Mai lõpp. Kohtumine kollasega

Kollane on just see energia ja värv, mida pärast talvepimedust vajame. Justkui jõuaksid meieni päikesekiired, igaühele oma - ka sellele, kes taeva poole vaadata ei saa, jõua või taha. Maa pakub meile ohjeldamatult kollast värvi ja küllap oleksime rumalad, kui seda kuldaväärt kingitust vastu ei võtaks. Sellest laengust peab terveks aastaks piisama. Kogume siis säravkollast ja ka veidi tuhmimat, sest kunagi pole võimatu, et peame selle energiaga midagi täiesti ootamatut peale hakkama. Kellegi jaoks päikesed olema...

Muudkui mine!

1helin kirjutas oma blogis sellest, et Minemine ja Tulemine on Olemise vormid.

Minul tekkis seepeale üks keelemõte, mille ka tema postituse kommentaari kirja panin:

"Huvitavad käsuvormid: mine, mine!, tule, mine!, ole, mine! - justkui väljenduks neis see, et tegelikult oleme kogu aeg minekul. Lakkamatult kestev teelolek. Enamik eesti keele selliseid sõnasid on käskivad, ka näiteks suremine - sure, mine! ja elamine - ela, mine!"

Seda mõtet edasi arendades: "-mine" lõpp on meie sõnadele iseloomulik. Me nagu sunniksime ennast kõikides tegudes pidevalt edasi rühkima. Tööta, mine! Astu, mine! Kõnele, mine! Mõtle, mine! Vaata, mine! Ja nii ikka edasi. Muudkui mine ja mine. Isegi sõnas "paigalejäämine" on sees käsk "mine!" Ja laiskle, mine! Maga, mine! Rutta, mine! Saabu, mine!

Huvitav, mil määral see pidev minemine eestlaste jonnaka iseloomuga seotud on?

Ja veel on huvitav, kuhu me kogu aeg teel oleme – kuhu minek?

Miks me ei saa paigale jääda?

Jänes surnuaias

Eile käisin Rahumäe surnuaias lilli istutamas ja tagasiteel tegin igasuguseid pilte. Panin just fotoaparaadi ära, kui märkasime, et üks koht lausa sinab meelespeadest. Läksin sinnapoole, aparaati taas välja koukides, kui järsku lillede seast suur jänes minema volksas. Esimesel hetkel ehmusin, siis püüdsin ikkagi pilti teha, aga oli juba hilja, sest ärahirmutatud haavikuemand või -isand silkas juba eemale.

Eks seegi tulene Murphy seadustest, et fotokat pole kunagi käepärast, kui sobiv pildistamishetk on, ning seda isegi siis, kui fotokas kaasas on.

Rahumäe kalmistul pole ma varem jäneseid näinud. Oravaid sebib seal küllaga.

Pilt: nende meelespeade sina sees jänku mõnuleski, kuni teda segama läksin.