute hinged. Teised jälle peavad virmalisi inglite kõneks. Mõned on arvanud, et virmalised tähendavad sõja lähenemist, teised jälle, et järgnevad kaunid helged valgustatud ajad - hingevalguse aeg. Igatahes jõudsid just sel õhtul, millele virmalised järgnesid, lõpule Heie Tule videovestlused elamise ja olemise tarkustest, astroloogiast, taevatähtede iidvanast tarkusest. Kokku oli neid 76, viimane, seitsmekümne seitsmes toimus eile õhtul juba kohtumisena neile, kes tahtsid üksteist näost näkku näha. Videovestlused jäävad YouTube'i tuuletule kanalile kuulamiseks üles.

---
Jajaa... "See aasta tuleb kevad teisiti..."

No comments:

Post a Comment