03/02/2012

Üks valus mälestus

Hiljuti leidsin internetist kaks fotot, mis mulle 1965. aasta detsembrit meelde tuletasid ja minu eluga tihedasti seotud on. Olin siis Tartu Riikliku Ülikooli esimese kursuse üliõpilane. Ei hakka siin tsiteerima oma tollast päevikut, kirjutan nii, nagu praegu meelde tuleb.


Sel 21. detsembri hommikul ärkasime Vana-Tiigi ühikatoas nagu tavaliselt, et kella kaheksaks ülikooli peahoonesse loengule jõuda. Kui tüdrukutega üle Toomemäe läksime, hakkas asi kahtlasena tunduma. Peahoone ülakolmnurk säras pimeduses nagu kummalises punases ilutules. Üksikud vastutulijad nutsid. Silmad ja süda keeldusid nähtut uskumast. Hoone oli leekides. Isegi kõige raudsemad õppejõud nutsid.

Siis tuli ka välja, et ülikooli noormehed olid öösel üles äratatud ja päästetöödele kutsutud. Ka meie hakkasime kohe tegutsema. Niipea kui võimalik, moodustus peahoone tagant ja keemiahoone eest marksumaja suunas kulgev ahelik, mida mööda käest kätte andsime edasi aula kõrvalt raamatukogust päästetud ajaloolisi käsikirju ja teoseid. Jalad külmetasid, süda valutas...


Hiljem selgus, et aulat, kus alles paar kuud tagasi olime saanud oma uhiuued matriklid, polnud enam. Meie igapäevasest auditooriumist peahoone esimesel korrusel võis taevasse vaadata. Peagi algasid taastamistööd, päeval töötasime peahoones, õhtupoole käisime muudes õppehoonetes vabades ruumides loengutel.

Tänavu sügisel kuulsin, et nüüd olevat ülikooli peahoone ainult administratsiooni käsutuses. Või vähemasti olevat kavas niimoodi korraldada. Mul on sellest kahju. Meile, tollastele tudengitele, eriti vist ajaloo-keeleteaduskonna omadele, oli peahoone meie (ülikooli)elu kõige tähtsam maja.

Ja ikka ning jälle trummeldab mu mälus Paul-Eerik Rummo toonane värsirida: "alumiiniumtagapõhjal põleb ülikool".

Samal teemal: Uurija Ando Leps "Tulekahju ülikoolis".
Fotode autorit ma ei tea.

EDIT: 21. dets 2015. Täna möödub sellest tulekahjust 50 aastat. Sel puhul on Postimehes artikkel tulekahju tekkepõhjusest ja levist.
http://www.postimees.ee/3442563/ulevaade-50-aastat-tagasi-puhkes-tartu-ulikooli-peahoones-tulekahju

3 comments:

  1. Aitäh, et kirjutasid.

    ReplyDelete
  2. Kui mina ülikooli jõudsin, olid suuremad kahjud likvideeritud. Aula ei olnud siiski veel päris valmis, nii et matriklid anti esmakursuslastele kätte raudteeklubis(kuhu ma ei jõudnud).

    ReplyDelete
  3. Jah, meie 1965. a sügisel alustanud tudengitena jäimegi viimasteks, kes oma õpiraamatud veel vanas aulas kätte said.

    ReplyDelete