Vaatamisi: uus saatesari kirjandusest

ERR andis täna oma pressiteates EAL-i liikmetele teada, et homsest hakkab ETV2s pihta kuueosaline saatesari „Plekktrummi raamatud“, mis avab kirjanduse kaudu inimeseks olemist ja ajatuid elulisi teemasid. Saatekülalistega vestleb Joonas Hellerma.

Esimese saate keskmes on piibel kui kirjanduse tüvitekst, mille tõlkimisest, lugemisest ja tsiteerimisest kõnelevad teoloog ja piiblitõlkija Toomas Paul, kirjanik Tõnu Õnnepalu ning jurist Heili Sepp.

Avasaatest jäi mulle väga hea tunne. Suurepärase omavahelise keemiaga vestlejate ja saatejuhi leebelt lugupidav ja tähelepanelikult sisukas vestlus uue piiblitõlke vajalikkusest, sõnade tähenduse muutustest, esimestest piiblilugemise muljetest (Toomas Paul: ma olin nagu õunauss, ma tahtsin teada, kuhu ta veel läheb), südametunnistusest, karistusest ja lunastusest, unustamata ka seda, et (nagu ütles Tõnu Õnnepalu:) piibel oli kui esimeste eestikeelsete kirjanike seljatagune.

Veel ütleb pressiteade, et saatesarja teine peatükk 8. detsembril arutleb armastuse ja suhete üle kirjanduse suurteostes. Goethe, Tammsaare ja teiste kirjanike abielukujutusest kõnelevad kirjandusloolane Liina Lukas, pereterapeut Katrin Saali Saul, tõlkija Triinu Tamm ja kirjanik Tõnu Õnnepalu.

Nende saadete parim osa on minu meelest saatelõpu lugemissoovitused vestlusringis osalejatelt. Seekord ma vestlust ennast ei vaadanud, sest saate abieluteema ei pakkunud mulle pinget. Aga mulle meeldis väga, et Tõnu Õnnepalu lugemissoovitus oli François Mauriaci „Thérèse Desqueyroux. Öö lõpp“. Mauriac on alati hea, „Thérèse Desqueyroux. Öö lõpp“ pole ses suhtes erand. Olen sellest raamatust kirjutanud oma teises blogis.

ETV2s saab teisipäeviti kl 21.30 näha veel selle sarja saateid Jaan Krossi teostest ning Gustav Suitsu loomingust ja ideedest (saada eestlastena ühtlasi eurooplasteks). Selle aasta viimases saates 29. detsembril on kõneaineks näkid, kratid, luupainajad ja teised eesti folkloorist tuttavad tegelased ning nende olulisus eesti uuemas kirjanduses.

Postituses on kasutatud ERRi pressiteadet ja kaadrit avasaatest.

Vaatamisi: moedokid

ERR saatis EALi liikmetele pressiteate, et detsembri teisipäevadel kl 22.15 jõuavad vaatajateni ETV2 vahendusel dokfilmid moetööstuse mitmetahulisest maailmast. Pakutav tundub päris huvitavana, panen need siia kirja oma blogi lugejate jaoks.

1. detsembril küsitakse teemakuu avadokis „Mürgine ilu“ (2019), kas kosmeetika- ja hügieenitooted teevad meid haigeks. Teaduse arenedes on leitud seoseid kosmeetika- ja hügieenitoodete ning raskete haiguste vahel. Rinnavähk, viljatusprobleemid, diabeet ja nahahaigused on osa loetelust, mida mõnede toodetega on seostatud. Filmis saavad sõna tippteadlased konkreetsete tõendusmaterjalidega.

8. detsembril: moedokk „Manolo: poiss, kes valmistas kingi sisalikele“ (2017). See on lugu Hispaania poisist, kellest sai maailma mõjukamaid kingadisainereid Manolo Blahnik.

Pressiteate põhjal ei osanud ma oodata, et see film nii tore on, andes pildi härrasmehest, kes teeb kingi naistele, et need ahvatleksid mehi ja maailma. Ühtlasi on see film huvipakkuv ja värvikas pilguheit 1970ndate aastate dekoratiivsesse ja glamuursesse Londonisse, sealt edasi maailma laiemalt koos selle fotograafide, moekunstnike, modellide ja paljude teiste kirju seltskonnaga. Film Manolo Blahniku kingamoest kui tõelusest põgenemisest ja fantaasiast, kui maailma eri kultuuride ja ajastute isevärki sulamist. Lahe vaatamine. 

15. detsembril saab näha dokfilmi „Coco Chaneli lahingud“, mis kajastab 20. sajandi moeikooni vastuhakku ühiskondlikule korrale, juurdunud tavadele ja maskuliinsele maailmale.

Filmist jäi kõlama, et Gabrielle Chanelil oli erakordne iseloom, mis võimaldas sel naisel ise oma saatust kujundada. Palju huvitavaid dokkaadreid kahe maailmasõja vahelisest ajast, eelkõige Pariisist ja pariislastest.

22. detsembril on kavas dokfilm „Isabel Marant: Kollektsiooni sünd“. Isabel Marant (pildil ülal) annab võimaluse saada osa ühe tema kollektsiooni valmimisest, alustades kõige varasematest ideedest kuni poodiumil esitlemiseni.

29. detsembril on ETV2s moekunsti kuu viimane film „Jean Paul Gaultieri viimane etendus“. Moemaailma legendaarne pahapoiss tähistas sel aastal moeetendusega oma 50 aastat kestnud karjääri. See film heidab pilgu nii tema viimasele suurele etteastele kui ka jäljele moekunstis, mida märgistavad korsett, madrusepluusid, tätoveeringumustrid ja meeste seelikud.

Selles postituses on kasutatud ERRi pressiteadet ja filmikaadreid.

Pildid

Võtsin seinalt maha seal üle 40 aasta rippunud pildi. Mitte et see akvarell mägedest, kus kepslesin nagu noor kaljukits, mulle vähem meeldima oleks hakanud, aga kuidagi tundus mahavõtmiseks õige aeg olevat.

Pildi paariline kukkus hulk aastaid tagasi alla. Kruvid, mis teda kinni hoidsid, tulid tüüblitest välja. Võib-olla sellepärast oli mul hirm, et seinalejäänud pilt ka kunagi alla kukub. Ei oleks tahtnud pildiraami nurgaga vopsu saada.

Nüüd on seinal hästi näha suur ristkülik, mis annab selgelt aimu, mis värvi kogu toa ajas pleekinud tapeet kunagi oli. Kunstipärane ruut, mis ilmestab seina justkui uue kvaliteediga.

Vahel võib ka vanas asjas uut leida.

Siinsed moblafotod on tänaselt uitamiselt. Seinal olnud pildiga pole neil miskit ühist, aga omal kombel on ka need pildid piltidest.