10/06/2014
Karul ei ole kolmapäeva
Hommiku naeratus - õielehed roosipõõsa all.
Nädala-, kuu- ja tähtpäevad on inimeste lõksud teiste inimeste püüdmiseks. Karul ei ole kolmapäeva.
Lugesin PM-st Urmas Vadi kirjatükki teda jälitavast Juhan Liivist. Selle lõpus on küsimus, kas keegi telliks takso Juhan Liivile. Selmet küsida, kas tal on paika, kuhu selle taksoga sõita.
Jube väljend: kanooniline skisofreenik.
Facebook küsis mitu nädalat igal sisselülitamisel esimese asjana, milline on mu perekonnaseis. Jätsin vastamata. Nüüd küsib juba mitu nädalat, missugused meeskonnad mulle meeldivad. Kõik küsimused ei peagi vastuseid saama, eriti siis, kui ühestki meeskonnast pole sooja ega külma.
Ei ole mõtet kirjutada kirju, mille saamise üle ei rõõmustata.
Vihmapiisk ei mõtle sellele, kuhu ta kukub.
Need siin on pelgalt märksõnad. Märkamise sõnad, sõnad, millest jääb märk.
Moblafoto, 10. juuni 2014.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Vaatasin täna Urmas Vadi artiklit Postimehes uuesti. Väljendit "kanooniline skisofreenik" selles enam silma ei hakanud. Nähtavasti oli teisigi, kellele see vastu hakkas, igatahes on see nüüd vist välja võetud ja hea ongi.
ReplyDelete