"Intouchables" (2011)

Kui sa oled rikas, aga sul pole tervist ja elujõudu, mis kasu siis sellest on?

Kui sa oled vaene, aga sul on tervis ja elujõud, siis võid saada kõik. Ja kui sul sellele lisaks ka süda õigel kohal on, siis võib seda kõike olla nii palju, et sellega võib rõõmustada tervet maailma.

Küllap ongi kogu maailm juba ammu enne mind ära näinud prantsuse filmi "Intouchables" (2011), mille eestikeelne pealkiri millegipärast mittemidagiütlev "1 + 1" on. Väidetavalt on sellest filmist saanud "... tänaseks ülemaailmne fenomen. 52% küsitletud prantslastest nimetas selle eelmise aasta kultuurisündmuseks number üks ning märtsikuus sai sellest kõigi aegade edukaim mitteingliskeelne linateos terves maailmas. Teine peaosatäitja Omar Sy võitis 24. veebruaril "Prantsuse Oscari" ehk César'i auhinna parima näitleja kategoorias..."

Ja niiöelda ametlik sisukokkuvõte: "... südantsoendav lugu rikkast, halvatud riskiarmastajast (Francois Cluzet), Prantsuse kõrgklassi musternäidisest, kelle maailm pööratakse pea peale, kui ta palkab enda hooldajaks noore, elurõõmsa, mustanahalise, moslemist eksvangi (Omar Sy). Kahe mehe koostööst saab alguse sõprus, mis ületab kõik sotsiaalsed, varalised ja muud barjäärid, mis nende vahel on....Osades Francois Cluzet, Omar Sy, Anne Le Ny, Audrey Fleurot, Clotilde Mollet, Alba Gaļa Bellugi, Cyril Mendy ja Christian Ameri. Stsenaariumi autoriteks ja lavastajateks on Olivier Nakache ning Eric Toledano."

Aga ametlik sisukokkuvõte ei ütle tegelikult midagi. Jah, südamel hakkab soe, aga olulisem on see, et film annab elamiseks jõudu juurde ja lootust ka. Ma olen vaimustunud ja soovitan seda filmi vaadata (ja korduvalt) just praegu, mil pikad pimedad sügisõhtud tulekul ja kaamose saabumist kardetakse. See on linateos kuulsas Colas Breugnoni vaimus: Saame hakkama! Elame veel ... ja üldsegi mitte halvasti!