12/10/2009

Tuletõrje, arupärimised ja valimised

Kolmas päev. Hommikul lõhuti üleval veel mõned tunnid seina. Ja jälle käisid kohal tuletõrjujad, sest keegi oli paar trepikoda kaugemal ja kõrgemal teadmatusest tolmu taas suitsuks pidanud. Seekord sõitis kohale Lilleküla komando. Politseiauto tuli ka. Kiirabi õnneks vist veel ei jõudnud asjatut sõitu teha, sest enne said tuletõrjujad teada, et jälle oli valehäire. Meie päästekomandode reageerimine on tegelikult imetlusväärne.

Nädalavahetusel ei saanud ma ju kellegi poole pöörduda. Täna esitasin järelpärimised seintelõhkumise viltuminekute kohta majahaldurile ja tema kaudu siis ka korteriühistu juhatusele. Samuti ka Mustamäe LOV-i ehitusjärelvalve töötajale.

Tahan muu hulgas teada, kas kandva seina lõhkumise luba oli olemas, kas seda andes ei ole vaja tagada tööde ohutus ja majaelanike informeerimine tööde täpsest algusest ja võimalikust kestvusest, ka ebamugavustest, mis võivad töödega kaasneda. Antud juhul siis lisaks mürale ka vesi ja tolm. Tegelikult ma tean vastust: jah, tuleb informeerida, sest see on kirjas meie korteriühistu põhikirjas. /EDIT: täpsustan, mitte põhikirjas, vaid vastavate tööde tegemise korras./

Tahan teada, miks üldse antakse nii vanades majades allolevatel (ka teine korrus on ju viiekorruselises majas alumine) korrustel lõhkumisluba. Jah, ma saan aru, et noored pered tahavad moodsamat korterit, aga siis pole mõtet lõhkuda selle tarbeks vanade majade seinu, vaid valitagu siis juba oma võimaluste piirides mingi privaatsem variant. Meie majas on üle 110 korteri. Kui sõrestikuks muutuva majaga midagi juhtub, kannatavad paljud. Ja igal juhul tuleb niisuguste tööde puhul tagada naabrite vara säilimine, olgu selleks siis allolev korter või selle sisustus.

Küsin, kas niisuguse töö puhul ei peaks lõhkujaid eelnevalt informeerima paneelide imepärastest veevoolamisvõimetest ja -kohtadest. Ma ei taha ülal tööd teinud mehe kohta midagi halba ütelda, sest viperusi juhtub parimatelgi tegijatel, aga on selge, et Eestimaa teisest otsast tulnud mees ei tea ega tunne Mustamäe paneelmajade paneelide omadusi kuigi hästi.

Küsimusi oli mul veel. Nii korteriomanikuna, kellele vett kaela lasti voolata, kui ka ajakirjanikuna, kes näeb siin laiemat teemat. Nüüd ootan vastuseid.

Käisin valimas. Päris raske oli valikut teha. Enne veel naljatasime, et kolme päeva seintelõhkumise õppetunnist oli vähemalt nii palju kasu, et teab, keda ei vali: vett kaela lasknud teise korruse korteri peremees on vist Roheliste hulgast, seinalõhkumise loa andis (kui andis) Mustamäe LOV, seega Keskerakonna käsi, töömees esindab arvatavasti isamaalasi või sotsdemme...

No keda paganat neist siis pärast niisugust prohmakat valida, aga ka ülejäänud võimalused ei meeldi. Lõpuks andsin hääle lihtsalt ühele inimesele, kelle senist tööd tean ja kellest arvan, et ta ka valituks saab ja sõltumata oma erakondlikust kuuluvusest seda tööd tulevikus hästi teeb.

Olen inimestelt viimastel päevadel kuulnud palju igasuguseid õudusjutte selle kohta, kuidas on all elada, kui ülanaaber põhjalikku remonti teeb. Tuleb vist alustada uut blogirubriiki ja kõik halvad muljed, kui neid muidugi siinse naabri remondiga tuleb, kirja panna. Nii et lugemiseni!

Samal teemal: Aga päästjad on meil tublid.
Eilsest jamast veel, enne tänast jätku.
Vanduma võtab ja vihaseks teeb.

3 comments:

  1. Kunagi rahvaste sõpruse hällis Mustamäel elades tegi meie suurmajas tarvilisi ja vahel ka mitte nii väga tarvilisi lõhkumistöid AS Paralleeli nimeline ettevõte, kelle poole võinuks vaadata Igor Volke ja teiste uhvoküttide silmad, sest seal töötas neid hulgi, koos oma ebamaise varustuse ja arusaamatu keelega. Oli kord näiteks vaja majaühistu tungival pealekäimisel vahetada köögis torusid, mis kasvas muidugi alguses lubatud kahest tunnist kogu päeva sisustavaks meelelahutuseks (mis oli veel lõbusam kui tööl, kus mu lauani kostis kohvinurga jutukõma), mille vältel saime kõne Falckilt („mis teil põleb?”) ja nägime, kuidas täismees proovib sae (mille kohta olin hetk varem hoiatanud, et väga terav) teravust nõnda, et võtab sae paremasse kätte ja tõmbab hammastega krauh! üle vasaku peopesa. No mõistagi peopesa kõik katki. Paralleeli uhvode kõnepruuk oli selline, et seal oli üksikuid äratuntavaid nimisõnu, ülejäänu oli kas uhvode keel või spetsiifiline erialaterminoloogia.

    Sama firma käis meile kunagi panemas ka fonolukku, mida me ei soovinud, kiskudes seinaplaatide alla kinnitatud telefonijuhtmeid ja uuristades seestpoolt seina kaks 20 cm sügavust auku ning lõpuks ehtides korteri välisukse kohalt seina 60 cm pikkuse puuriga, mis seisis seal paar päeva uhkelt nagu trofee.

    Nõnda et kui nad ühel pimedal talveõhtul otsustasid nad maja otsa juurest muru üles kaevata ja majaelanikud pidid käima tooma poest mineaalvett, et käed sirgu (hiljem saades ühistult teada, et vanematel naabritel on kogu aeg vann vett täis lastud, et äkki võetakse vesi ära, igaks juhuks; me arvasime, et küllap on vesi veel Brežnevi-aegne), siis oli see kõik ette aimata.

    Aga mis parteid nad toetavad, seda ma parem ei mõtle.

    ReplyDelete
  2. Nojah, aga seekord ei saa ka rahvaste sõpruse kaela ajada, sest töömees oli aus lõunaeestlane...

    ReplyDelete
  3. teisel teemal: lisasin kommentaari pildi juurde, mille vastu huvi tundsid

    ReplyDelete