See 1915. aasta kiri on natuke nagu kummitus, mis aeg-ajalt kapinurgast midagi muud otsides jälle välja ilmub. Kirjapaber on luitunud, kollakasvalkja-ruuduline. Tõenäoliselt on tegu spetsiaalselt sõjaväekirjadele mõeldud paberiga, sest esilehel on pilt kasarmuelust, vist keeletunnist (zanjatija slovesnostju v kazarme), pildi on kinnitanud kaubanduse ja tööstuse ministeerium, kirjastanud Vilna trükikoda.
Miks seda kirja on nii pikalt alles hoitud, seegi on omamoodi müsteerium. Algul kindlasti mälestuseks kirjutajast, hiljem vist lihtsalt sellepärast, et tegemist on omapärase huvitava vana asjaga.
Arvatavasti on see kiri saadetud minu tulevasele vanaemale, siis veel väga noorele ja täiesti vallalisele neiule, kes oli maalt Tallinnasse elama tulnud. Aga ma ei ole selles kindel.
Kiri tekitab tahtmist nii kirjutajast kui selle saanud neiust rohkem teada. Siin on tunnetatavat viisakust ja koduigatsust, sõdurpoisi tüdimust ja lootust, et ehk neiu vastab. Mõned sõnad on halvasti loetavad, mõne keeleline kuju niisugune, et enne, kui sellest aru saab, tuleb tükk aega mõtelda. Punkte ja komasid kirjas ei ole, samuti pole taandridu. Need panin mõtteselguse huvides kirja arvutissetoksimisel ise. Säilitasin tolleaegsed sõnavormid, kuigi need arusaamist natuke raskendavad.
"22sel aprillil 1915.
Kirjutud Krasnoselskist
Austadut neeju
Terwidan Teid kirjalikult südamest palju terwist ka Teile ead omigut minu poold.
Minna pidin teile juba amugi kirjudama aga ei teadnud Teie adresi kus koha peal Teie elade. Minna saadsin Teile ennem Lihawõti kirja ja oma päewapildi. Teie olide linnas ja minna saadsin koduse ja minna käisin Lihawõte ka kodus ja Talinnas aga minna ei teadnud Teie adresi oleks Teile ka tulnud. kuldsin et pidada laulupidu uulitsal olema ei teadnud numert ega midagi aga tänna sain Liisi käest kirja ja Teie adresi.
Mul on nüüd aega laialt muud ei ole misgid teha kui söön ja magan. On iga päewane asi. Minna käisin lihawõte maa ja sõidsin tagasi. Jäin tee peal aigeks see oli 29 märtsil. On juba 25 päewa laatsaretis oldut. Wõib ola et läheb see kuu kõik ära enne kui minna kodu lähen siis lähen kohe Saksamaale. Siis muud ei ole teised poisid läksid 6 aprillil juba minema minna jääin neist maha. Nüüd läheb liigi Nelipühini ikka ära kui meie lähme kord koduse enne tula eesdimaalt luba küsima kui palju maa maha löön eesdi neiudega Jumalaga jätma minna. Pidin lasma enast weel enne ülese wõtta omal pildi ei ole. Kõik olen ära anud ja palju on ilma kis juba amu küsinud.teile sadsin minna koduse sest minna ei tea mitte selle poisi kiri kui Teie näede minnu kelega minna pildi peal olema. Ehks Liisi saada Teile linna kui Teie suuiks koduse ei lähe.
Meie pool kodumaal piidid juba põlu tööd tegema aga meil on ales weel mõnes kohas lund näha ja maa on päris märg ilmad on külmad misgid lusti ega lõbu ei ole meil muud kui oodame milas on nädal möödas. Nüüd warsti on Nelipühit minna mõtelsin kord nelipühis kodusse tula päriselt aga aeg on weel paha. Tuulen Jaani päewaks siis on tore lõbus ola aga mis praegu puudel ei ole lehti veel peal kõik on karm Nüüd lõpetan oma kirja loori ja jääme Jumalaga ilma nägemada. Kui olede minnu kirja vähe kätte sanud olge nii lahged ja kirjutage mule omasd elust. Nägemiseni mina kirjutan omad aadresi /venekeelne sõjaväeosa aadress ja saatja perekonnanimi, mis aga on loetamatu./
Oh armuga kus oled sa ei sõnumid sust kuule maa. Kas oled alles elus sa. Kas wahest mõtled minnu peal."
Piltidel: kiri ja kirjapaberil kujutatud stseen.
No comments:
Post a Comment