Kui Wikipedia oli must...

Nagu Rents oma blogis  nii eeldasin ka mina eile, et SOPA ja PIPA-ga seonduvast meilgi räägitakse ja kirjutatakse rohkem, kui seda tegelikult tehti. Aga tegelikkuses näis Wikipedia 24-tunnine protestiaktsioon, mis selle postituse kirjutamise ajal veel kestab, Eesti inimesi vähe huvitavat. Üksikute selleteemaliste uudiste sabas, mis teatasid, et Wikipedia puhkab,  arutleti pigem, et Wikipedia puudumine on jama ja õpetati üksteist, kuidas teksti siiski mustast veebileheküljest hoolimata näha saada. Streigi kui niisuguse olemusse ei püütudki eriti tungida, ka selle toetajaid eestikeelses sotsiaalmeedias oli vähe, nii palju kui ma seda FB-s nägin.

Rents on ACTA-ga seotud asjaolud ja selle, kuidas need meidki torgivad, oma blogis väga hästi ära seletanud ja ma ei hakka seda siin kordama. Samuti tasub kuulata Kivisildniku selleteemalist esinemist 14. jaanuari "Kultuurikajas", kus ta võltsimisvastasest kaubandusseadusest lähemalt räägib just internetipiraatluse vastase võitluse seisukohalt ja Eesti osast selles ning kutsub allkirjastama petitsiooni "Ei ACTA-le".

Ajaloo huvides panen siia mõned pildid eilselt arvutiekraanilt.
Nii see algas: eelteade ingliskeelse Wikipedia mustaks muutumisest protestimärgiks...

... ja must lehekülg ise koos kutsega avaldada oma meelt. "Kujutlege maailma ilma vaba teadmiseta..."

Protestiaktsiooni toetasid suurematest tegijatest näiteks Wordpress...

... ja Google:

Ka paljud muud portaalid ja veebilehed olid mustad või sisaldasid üleskutseid aktsiooni toetada. Siin on näide populaarsest Arstechnicast, mis protestijaid toetas...

... ja õpetas, kuidas nad saavad oma suhtumist mõjusamalt väljendada ja oma hääle kuuldavaks teha:

Tuleb meelde liblikaefekt: "Liblika tiivalöök ühel pool maakera võib vallandada orkaani poolel teel ümber maakera" ja sellest orkaanist puutumata jääda on päris raske kui mitte võimatu.

Minu fotod, 18/19. jaan 2012.

EDIT 4. juuli 2012, pressiteatest: "Kolmapäeval, 4. juulil lükkas Euroopa Parlament tagasi võltsimisvastase kaubanduslepingu ACTA ning seetõttu ei ole võimalik lepingut  seadustada ELis. Esmakordselt kasutas Euroopa Parlament Lissaboni lepinguga  talle antud võimu lükata tagasi rahvusvaheline leping. 478 saadikut hääletas ACTA vastu, 39 hääletas poolt ning 165 jäid erapooletuks. " Ja veel: 
"Ajal, mil parlamendis toimusid arutelud selle üle, kas anda nõusolek ACTAle või mitte, kogesid saadikud seninähtamatut otsest lobitegevust ELi kodanikelt, kes nõudsid ACTA tagasilükkamist nii väljaastumistel kui ka e-kirjades ja telefonikõnedes saadikutele. Parlamendile esitati ka petitsioon, mille olid allkirjastanud 2.8 miljonit inimest üle maailma, ning milles nõuti lepingu tagasilükkamist. /---/  hääletuse tulemus tähendab, et ei EL ega üksikud liikmesriigid ei saa lepinguga ühineda."