31/07/2012

Järv helgib ehapaistel... Ega ikka ei helkinud küll

Järv helgib ehapaistel ja hiilgab nagu kuld... Ega ikka ei helkinud küll, oli hoopis hõbedakarva. Oma selle suve teekondade elamused olen saanud vihmastel päevadel. Aga need on mulle meeldinud.

Eelmine postitus suvevaadetega, mis hinge laulma panevad, lõppes tuules lainetava kaerapõlluga Laiuse kiriku juures ja Kuremaa mõisa tuuliku juurest avaneva kaugustevaatega. Sealt nüüd jätkangi.




Kuremaa mõisa esinduslik peahoone ehitati aastatel 1836-1943.



Kui olime manustanud lõunasöögi Kuremaa külalistemaja kohvikus, ootas meid ees tunnike laevasõitu Kuremaa järvel järvelaevaga "Linda". Aga ootas ka suur vihmasadu, mis vallandus niipea, kui olime laevale jõudnud. Kõik paraku ei jõudnudki - meie seltskonnas oli palju eakamaid jalavigadega inimesi, kes kõikuvat sillakest mööda laevale minna ei julgenud ja kaldale ootama jäid. Laeva peremees võiks sellega arvestada ja pealemineku tee kindlamaks jalgealuseks kujundada. Ka oli meid nii palju, et kõikidele katusealust ei jätkunud ja nõnda said mõned märjaks kui kassipojad.



Aga vaated järvel nii vihmas kui ka pärast sadu olid lummavad.



Järgmises selle suve vaadete postituses jõuan ehk Palamusele, kus seekord oli muu hulgas lausa kolm Tootsi punast maakera.
Minu fotod, 21. juulil 2012.

No comments:

Post a Comment