Fotojaht - Kool: oli, on ja jääb

Ei, ma ei teinud mälestus- ega palverännakut oma kunagiste kooli(de) juurde, et fotojahi piltide hulka tingimata oma kooli pilte panna. Ei pildistanud oma järglase koole, ka mitte kodulähedast, kus töömehed remondile viimast viimistlust andsid ning pappkastide koorem veel eile uksealust palistas, sest midagi toodi kooliaasta alguseks.

Läksin lihtsamat teed, võtsin vanad õpilaspäevikud ja tegin pildi neist. Naljakas, kuidas pikad aastad suhteliselt tagasihoidlikkusse virna mahuvad. Imelik, et siinseid sissekandeid vaadates veel ikka mõni kooliseik meelde tuleb, samuti nagu õpetajate initsiaalid hinnete juures veel ikka kuskil mälusopis on. Isegi tolleaegse viisnurksule krabin ja tindiplekkide kartus on meeles, kui oma käekirja esimestes klassides vaadata... Nostalgia...



Need aastad läksid kiiresti, tagantjärele tundub, et liigagi kiiresti.

Nüüd on teised ajad. Suvalisel reisil suvalist laia maailma ülikoolihoonet ja tudengeid pildistades võid olla päris kindel, et selles ülikoolis ka mõni eestlane käib, käinud on või tulevikus selle üles leiab. Otsides ivakesi, mis just selles koolis kõige paremad on.

Ja annaks jumal, et maailm meile ja meie järglastele ikka avatud oleks!

Minu kooliaastate alguselilled olid pikad gladioolid, esimestel kooliaastatel pikemad kui koolijütsid ise. Ja kooliaasta alguslaul oli:

"Juba puudel punetavad pihlad,
sügis suvele on andnud käe.
Süda kooli jälle minna ihkab,
klassikaaslasi ja sõpru näed!"

Ilusat tarkusepäeva, kena kooliaastat kõikidele blogimaailma õppuritele ja õpetajatele, elukoolis kõndijatele ka!



Teiste fotojahiliste koolipiltide juurde saab siit.