27/09/2015

Liiga agarad võhivõõrad hõimlased


Kuigi tean, et eestlased on tublid koduloo- ja suguvõsauurijad, ei kuulu ma ise nende alade entusiastide hulka. Oma suguvõsast tean nii palju, kui (lähi)sugulastega seoses vajalikuks olen pidanud, mis teeb kokku üsna mitu põlvkonda. Sellega olengi piirdunud.

Hiljuti sain teada, et mul (nagu vist igal eestlasel) on rohkesti hõimlasi. Selgus see siis, kui leidsin guugeldades, et Genis on mu vanemate andmed, mida ma ise sinna pannud ei ole. Genis tegutsemine ei ole mind köitnud.

Aga mis nii isa kui ka ema andmetesse puutub, siis oleks nende profiilide haldajate (mulle täiesti tundmatute isikute) poolt vähemasti kena olnud nende avalikuks väljapanekuks luba küsida (või, kui minu olemasolust midagi ei teata, need välja panemata jätta). Eriti kehtib see mu ema puhul, kelle surmast ei ole möödunud 30 aastat.

Selleks kohustanuks neid mulle võhivõõraid haldajaid ka Eesti isikuandmete kaitse seaduse § 13. Isikuandmete töötlemine pärast andmesubjekti surma, mis sätestab:

 (1) Pärast andmesubjekti surma on andmesubjekti isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti abikaasa, vanema, vanavanema, lapse, lapselapse, venna või õe kirjalikul nõusolekul, välja arvatud juhul, kui isikuandmete töötlemiseks nõusolekut ei ole vaja, või juhul, kui andmesubjekti surmast on möödunud 30 aastat.

Genist võib, nagu olen teisteltki kuulnud, oma vanemate, lähisugulaste ja isegi laste kohta mõnigi kord üht-teist ootamatut leida. Minu tädi puhul oli märgitud, et surma-aasta teadmata, aga ta ei ole surnud, vaid elab oma rõõmsameelset elu. Usinad haldajad lihtsalt on välja pannud teavet, mida nad tegelikult ei oma, kuid arvavad teadvat. Näiteks leidis üks naisterahvas, et tema laps on Genis kirjas mitte tema lapsena, vaid tema endise mehe (kes on lapse isa) praeguse abikaasa lapsena. Üks teine pere aga on pahane, et nende vanavanaema kunagi maha jätnud ja hiljem lahutatud abikaasa suguvõsa nüüd nende andmeid haldab.

Eelnevaga ei taha ma halvustada nende suguvõsauurijate tegevust, kes seda tõesti südamega teevad. Küll aga tasuks enne mõtelda, kas ja kellele niisugune andmestiku sisestamine meelehärmi võib tekitada. Ja oma vanemate andmeid tahaksin ma ikka ise hallata.

Minu foto.

7 comments:

  1. Ka mina olen Genis leidnud oma suure hõimkonna/suguvõsa kajastamisel ebatäpseid andmeid. Mind ja minu esimese ringi lähedasi "haldab" seal vähemalt neli erinevat inimest. Olen palunud ebatäpsused parandada ja erinevalt Sinust, rohkemat ma selles probleemi ei näe. Olgu mu lahkunud lähedased pealegi kusagil ära märgitud selmet kaduda oma elude ja lugudega olematusse.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, sain ka paari haldajaga kokkuleppele ja parandused enam-vähem tehtud. Ema profiili saan oma haldamisele.

      Delete
  2. Ma olen nõus, et Genis saab haldajaks liiga lihtsalt, samas on nad omaltpoolt teinud väga palju ära privaatsuse osas (vs algusajad). Täna ikka väga lihtsalt google otsing sind genisse ei vii ( kui seaded on õiged). Andmeid vaadata saavad 100% ainult kasutajad ja need, kes teemaga lähedalt seotud. Ma soovitan üritada oma andmeid vaadata täiesti võõrast arvutist, siis saad õige pildi.

    Mis puudutab aga õigust andmetele, siis... olen oma sugulastega selle lahingu juba maha pidanud ning need, kes elus ja seal olla ei taha, olen X-deks teinud.
    Samas peab meeles pidama, et andmed ei kuulu ainult meile. Minu tädi ema pole ainult tema ema, vaid ona ka minu vanaema, minu ema ema, kellegi naine, õde, tütar... Kellel on rohkem õigust, kellele kuulub lahkunud inimene?

    Mul puudub nende andmete suhtes paranoia ja ma ei suuda näha probleemi selles, kui keegi häkib välja, et minu esiesi-esivanem oli Kõti Jürri ja Marri. Mis siis? Minu jaoks on see lugu, ajalugu, minevik, juured. Ma olen selle üle uhke.
    Võõra jaoks?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh kommentaari eest. Mina leidsin Genis avaldatu just Google'i kaudu, nii et andmeid vaadata saavad peale kasutajate ka teised ja see ei kehti, et sajaprotsendiliselt ainult kasutajad. Ise läksin Genisse alles pärast seda leidu, et asja n-ö seestpoolt vaadata.
      Paranoias pole küsimus ja ka mitte esi-esivanemate häbenemises. Olgu nad kõik seal rahus.

      Delete
    2. Ma julgen arvata, et Sul on profiilid avalikud? tee need privaatseks.+ seesama soovitus, et proovi võõrast arvutist,
      Meie arvuti on nutikam, kui me arvame;)

      Delete
    3. Kuna ma ise (veel) ei halda, siis ei saa ma profiilidega midagi teha, haldajate poole olen pöördunud.
      Arvutiasju jagab üks mu lähikondlane muuseas väga hästi :)

      Delete
  3. Pole küll suguvõsauurija, kuid ääremärkusena pean ütlema, et niipalju kui mina tean, puudutab isikuandmete kaitse siiski diskreetseid isikuandmeid. Nimi ja isikukood on vabalt käsitletavad

    ReplyDelete