18/04/2011

Impressioonid

Kõik sõltub vaatajast. Vahel vaatad, aga ei näe. Mõtled hulk aega, mis see võiks olla. Mis pundar või pusa? Näiteks see:


Või see:


Või see:


Siis tuleb taipamine. Nagu üleval, nii ka all. Ja pusad hakkavad hargnema, pilt selgineb, maailm muutub arusaadavaks. Nõnda on ka eluprobleemide lahendamisega. Kõik sõltub sellest, kuidas vaatad. Yogananda on öelnud: "Õnn on võime püsida harmoonias kosmiliste seadustega".

Külalisesinejaga kahasse tehtud pildid. Eile. Kevad 2011.

17/04/2011

Fotojaht - metsa all

Igasuguseid metsas tehtud pilte kogunes mul eelmisel aastal ja läinud talvel hästi palju. Aga kevadeks on mullu sageli käidud paikadel uus nägu. Natuke ähmis ja rähmane, nagu ärkajal ikka. Ju on talveuni pikk olnud. Metsaalune ärkab, teeb enda varsti ilusaks, aga praegu on nagu on. Ei midagi erilist ja ometigi on kõik uus ja eriline.


Tänased pildid, külalisesinejaga kahasse tehtud.
Teiste fotojahiliste metsaalused leiud on siin.

02/04/2011

Kuidas Laar varastas poest pudeli "Aknooli"...


Jätkan leheneegrite vanade, peamiselt 1994. aastast pärinevate "stiiliraamatute" ja kirjutamisjuhendite lehitsemist. Hinnanguid ma siin toodud tsitaatidele üldjuhul ei anna, küll aga aitavad need ehk lugejal mõista, et nüüdisajakirjanduses ei ole (või on üliharva) midagi juhuslikku. Kogu mõju on väljaannete poolt üsna täpselt kalkuleeritud.

Uudistest: "Pealkiri peab meelitama lugu lugema, olema müüv.  Lugu võib olla kui tahes väheütlev, pealkiri on ikka terav ja sisukas." - Siin on suur erinevus vana hea Eesti ajakirjanduse reegliga, mis sisu vormist olulisemaks pidas: jutt olgu lühike või pikk, peaasi, et on õpetlik,

"Kui tegelane on persoonina täiesti ebaoluline, aga läbielatu või kogetu tõttu autoriteetne (näiteks kassapidaja on ainus inimene, kes nägi, kuidas Mart Laar varastas poest pudeli "Aknooli"), siis tavaliselt ei ole tema nime vaja kasutada. Piisab ametinimetusest ja mõnest iseloomulikust detailist ("Kodutarbes" 15 aastat töötanud vanemkassapidaja)."

Eufemismidest: "Bürokraadid ja ühiskonnategelased kasutavad neid sageli ebameeldivate väljendite vältimiseks. Ärme seda mängu kaasa mängi. Väljaspool otsetsitaate kirjutame "odav", mitte "madala hinnaga"; "vanurid", mitte "eakad inimesed", "vaesed", mitte "vähekindlustatud.""

"Uudiskriteeriumit kõrgelt ületavate sõnumite - terrorismiaktide ja suurte õnnetuste - puhul võib lugeja väsida: ikka see sama jama. Kui sul palutakse asja uurida, lahka sündmust, too põnevat tausta, kirjelda piltlikult toimunut, selgita, miks kommentaari on vaja. Pea silmas, et kommentaar ei püüa infot kinnitada, vaid ümber lükata, ja säilita sugestiivne suhtumine."

"Uudiste järjekord väljaandes, kus sina töötad, on alati järgmine: Tallinn, Eesti, Põhjala, Läti, Leedu. Seejärel Venemaa, SRÜ ja teised riigid." (Niisugune järjestus oli siis soovitav aastal 1994 ja on praeguseks väga mitmete põhjuste tõttu mõneti muutunud.)

"Ameerika filmidest ning USA ajakirjandusest tuleb õppida: ole pealetükkiv ja tugev. /.../ Pane lugeja nägema! Sadistlikult! Too välja abstraktne teooria maailmast - see aitab loetut meeles pidada. Lugusid kirjutades püüa esile kutsuda reaktsioone. Too ära detailid, konkreetsed inimesed."

Kui eelmised tsitaadid olid nn Tallinna lehtede toimetuste juhendmaterjalidest, siis järgmine lõik on ühest Postimehe toimetuses tollal toimunud koosoleku ülevaatetekstist. Täna Postimehe kahe ajakirjaniku lugu ühest meie suurest sportlasest lugedes tuli see lõik mulle meelde ja tundus looga seonduvasse konteksti sobivana:

"Kui te kellestki kirjutate ja kahtlete, kas olete tema suhtes olnud aus ja õiglane, kujutage ette, et peate talle homme silma vaatama. Kas suudate vaadata nii, et te ei punasta ega silmi maha ei löö. Kui ei suuda, siis järelikult on loo tonaalsusega midagi paigast ära."

Vt ka eelmist postitust "Superstaarid devalveeruvad väga kiiresti".