19.2.16

Meie trepikoda


Lugesin eile ühe blogi kommentaaridest, et "Musta-Lasna-Õismäe on muutunud getodeks, kus elavad vanurid ja venelased."

Selle lause taustal arvutasin kokku, kes elavad meie trepikoja 15 korteris.

Vanuriks arvestasin ennast (kuigi end hingelt vanurina ei tunne) ja (välimuse järgi) endavanused ning vanemad inimesed. Ühtekokku kümme.

Keskealisi (30-69) on samuti kümme, neist enamik noorem keskiga.

Noori (18-29) on seitse, võib-olla ka rohkem, sest ühes suuremas korteris tundub neid palju olevat ja nad vahetuvad sageli.

Lapsi on praegu kaks, mõni kuu tagasi oli neli ja mõne kuu pärast võib ka jälle rohkem olla.

Kokku 29 elanikku. Venelasi 3.

Maja algusest ehk üle 45 aasta on siin elanud 7 inimest, neist 2 venelast. Üksteist teretavad peaaegu kõik, välja arvatud paar hiljuti sissekolinud noort.

Vist mitte ükski ei arva, et elab getos. Vastupidi, nad pahandavad niisuguse sildistamise peale.

Umbkaudu sama seis on ka meie maja ülejäänud seitsmes trepikojas.

10 comments:

  1. See kommentaar oli jah haige. Musta-Lasna-Õismäe on eesti ajal kogu aeg sellised olnud, nagu nad praegu on. Kelle jaoks geto, kelle jaoks kodu.

    ReplyDelete
  2. Tere.
    Kirjutasin vastuse iseenda juurde - blogi kommentaariks sai see liiga pikk.
    http://kurinurm.blogspot.com.ee/2016/02/kas-tallinna-maed-on-getod.html

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, Kaur, reageeringu eest.

      Olen linnasotsioloogiaga üsna hästi kursis, eriti küll mõned head aastad tagasi, kui tollases põhiliselt Tallinna elu-olu kajastavas Õhtulehes linnaelu ja -majanduse osakonda juhtisin.

      Minu seekordne lihtne ümbrusevaatlus mõistagi statistikaks ega sotsioloogiaks ei pretendeeri, pigem tahtsin tähelepanu juhtida, et inimesed, kellel Mustamäel kodu on, ei vaja getoks sildistamist. Lasnamäe on mõnevõrra teistsugune, aga ka lasnamäelaste valdav enamik näeb oma linnaosa koduna, mida tahab muuta elamisväärsemaks, mitte getona. Sildistamine aga põhjustab alusetut emotsionaalset survet (mis muuhulgas on ka üks neist põhjustest, miks noored mõnigi kord tunnevad end "mägedel" luuseritena ja tahavad kiiresti ära kolida, selmet üritada siin oma elukeskkonda parandada).

      Delete
    2. Jah, olen nõus. See sõnakasutus oli minu poolt ebaviisakas ja muidugi ka sisuliselt vale. Palun vabandust.

      Nagu ma anonüümsele eks-mustamäelasele öelnud olen, on Tallinn minu arust tervikuna hea elukeskkond ja ma ei oskagi välja tuua ühtegi konkreetselt ebameeldivat asumit.

      Delete
  3. Lizzy, ei, ei ole nii. Kogu linn muutub ja muutub väga kiiresti. Iseseisvumise järel on toimunud mitu protsessi, mis on linna rahvastiku põhjalikult ümber korraldanud: omandireform, valglinnastumine ja gentrifikatsioon. Nende aluseks on kogu ühiskonna muutus - keskklassi teke ja kasv. Lisaks toimub üldine vananemine (millest Eliisabeti õüilased kirjutama pidanuks). Lisaks beebipaus ja beebibuum - vahepeal saime lapsi väga vähe ja siis jälle ootamatult palju, aastane sündide arv kõikus üle pooleteise korra. Need on väga tugevad demograafilised muutused väga lühikese ajavahemiku sees.

    See kõik muudab kogu ühiskonda, tekitab kihistumist ja sotsiaalseid pingeid.

    Ja loomulikult on Tallinna linnaosad nende muutuste sees samuti muutnud, mitte samaks jäänud.

    ReplyDelete
  4. Kaur, sinu postitus oli liiga abstraktne.

    Inimene, kes väidab, et ta teab, ei ole enam võimeline juurde õppima. Eriti kui see ei sobi kokku tema arvamusega maailmast.

    Geto omadus on seaduskuulekuse puudumine. Seadusekuulekus on mägedel olemas.
    Aga seal elab vaesem osa ühiskonda ja võrreldes aastaga 1995 on haritum ja võimekam inimene hakanud rohkem teenima, näiteks arstid teenivad nüüd päris viisakalt. Nad ei soovi elada samas majas inimestega, kes sülitavad aknast auto pihta ja neil on võimalus elada mujal.
    Kirjeldatud noorte korter ei ole kodu vaid tõenäoliselt odavaim üürikas, mis on ka geto omadus. Oluline on katus pea kohal ja hind.

    Mina elasin Mustamäel ja rääkisin Kauriga, et Tallinn on võrreldes Tartuga väga vastik linn. Kaur arvas teisiti. Nüüd elan teises piirkonnas ja arvan, et Tallinnas on päris hea elada, vahel tuleb küll tuua küttepuid, aga pole hullu.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vaat neid aknast auto pihta sülitajaid meil majas minu teada tõesti pole. Kuigi autosid ausalt öeldes on liiga palju, isegi laste mänguplats lähedal muudeti parklaks.
      Muus osas on eriarvamused igati lubatud :)

      Teadjad, muide, on suutelised ümber ja juurde õppima, lihtsalt teadmised lisanduvad teadmistele.

      Delete
    2. Miks abstraktne? Ma otsisin avalikust statistikast tuge oma arvamusele, et valglinnastumine süvendab sotsiaalset (varalist, vanuselist, rahvuspõhist) kihistumist. On ju võimalik, et ma eksin ja see ei ole nii. Sain mitmest allikast kinnitust, et mul on siiski õigus; ja see on ju täiesti konkreetne asi.

      Samas on asju, mida ma ei tea või tean valesti, ja lugemine õpetab või õpetab ümber. Lasnamäe arengukava jutt laste arvu kasvust oli mulle näiteks üllatus.

      Delete
  5. Mina olen põline nõmmekas ja minust vist kunagi korterielanikku ei saa... Aga üks tütar elab mul Lasnamäel, üsna seal tagumises otsas ja on täitsa rahul. Olen ise ka seal vahetevahel päev-paar pesitsenud ja ei näe ka põhjust kurta. Vene ja eesti keelt kuuleb umbes pooleks, maja on hooldatud, ümbrus puhas (ja kogu see kant), kutsudega jalutatakse ja täitsa koristatakse nende järelt. Lapsi liigub sealkandis ka palju tõepoolest.
    Muidugi, politseid ja kiirabi näeb maja juures ka päris sageli. Nende trepikojas on küll üksainuke lärmaja, õnnetuseks just nende pea kohal ja täiesti eesti pere pealegi...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, kukupai, sõna sekka ütlemise eest (ja tere tulemast tagasi blogimaailma)!

      Mina olen tugeva kolmandiku oma elust olnud nõmmekas, seejärel aga kaks kolmandikku mustamäelane.

      Lasnamäe on mulle võõram kant, justkui liiga suurgi mastaapidelt, aga seal elavad tuttavad on rahul. Laste hulk on ju ka üks rahulolu näitaja.

      Delete

Related Posts with Thumbnails