Paar nädalat tagasi käisin ühes Tallinna kesklinna raamatupoes. Ostsin vajaliku teatmeteose ja siis tahtsin näha, kas mu oma raamatut "Eestimaa ilu" ka seal müügil on. Ei näinud müügisaalis kuskil, küsima ka ei hakanud, sest mõtlesin, et võib-olla on siis hetkel mingi kogus läbi ja oodatakse uut.
Täna rääkis aga üks inimene, et oli mõned päevad tagasi just sealtsamast kauplusest tahtnud mu raamatut osta. Päris mitu eksemplari, kingituseks gümnaasiumilõpetajatele. Raamatus on ju juttu tuntud Eesti kultuuritegelaste elust ja tegevusest ning nende kool leidnud, et see oma kena kujundusega sobiks kinkimiseks hästi.
Vaadanud siis poes ringi, aga soovitut ei leidnud. Küsinud müüjalt, see kiiganud arvutisse ja juhatanud ostja "kultuuri"-riiuli juurde. Seal ei olnud. Nüüd otsiti koos müüjaga läbi "ajalugu", "mälestused" jms. Ikka ei olnud, kuigi arvuti põhjal ja müüja sõnul pidi raamat poes müügil olema. Siis tulnud üks noormees ja öelnud müüjale, et ta ... olevat pannud mõned raamatud kappi, selle ka, sest poes ei olevat hetkel ruumi olnud.
Ostja sai soovitud eksemplarid siis pika otsimise järel kapist kätte, aga tal jäi imelik mulje, sest kes oskab kapis olevat raamatut küsida. Mina olin ta juttu kuulates selle "konkreetse füüsilise raamatupoe" müügipraktika pärast täiesti nördinud, sest on väga võimalik, et raamat oli kapis ka juba paar nädalat tagasi, kui ma ise seal kaupluses käisin. Aga ma kirjutasin ta ikka lugejatele, mitte poe kappi jätmise jaoks. Elementaarne, et ta müügisaalis ka väljas oleks...
Muidu oli täna tore päev.
Muu hulgas pildistasin parditiigi juures parte, aga nad hoidusid keskpäeval päikese eest kaugele varju. Ei õnnestunud neid lähemale meelitada ja kuigi häid pilte ei saanud.
