Jan Morris „Veneetsia“

Jan Morris
„Veneetsia“
Inglise keelest tõlkinud Piret Lemetti.
368 lk.
Kirjastus Eesti Raamat, 2022.

„Tegemist on algselt James Morrise nime all avaldatud raamatu kolmanda täiendatud väljaandega,“ kirjutas tuntud reisikirjanik Jan Morris (1926-2020)* oma raamatu „Veneetsia“ (1960) eessõnas 1993. a ja selgitas lugejatele, et see pole raamat ajaloost, kuigi sisaldab ajalugu käsitlevaid lõike; samuti pole see reisijuht, kuigi vaatamisväärsusi on põhjalikult kirjeldatud ja tutvustatud. Ka päris reportaažiks ei saavat seda nimetada, kuigi autor kirjutas „Veneetsia“ väliskorrespondendina. Kui ta aastaid hiljem korduvalt püüdis kogu materjali värskendada, mõistis ta aga varsti, et tegemist ei ole sedalaadi raamatuga, mida oleks paari kärme markeritõmbega võimalik nüüdisajastada.

Raske on iseloomustada seda teost paremini, kui autor ise seda teeb:
„Tegemist on äärmiselt subjektiivse, romantilise impressionistliku pildiga mitte niivõrd linnast, kuivõrd kogemusest. See on Veneetsia, nähtuna konkreetsel hetkel läbi konkreetse silmapaari – ja need olid noore inimese noorusest omastest stiimulitest mõjutatud silmad. Selles on tunda erilist heaolutunnet, mis on iseloomulik olukorrale – kui ma tohin tagasihoidlikkuse unustada –, kus autor ja teema omavahel ideaalselt klapivad: praegusel juhul ühelt poolt maailma kauneim linn, mis ihaleb üksnes imetlust; teiselt poolt nooruslikule küpsusele iseloomulikku väge täis kirjanik, tugeva keha ja põletava kirega, kelle maailmas ei kummita ükski mure ega vaev. Mida sellele raamatule ka ette heita ei saaks (ja ma tunnistan, et mõni asi ikka on), mitte keegi ei saa eitada sellest hoovavat õnne. Sellest õhkub naudingute vaimu.“ 

Kirjanikul on erakordselt rikkalik ja paindlik keel, mille tõlkija Piret Lemetti on samamoodi erksalt suutnud  eesti keeles meieni tuua. Selles raamatus on tohutult palju kirjeldusi, selgitusi, avastusi, kunstikirevust, kassipaitusi, lõhnu ja maitseid, verd ja veine, gondlijuhtide hõikeid, sillakaari, armurõõme, taplusi, legende, müüte, vaatlusi, loetelusid, fakte, lausa entsüklopeedilist ulatuvust ühest ajajärgust teise, kunagistest veneetslastest nüüdisaja omadeni,  ammustest seiklustest praeguste majanduslike ja kultuuriliste vahekordadeni – kõike seda, mis viletsama kirjapaneku puhul võiks tüütavalt mõjuda ja raamatu eemaletõukavakski muuta. Morrise „Veneetsia“ aga on mõjus teos, mis lugeja endasse ja seega ka Veneetsiasse haarab, oma rikkust ja võlu temaga jagab ja ühtlasi kuulub kindlasti maailma reisikirjanduse paremikku. 

Olen Veneetsias käinud ja nii oli „Veneetsia“  mulle ühtaegu meeldetuletus ja väga põhjalik täiendus seal kogetule. Autor on oma teoses suutnud kõikvõimalikke tundmusi rikastada mitmesugustest arhiividest ja muudest allikatest pärit teadmistega. Kolm olulist osa – „Elanikud“, „Linn“ ja „Laguun“ – on ühtviisi sisutihedad, kuid mulle meeldis neist enim esimene, veneetslaste ja nende omapära tutvustus. Nad elavad linnas, mis maailma silmis seisab kuskil ebardluse ja muinasjutu piirimail.

Sellest raamatust leiaks tohutult palju paeluvaid tsitaate, kiidusõnu vääriks see kindlasti veel rohkem, kui siia kirja sai. Väga suurt huvi peaks „Veneetsia“ pakkuma neile reisiraamatute lugejatele, kelle maiuspaladeks on olnud sarjas „Maailm ja mõnda“ ilmunud väärtteosed. Kuid ma ei kahtle selleski, et praegu laialdaselt levinud ja populaarse „Minu…“ sarja lugejad võiksid samuti seda teost nautida, leides oma üllatuseks, kui aegumatult ja sisukalt on reisiraamatus võimalik põimida nii subjektiivset kui ka objektiivset. Kiirlugemiseks „Veneetsia“ eriti ei sobi, aga meeldiva naudingu puhul ju tahetaksegi, et see kauem kestaks.

„Veneetsia, nagu kaunis armuke ja paljud kanged tumedad veinid, pole teiega iialgi täiesti otsekohene. Tema minevik on salapärane, olevik vastuoluline, tulevik kaob ebakindluse hämusse. Te jätate ta maha, olles rahul, ent hämmastunud otsekui noormees, kes end õnnelikult embusest vabastades korraga taipab, et piiga on oma mõtetega mujal, ja endalt hetkeks küsib, mida paganat ta selles tüdrukus ometi näeb.“

Tänan kirjastust Eesti Raamat raamatu eest.

*Kirjaniku nime muutmisest ja elukäigust saab päris ammendavalt lugeda Wikipediast. 

Neliteist

See blogi saab täna 14aastaseks, sest esimest korda kirjutasin siia 27. jaanuaril 2008. Lugemist peaks jätkuma, sest postitusi on siin 1495.
Ülehomme saab sama vanaks minu teine blogi Suleke.
Ega siis muud, kui palju õnne blogi(de)le ja mulle võib-olla ka!
Parim kingitus on see, kui olete usinad nüüd ja edaspidi blogipostitusi kommenteerima.

Õnnitlusega grafitil on tordil küll ainult kolm küünalt, aga seegi on tõestuseks, et hea tahtmise korral võib tänavakunstist leida midagi igaks elujuhtumiks.
Moblafoto Astangult, okt 2021.
Aitäh külalisesinejale foto eest!

Vaatamisi: jaanuaris jäid silma...

Filmid

„Orlando“ (1992, Suurbritannia, Venemaa, Itaalia, Prantsusmaa, Holland, rež Sally Potter). 
Tugineb Virginia Woolfi klassikalisele romaanile „Orlando: elulugu“ (1928). Kriitikute sõnul on see suurejooneline ja fantastiline lugu noore aristokraadi pöörasest elust läbi sajandite ja muutuva aja. Samuti peetakse seda väga õnnestunud kostüümifilmiks, mis esitati mitmele Oscarile.

Minu meelest on see nüüd juba 30 aastat vana film väga ajatu ja samas ka meie jaoks üllatavalt kaasaegse mõtteviisiga. Eriline „melanhoolselt ette muretsemine“ ühes mängleva vaimukusega köidab ja jääb meelde. On huvitavaid stseenilahendusi ja sujuvaid üleminekuid ühest sajandist, ühest olekust teise. Omapärast, nii hingelt kui välimuselt kaunist nimiosalist mängis Tilda Swinton, olles veenev nii mehena kui ka naisena. Soovitan kindlasti vaadata.

„Matilda“ („Матильда“; 2017, vene, rež Aleksei Utšitel).
Film tekitas Venemaal palju kõmu. poleemikat ja skandaale, sest monarhistidele ei meeldi, millisena näidatakse Nikolai II ja baleriin Matilda Kšessinskaja (31. aug /vkj 19. aug/ 1872 – 6. dets 1971) armastust. Filmi on Venemaal süüdistatud patustamises ajaloolise tõega ja peetud liiga erootiliseks. Vastuseisu ilmutasid ka usuringkonnad.

Nende skandaalide pärast kavatsesin sellest filmist pikema eraldi blogipostituse teha, kuid nähtu osutus kesiseks ja lahjaks. Ilus oli vaadata tantsu ja kostüüme, aga üldiselt oli film kokku traageldatud rohmakalt: alguspool venis igavalt ja kogumuljet ei päästnud ka suhteliselt hästi tehtud lõpp. Ei olnud ka ühtki huvitavat osatäitmist.

Sarjad

„Väike trummitüdruk“ („The Little Drummer Girl“; 2018, Suurbritannia, USA). Alguses kahtlesin, kas seda sarja üldse vaatan. Tagantjärele võin öelda, et osutus ootamatult heaks. Kirjutasin sellest pikemalt siin.

„Canterville'i lossi vaim“ („The Canterville Ghost“; 2021, Suurbritannia). Hakkasin vaatama, sest kunagi lapseeas või nooruses nähtud sama pealkirjaga filmist olid mingid uduselt head muljed. Praegune 4osaline sari on ladus koguperefilm, milles ühtki sädelevat näitlejatööd ei sisaldu, aga mida võib täitsa vaadata, et igapäevamõtetest puhata. Sisututvustusest: „20 aastat on vanas Canterville'i lossis peremehetsenud Sir Simoni vaim, kuid siis ostab lossi Otiste perekond Ameerikast ja koos lossiga ka vaimu. Nagu Otiseid ei heiduta inglaste jahe vastuvõtt, ei hirmuta neid ka kummitused.“

„Shetland“, seekord 6. hooaeg, kolm täispikka osa. Lõppes nii, et jään uut hooaega ootama, et mis ikka Perezist edasi saab.

„Eradetektiivid Shakespeare ja Hathaway“ („Shakespeare & Hathaway – Private Investigators“; 2020, Suurbritannia). 3. hooaeg. Sobib vaatamiseks väsinud peaga, sest ei eelda erilist kaasamõtlemist.

Dokid

„Riigikogu direktor“ (2021, ETV, rež Toomas Lepp, stsenarist Hannes Rumm).
Ajast ja inimesest, mida ja keda ma ise tean. Filmitutvustuses öeldakse: „Dokumentaalfilm on pühendatud Eesti iseseisvumise taastamises märgilist rolli mänginud Ülo Nugisele, kes oli Ülemnõukogu juhataja otsustavatel augustipäevadel. /---/ Ühe toonase tipp-poliitiku eluloo kaudu avaneb vaade kogu laulvasse revolutsiooni ja Eesti riigi taastamise loosse.“ Vaatasin ja meenutasin.

„Eesmärk: leida rõõmu raskel ajal“ („Mission: Joy - Finding Happiness in Troubled Times“; 2021, USA).
Igati vaatamisväärne. Pikemalt kirjutasin sellest siin.

Kõiki vaatasin Jupiterist.  
Filmiplakatid internetist.

Seintelt ja müüridelt – 21.

Jällegi ports grafiteid nädalavahetusel vaatamiseks. Tehtud on need samuti kui eelmise postituse omad peaaegu nagu „Stalkeri“ Tsoonis...

Lihtsalt mõttevilksatusena: kui vaadata, kui palju on grafiteid ainüksi mõnes kohas Astangul, siis paneb juba seegi imestama, kui märkimisväärselt palju on raha kulutatud ilmastikukindlate värvide hankimisele. Tundub, et inimesed, vähemasti noored grafitihuvilised, nii väga vaesed polegi või hoiavad nad kõhutäie arvelt kõvasti kokku.

Moblafotod Astangult, okt 2021.
Aitäh külalisesinejale fotode eest.

Lahkujad lähevad Brisbane'i

Jevgeni Vodolazkin
„Brisbane“ – „Брисбен“
(Kirjastus АСТ: Редакция Елены Шубиной, 2018).

Kui ma mõned aastad tagasi vene menukirjaniku Jevgeni Vodolazkini romaani „Aviaator“ lugesin, sain teada, et kirjanikul on kohe-kohe valmimas järgmine romaan „Brisbane“. Nüüd siis lugesin venekeelse e-raamatuna ka seda ja pean tunnistama, et mul on oma muljeid täitsa raske kirja panna.

„Brisbane“ on paeluv lugemine, mis samuti nagu „Aviaator“ ei lase lugejat enda küljest lahti, kuigi loetu võib teda hingeliselt rohkem väsitada kui tiivustada, sest „Brisbane“ on üsna masendav ja kurb teos. 

Romaani alguses saab peategelane, andekas ja kuulus kitarrivirtuoos Gleb Janovski lennul Pariisist Peterburi  naabriks vintis kirjaniku, kellega lepib kokku, et too hakkab muusiku elust raamatut kirjutama. Janovskist on varemgi kirjutatud, kuid senised käsitlused on temast kui muusikust ja ta tahab, et temast kirjutatakse kui inimesest, sest kõik, mis muusikas on, tuleneb inimlikkusest.

Nii hakkabki Janovski meenutama oma lapsepõlve ja kooliaastaid Kiievis, kus vene-ukraina segaperest pärit poiss kasvas, mille värve, lõhnu ja helisid, samuti tundeid ja juhtumisi ta mäletab. Tegevustik kulgeb umbkaudu 1970. aastast kuni 2014. aastani, postskriptumis on juttu ka hilisemast. 

Algul õpib Gleb nii tava- kui ka muusikakoolis, mängib mitu aastat ukraina rahvapilli domrat, sest ta käed pole veel kitarrimängimiseks piisava suurusega, ja unistab kitarriõpingutest. Viie aasta pärast saabki ta alustada kitarripeensuste õppimist, aga tema nii paljutõotavana tundunud muusikahuvi kõrval hakkavad teda huvitama ka paljud muud asjad, elu toob väga ootamatuid pöördeid, ka lahkumise Kiievist Leningradi, mida ta jonnakalt Peterburiks kutsub, seejärel aga juba Saksamaale…

See on väga suurel määral romaan muusikast, ääretu täpsusega avab Vodolazkin mitmesuguseid muusikasaladusi ja -nüansse, loetleb suurepäraseid muusikapalasid, kuid veelgi rohkem on see raamat inimeste otsingutest ja leidmistest, armumistest ja pettumustest, omapäradest ja kordumatusest, surmast ja surematusest. 

Glebi huvitab ja innustab nii muusikas, kui ka keeles ja elus polüfoonia – mitmehäälsus, häälte meloodiline iseseisvus, millega ta elus ja maailmas ikka ja jälle kokku puutub. Seda polüfoonilisust suudab Vodolazkin  oma romaanis hästi väljendada: „Brisbane“ on sõna otseses mõttes polüfooniline teos.

Brisbane on Glebi ema Irina lemmiklinn, kuhu teda viivad unistused ja kirglik soov kunagi sinna minna. Oma lemmikuks on ema Brisbane’i valinud selle nime ilusa kõla pärast. Glebi jaoks on see linn midagi Aleksandr Grini lugude unistuslinnade taolist. Brisbane kui unistus, lootus, koht, kuhu lähevad need, kes Glebi elust kaovad ja lahkuvad, on romaanis kogu aeg tagapõhjal. Võib-olla on see võimalus, väljapääs või hoopiski hukatus ja lõpp? Ja korduvalt tabab Gleb end mõttelt, kas Brisbane on üldse olemas, kas Austraalia on üldse olemas.

Kui Glebi ründab Parkinsoni tõbi, mis ei lase tal enam kitarri mängida, näib talle kadununa ka elu mõte. Aga Vodolazkini romaan toob Glebi ellu mõneti üllatava pöörde, uue võimaluse, kuid seegi tundub haihtuvat, nagu on haihtunud elus kõik muu…

Ma ei taha oma blogi lugejatele „Brisbane’i“ sisu liiga ära rääkida. Lihtsalt lisan, et omamoodi nüansi lisas raamatule minu jaoks ka selle lugemisaeg – praegu, mil me kõik mõtleme Venemaa ja Ukraina seostest ja vastuoludest, oodates mis saab. 

„Только в гармонии с тишиной и может существовать музыка. Без паузы звук неполон, как неполна речь без молчания. Музыкальная пауза Глеба растянулась на много лет, но это была лишь пауза.“

„Когда из музея похищают античную скульптуру, это не отменяет историю античности. Просто античность становится на одну скульптуру беднее.“

„…жизнь – это не момент настоящего, а все прожитые тобой моменты. Будущее – это свалка фантазий. Или – еще хуже – утопий… /- - -/ Будущее легко отнять, потому что его не существует. Это всего лишь мечтание. Трудно отнять настоящее, еще труднее – прошлое. И невозможно, доложу я вам, отнять вечность.“  

„Где кончается слово, начинается музыка.“

Seintelt ja müüridelt – 20.

Peaaegu nagu „Stalkeri“ Tsoonis...

Moblafotod Astangult, okt 2021.
Aitäh külalisesinejale fotode eest.

Üleannetud vaimsed vennad

Veel neli-viis päeva on Jupiterist võimalik vaadata kaht vana tarka meest, keda tunneb kogu maailm. Nad mõlemad on pälvinud Nobeli rahupreemia. Üks neist,  peapiiskop Desmond Tutu (7. okt 1931 – 26. dets 2021) on oma silmad igaveseks sulgenud, teine, dalai-laama (Tenzin Gyatso; sünd 6. juulil 1935) püsib ja tegutseb veel. Nad olid väga head sõbrad, kuigi kohtusid elus ainult kuus korda.  Rõõmu tundmine ka kõige raskematel aegadel on olnud nende eluviis.

„Eesmärk: leida rõõmu raskel ajal“ („Mission: Joy – Finding Happiness in Troubled Times“; 2021, USA, rež Louie Psihoyos) on dokfilm nende viimasest kohtumisest (2015). Aga mitte ainult. Ühtlasi saab ülevaate nende eluteest ja Tiibeti ning LAV-i poliitilisest elust. Nad võinuksid olla kibestunud, aga on olnud rõõmsameelsed ja ettevõtlikud, siirad ja kaastundlikud. Nad esindasid erinevaid uske, kuid suutsid leida ühisosa ja kooskõla.

Nad naersid selle vestluse ajal palju ja nakatavalt, nimetades end ise üleannetuteks vaimseteks vendadeks. Nad rõhutasid, et elus on tähtis asjaolude ümbermõtestamine.  Mõnikord võib olla väga halb, aga see annab uued võimalused õppida. Kannatused tähendavad seda, et võimalused panevad su proovile. Sisemine tugevus, südamesoojus aitab kõike taluda ja ka kannatustes teisi toetada ning abistada.

Desmond Tutu ütles selles dokis enda kohta, et on lootusetult lootusrikas. Nad mõlemad on pidanud inimest meistriteoseks, mida alles luuakse. Lubage endal tunda head ja pidage meeles, et kõige tugevamad sõprused põhinevad austusel!

Suurepärane dokk ja meeldetuletus sellest, kuidas ka rasketel aegadel rõõmu tunda.
Filmiposter internetist.

See kuulus laulev perekond

Aasta esimese raamatuna lugesin juba mullu alustatud meenutusi von Trappide laulvast perekonnast. Maria Augusta von Trapi ülevaade elust Austrias ja USAs on kirja pandud 1949. a pärast perekonnapea surma ja selle esimene osa sai aluseks paljude lemmikfilmile „Helisev muusika“ (1959).

Raamat erineb filmist vägagi ja lisab palju uut teavet nii perekonna põgenemisest kui ka edaspidisest elust. Olulisel kohal on neis meenutustes kindel usk jumalasse ja lootus sellesse, et ta alati aitab. Vähemasti Maria ja von Trappide perekonna puhul see lootus ka enamasti täitus.

Mulle meeldisid rohked kirjeldused mitmesugustest rahva- ja peretraditsioonidest ning jõulude tähistamisest. Kõik need aitasid kaasa laste kasvatamisele ja perekonna üksmeelsemaks muutmisele.

Kes soovib lugeda midagi rahulikku, sellele sobib see mälestusteraamat kindlasti. Kuid ega von Trappide pereelu Ameerikas kuigi rahulik polnudki, sisaldades nii kinnipidamist kurikuulsal Pisarate saarel Ellis Islandil kui ka rohkeid ringreise, nii püsiva kodu otsimist kui ka ehitamist.

Mitte kunagi ei unustatud oma sõpru – niihästi neid, kes olid jäänud Austriasse ja keda tuli sõjajärgsel raskel ajal abisaadetistega aidata, kui ka neid, kes aitasid suurel perel Ameerikas sisse elada ja hakkama saada. Ja muidugi on see raamat armastusest.

Von Trappide pere kauaaegne juhtmõte oli „Nec aspera terrent“ („Ärge laske raskustel end heidutada“). Pärast USA kodakondsuse saamist võeti perekonna ja ansambli juhtmõtteks „Cor unum“ („Üks süda“), sest üksmeelne perekond tundis end ühtse südamena.

„Heliseva muusika“ viise tunneb meist igaüks. Aga minu jaoks oli nauditav otsida ja näha YouTube'i vahendusel, kuidas laulis tõeline perekond Trapp, kuidas Maria von Trapp koos teda filmis mänginud Julie Andrewsiga joodeldas ja kuidas laulavad kunagise von Trappide perekonna praegused järeltulijad.

Raamatust on ilmunud mitu väljaannet eesti keeleski, pealkirjadeks nii „Helisev muusika“ kui ka „Trapi pere ansambel“, kuid need ei olnud seni mu kätte sattunud. Lugesin venekeelset e-raamatut, siinne esimese ingliskeelse väljaande (1949) kaanepilt on aga internetist.

„Одна из самых главных особенностей человеческой жизни — способность строить планы. Даже если они никогда не обращаются в реальность — вам принадлежит радость ожидания.“

Seintelt ja müüridelt - 19.

 Endine sõjaväelinnak Astangul sisaldab lausa lõputut hulka grafiteid, mis omakorda ulatuvad lihtsast sodipodist huvitavate kompositsioonideni.

Kui palju tunde ja värve on siia kulutatud! Küllap on paljudes nende kunstnikuhakatiste kodudes arvatud, et võsukesed on öös kuskil paha peal, aga nemad püüavad hoopiski väljendada oma kunstisädet ja tärganud loomeiha.

Moblafotod on pärit eelmise aasta oktoobrist, aga ju luuakse Astangule ja mujalegi uusi "taieseid" ja taieseid ka alanud aastal uue hooga. Kui muidugi mahajäetuid hooneid enne maha ei lammutata.

Aitäh külalisesinejale fotode eest!

Vaatamisi: „Väike trummitüdruk“

Läinud aasta viimasel päeval ja eile vaatasin Jupiterist John le Carré populaarsel spiooniromaanil põhinevat telesarja „Väike trummitüdruk“ („The Little Drummer Girl“; 2018, Suurbritannia, USA). Suurepärane elamus oli. Väga hästi tehtud (Lõuna-Korea tunnustatud režissöör Park Chan-wook) ja pingelis-põnevalt mängitud (Florence Pugh, Alexander Skarsgård, Michael Shannon jt). Olen selle sarja üle tänagi päris palju mõtelnud.

Üsna kindlasti on paljudel John le Carré „Väike trummitüdruk“ ammu loetud, sest eestikeelses tõlkes ilmus see mõni aasta tagasi. Minul oli raamat lugemata ja võimalik, et just selle tõttu haarasid pulbitsev sündmustik ja keerulised tunded mind kohe kaasa.

Rohkem kui topeltagendiks värvatud noore näitlejanna Charmian Rossi seiklusrikas ja üpris õudne käekäik paelus mind tema ülioskusliku juhendaja Gadi mahasurutud armastus ja õiglustunne, mida Alexander Skarsgård väga hästi välja mängis. Minu jaoks oli Skarsgård tõeline avastus, sest ma ei ole seda sümpaatset ja vaieldamatult andekat näitlejat varem sattunud nägema.

Tegevus algab 1979. a, mil Lääne-Saksamaa pealinnas Bonnis ühe diplomaadi kodus plahvatab pomm. Asja uurima saabub Iisraeli spioonikomandör Martin Kurtz, kes on veendunud, et kuriteo taga seisab Palestiina revolutsioonilise rakukese juht Khalil. kes seisab oma rahva eest ja tahab kätte maksta oma vendade eest. Kurtzil on vastuoluline loomus, kuid ta on mõnes olukorras julmuseni fanaatiline.

Sündmused kulgevad mitmes riigis, Charliel kaob võimalus tunda omaenda tundeid, temast saab sööt Khalili tabamiseks, teda koolitatakse sisuliselt enesetaputerroristiks, tema hinges segunevad tugevad kahtlused, lõpuks tuleb tal leida oma tee, kuid sellele astumiseks puudub tal taas kord vaba valik...

Kas kättemaks on alati õigustatud, kas kõigil asjaosalistel on kohati võikas mängus oma õigus ja õiglus, kas spioone saab üldse kunagi usaldada, kas rohked ohvrid ei ole liiga kallis hind ja kas lõppude lõpuks ei ole igaühel õigus armuda ja armastada?

„Kes sa oled?“
„Kes sina oled?“

Filmiposter internetist.