Mõned elud on võimsad nagu puud. Siin, Eestimaal, võrdleme neid tugevate tammedega. Ja ega tammetõrudki tammedest kaugele kuku. Enamasti.
Mõnele puule tahaks pai teha. Võib-olla kallistada, ümbert kinni võtta, kui ulataks. Mõne metsa kohta aga ohkame luuletaja kombel, et kes teab, kui kaugele näeksime, kui seda metsa ees ei oleks.
Siin on piltidel paar kauge maa võimsat puud. Ma ei tea, ei tunne nende mälestusi. See maa on olnud täis vägevaid kindluseid, relvi, sõdalasi, kadunud aegade uhkust. Aga ühel sekundi murdosal nägid need võimsad puuhiiglased mind, kes ma neid pildistasin. Ja selle sekundi murdosakese ulatuses olen minagi nüüd nende mälus. Kas pole see kummaline, jääda tillukese eikusagilt tulnud tundmatuna, tühise kaduvväikse eikellenagi võimsatele meelde. Jääda nende lehtede kahinasse.
Selle fotojahi võimsad on siin.
vahvad! nagu skulptuurid!
ReplyDeleteJah, tõesti võimsad.
ReplyDeleteMis meenutab inimesele, et ta on kübe, pisitilluke hetk aja kulus...
ReplyDeleteKindlasti on neil hing. Ja mälu.
ReplyDelete...lisaks sellele, et nad on tõeliselt võimsad...
jah, neid kallistades alles tunned nende võimsust! siis ses mõttes, et kahe käega ikka ümbert ei võta.
ReplyDeleteKummalised puud...ilmselt väga vanad. Maltal on käimata, kindlasti lähen siis ka bot.aeda vöi arboreetumisse. Ajapuudusel valin alati need kui et city köigi oma völudega.
ReplyDeleteNeed puud on justkui ise kallistusse kivistunud :)
ReplyDeleteEks see ole osa võimsuse arusaamast. Mälestuste rohkus.
ReplyDeleteTundub imelik, et nii sõlmes puud saavad olla päris..
ReplyDeleteSelle võimsa pusa vahel võib elutseda üsna mitmeid erinevaid liike, ma kahtlustan.
ReplyDeleteMeenutab bodhy tree'd ;)
ReplyDeleteBodhi puu oli vist viigipuu ja sel olid/on vist teistsugused lehed. Aga puude majesteetliku raugavälimuse ja tõenäoliselt ka intelligentsuse poolest sobiksid need kaks bodhi puuks küll :)
ReplyDelete