Tagasipilk aasta avakuule, üks filmisoovitus ka

Soe. Liiga soe ja pime. Päevad olid läbinisti hämarad ja tõid kaasa lumeigatsuse. Lumesära ja valguse soovi. On olnud nii teistmoodi talv, et ma pole senini talvesaapaid jalga pannud. Paksu tallaga tumedatest sügiskingadest on piisanud. Hea on see, et pole libe ja ka küttearved on väiksemad kui külmematel talvedel.

Aga sedamoodi talv on minu jaoks väga väsitav. Kogu aeg tahaksin magada. Siilidki pidavat praegu üpris juhmi moega ärkvel olema. Huvitav, kas karud ikka saavad kuskil põõsa all tukkuda või tatsuvad niisamuti uimerdavatena ringi? Hunditeadlane prognoosis ühes ajalehes, et sooja talvega suurenevat huntide arv. Ja puuke pidavat ka palju rohkem saama.

Et ma jaanuaris mingeid ülestähendusi ei teinud peale paari blogipostituse raamatutest ja mõne märkuse oma kalendris, siis ega ma seda jaanuari väga hästi ei mäletagi. Ühtlaselt hall kuu oli. Jooga päästab ja seda olen juba septembrist alates iga päev umbes 20 minutit teinud. Seni ühtejärge 150 päeva. Teeb reipamaks ja on ka muidu hea.

Paar päeva tagasi oli mu kahel blogil sünnipäev: 27. jaanuaril sai 12aastaseks seesinane siin ja 29. jaanuaril „Suleke“, mis praegu peaaegu et blogipuhkusel on. Nüüdseks olen niisiis bloginud 12 aastat.

Viimasel ajal olen küll rohkem tähelepanu pälvinud raamatublogijana, aastavahetusel jõudsid mõned mu blogitekstid raamatute kohta ka ERR-i kultuuriportaali. Samuti küsis üks kena inimene, kas oleksin nõus raamatublogijana kohtuma lugejatega aprillis Prima Vista kirjandusfestivalil. Kutse tegi mulle rõõmu, kuid seekord soovitasin enda asemel mitmel põhjusel kedagi teist.

Lugemisootel on mitu raamatut, varsti peaks minuni koostöö raames jõudma ka üks hästi paks teos – kui selle läbi loetud saan, siis kirjutan ka blogis.

Vaadanud olen „Verat“, „Uut paavsti“, „Doktor Martinit“. Küllap veel midagi, mis kohe ei meenu. „Äraostmatuid“ („Line of Duty“, BBC) vaatasin ka, kuid kahjuks jäi selle näitamine pärast teise hooaja lõppu katki, kuigi alles kolmandal hooajal selgub, kes on Golfipoiss ja milliseks kujuneb eluaegsesse vangistusse mõistetud Lindsay Dentoni saatus. Hooaegu on rohkemgi, võib-olla näitab ETV neid ka kunagi. Või on äkki Brexit takistuseks?

ETV2-s on praegu veel võimalik järelvaadata südamlikku filmi „Raamatupood“ („The Bookshop“; 2017, Suurbritannia, Hispaania, Saksamaa). 1959. aastal avab noor lesk Inglismaa konservatiivses väikelinnas oma unistuste raamatupoe. Kuid tulevik on tume. Florence'i ainsaks abiliseks saab väike lokkispäine Christina ja poolehoidu ilmutab ka kohalik kummaline rikas raamatusõber. Kuid üks neist on noorusest nõder ja teine vanadusest väeti. Ülejäänud linnaelanikud suhtuvad Florence'i raamatupoodi kas vihkamisi või jahedalt ja talle loobitakse kõikvõimalikke kaikaid kodaratesse.

Suur meistriteos see film küll pole, aga annab päris huvipakkuva pildi kunagisest kirjandusse ja kunsti suhtumisest ning teistest erinevate inimeste üksildusest. Mulle meeldis ja küllap meeldib nii mõnelegi mu blogi lugejale.

Filmiposter internetist. >